LCHF – Lehekülg 5 – Nourish, Train & Flourish

#100blogipäeva 56/100 – Q&A vol. 2

Published on 12. august 2014 by Margit Partei5 kommentaari

Lugejad küsisid, mina vastan: 2. osa. Esimest saad lugeda siit.

anonüümne: Kuidas trenniriideid pesed? Pesen trennisärki peale iga trenni aga higihaisu ikka juurest ei saa.

Pesen siis, kui tundub, et nüüd võiks. Kui on olnud väga raske ja higine trenn, siis kohe pärast trenni; kui on olnud kergem trenn, võin sama särgiga ka järgmisesse trenni minna. Ega mõne särgiga ongi nii, et kui ta juba üle aasta vana on ja pidevalt kasutuses, siis ei saagi lõplikult haisust lahti. Ise pole proovinud, aga poodides müüakse spetsiaalset pesugeeli spordiriietele. Äkki peaks seda proovima? 🙂

Anonüümne:

1. Mis on su lemmiksöök?

Vastasin 1. osas.

2. Kas sul on parim sõber/sõbranna? Kui jah, kes?

Mul on palju tuttavaid ja “kontakte”, aga samas ei ole väga palju “päris” sõpru. Need, kes on, on ikka päris head sõbrad. 🙂 Üks parimaid sõpru on minu Zumba-treener Triin, keda tunnen juba lasteaiast saadik. Samuti on pereliikmete suhted väga head, pean ka ema-isa-venda enda parimateks sõpradeks. 🙂

Mina ja Triin meie esimesel jooksuvõistlusel 2013. aastal Narvas.

3. Mis toit sul kindlasti kõige paremini välja tuleb?

Klassikaline lasange ja kaerahelbepuder.

4. Kui pikk sa oled?

167 cm.

5. Kas sa kahetsed midagi oma elus? Kui jah, mida?

Võimalusi ja inimesi, millel/kellel teismeeas nooruse ja hirmu pärast mööda lasin minna. Ülejäänut ei kahetse, võtan neid veidi negatiivseid asju ja juhtumisi kui võimalust õppida ja olla järgmine kord targem. 🙂

6. Mida hakkad tegema nüüd, peale ülikooli?

Ülikool ei ole veel läbi! Sain küll ühe kraadi kätte, aga vähemalt üks on vaja veel omandada. 😉 Sügisest jätkan õpinguid magistantuuris. Tartu Ülikool, matemaatiline majandusteadus.

7. Kes on su lemmikloom?

Mul on vanematekodus 2 kassi: must 13-aastane Miki ja hall 7-aastane Elli ning koer peagi 2-aastaseks saav hundikoeralaadne segavereline Sämmi. Kui Tartus olen, igatsen neid tihti rohkem kui oma perekonda. 😀

Metsikutest loomadest olen juba lapseeast alates armastanud alati hülgeid. Armusin neisse siis, kui esimest korda Tallinna Loomaaias neid basseinis ujumas ja kala söömas nägin. Nad on lihtsalt nii armsa näoga.

8. Kes on sulle alati inspiratsiooniks olnud oma tegemistes?

See kõlab küll väga isekalt, aga mul pole keegi eriti inspiratsiooniks olnud. 😀 Tagantjärele vaadates näen, et palju on mind mõjutanud ema, kes on väga tegus ning armastab kõvasti ja hingega tööd teha ja sellesse pühenduda, ning minu algklassiõpetaja, kellelt on külge jäänud omajagu aktiivsust ja ettevõtlikkust. Lisaks pani mind kooliajal kõvasti pingutama see, et kui ma algklassides käisin, võrdles mu vanaema mind vennaga ja ütles, et mu vend on koolitulemuste lati nii kõrgele tõstnud, et mina sealt kunagi küll üle ei saa. Andke mulle väljakutse ja ma reageerin. 😀 Lõpetasin kõik klassid kiituskirjadega ning gümnaasiumi kuldmedaliga. Siiski on mu vend üks kõige targemaid inimesi, keda ma tean, ja kindlasti minust targem.

9. Jutusta veidi oma perekonnast?

Mul on ema ja isa, kes on 25 aastat abielus olnud, ning minust 3 aastat vanem vend. Mu ema oli 35 ja isa 36, kui ma sündisin, kuid saan nendega vaatamata vanusevahest hästi läbi. Samuti käime tihedalt läbi vanaemadega. Isapoolne vanaema veetis minu ja vennaga suure osa meie lapsepõlvest ning elas palju meie juures maal. Mul on tore ja kokkuhoidev perekond. 🙂

10.Mida sa sooviksid võimalusel oma kehas muuta?

Täiuslik nahk oleks väga tore, et ei peaks kunagi muretsema akne, armide, tundlike ja kuivade kohtade ja muu jama pärast.

11.-.- elus muuta?

Mitte midagi! Täitsa ausalt kohe. 🙂 Kõik asjad juhtuvad põhjusega. Mida siin ikka nii väga muuta… Olen praegu päris õnnelik inimene, mul on head sõbrad, toetav perekond, tänu kellele saan 100% keskenduda õpingutele, katus peakohal, ma olen terve, saan teha sporti ja tegeleda asjadega, mida ma armastan. Kõik oluline on hästi, pisiasjad polegi nii tähtsad. Every day might not be good but there’s something good in every day. 🙂

Loodan, et olid toredad küsimused, millele vastamine pole “kontimurdev”. 🙂

Olid küll toredad küsimused. 🙂

anonüümne:

Kas kaal tõusis, kui lchf-iga lõpetasid?

Lühike vastus: ei.

Kui palju sa lchf lõpetades kaalusid ning mis kaalunumber nüüd on, kui sööd süsivesikuid?

Kui ma LCHFi tegin, siis oli ka mu päevane kaloraaž VÄGA piiratud, alati alla 2000 kcal päevas. Nüüd söön PALJU rohkem. Kui LCHFi lõpetasin, kaalusin umbes 71 kg. Praegu kaalun paar-kolm kilo vähem ehk olen täpselt normaalkaalus.

Kas jooksmine on selline spordiala, mis keha rohkem trimmib?

Oleneb, mida sa trimmimise all mõtled, kas lihase kasvamist, naha kokkutõmbumist või lihtsalt rasvapõletust. Kalorikulu poolest on jooksmine kindlasti üks parimaid, lisaks saad ilusad sihvakad tugevad jalad. Rasvapõletus oleneb rohkem ka sellest, kas jooksed madala või kõrge pulsiga. Kindlasti paraneb südame tervis ja seejuures on võimalik ka keha trimmida.

Kas jooksmine isegi siis, kui sörgin üliaeglaselt on kehale kasulik?

Igasugune liikumine on kehale kasulik! Kui sulle meeldib joosta, siis jookse. Kui tunned, et pead end selleks kogu aeg sundima ja et sa tegelikult jooksmist üldse ei naudi, siis soovitaks ma pigem muid spordialasid proovida. Äkki sobib sulle aeglase jooksu asemel hoopis jalgrattasõit, suusatamine, rulluisutamine, ujumine, kepikõnd? Eelnevad on ka liigestele vähem põrutavad ja koormavad. Kui aga jooks meeldib, siis kindlasti jookse edasi, küll aja jooksul kasvab ka vastupidavus ja kiirus.

Või kui näiteks joosta ei jõua, kas siis rattasõit on hea alternatiiv?

Loomulikult! 🙂 Mina sõitsin väga palju rattaga näiteks siis, kui mu jalg oli vigastatud ja jooksmine keelatud. Rattasõit on liigestele palju ohutum ja kergem. Nagu eelnevalt mainisin, sobivad jooksu asemel ka suusatamine, rulluisutamine, ujumine, kepikõnd. Minu puhul kehtib aga reegel, et alternatiivseid alasid pean harrastama ajaliselt kauem, et saada kätte sama koormus, mille saaksin jooksu puhul.

Kuidas saada sellest üle, et alguses ei ole üldse jõudu joosta?

Alustada tuleks tasa ja targu. Üks samm korraga (sõna otseses mõttes!). Alustada kõndimisest ja edasi juba jooksu ja kõnni vaheldamisest. Hea algaja treeningplaani (ja palju muud kasulikku algajale jooksjale) võid leida raamatust “Algaja jooksja käsiraamat” (lähemalt selles postituses), vaata ka algaja treeningplaani Heidi blogist või võid otsida sulle sobilikku plaani ka internetist. Miks mitte kasvatada võhma ka teiste spordialadega (jalgrattasõit, suusatamine, rulluisutamine, ujumine, kepikõnd).

Maarja: Kui pikkadel jooksudistantsisel sa veepudeli, joogivöö vms kaasa võtad?

Vastasin 1. osas. Oleneb ilmast. Kui on ikka väga kuum, võtan igal jooksul vee kaasa, kas siis lihtsalt pudeliga või kasutan joogivööd. Kui on normaalne suveilm, siis 10+ km jooksudel. Kui õues on väga jahe, võin joosta ka pikemad jooksud kuni 15 km ilma veeta ja joon alles kodus.

Anonüümne: Kui reisidel käid, siis kas võtad mingi paketi või paned nö ise reisi kohta? Kui jah, siis mis lehekülgi kasutad jne? 🙂

Olen käinud VÄGA erinevatel reisidel. Kaks korda olen käinud 2-nädalasel bussireisil (Itaalias ja Balkanil), mõlemad olid toredad reisid firmaga Viru Reisid. Viimasel ajal on neil aga palju probleeme olnud, seega oleksin tähelepanelik, minul võib-olla lihtsalt vedas nendega. Olen käinud Novatoursiga paketireisil, mis on väga mugav lahendus, kui tahad ainult päikese all lebotada mõnes tuntud kuurortis ja natuke kohapeal ringi vaadata. Olen pannud ise reise kokku, väiksemad tripid naaberriikidesse, aga ka näiteks minu suur Tai reis, millest on blogis 6 pikka postitust (viimase osa koos linkidega esimestele leiad siit). Eks kõik reisid jäävad millegagi meelde ja on alati toredad olnud, nüüd aga eelistan siiski ise reis kokku panna, kui just tõesti kuskile Türki, Bulgaariasse või Egiptusesse ei lenda.

Majutuse otsimiseks olen kasutanud Agodat ja Hostel Worldi, lennupileteid otsinud lennufirmade (RyanAir, AirBaltic, Estonian Air, Lufthansa, Emirates jnejnejne olenevalt sihtkohast) kodulehtedelt, lennujaam.ee, lendama.ee ja vaadanud pidevalt uudiseid trip.ee-st ning saanud ka sealt sooduspakkumisi. Palju abi olen saanud ka Lonely Planet reisijuhist, kust võid leida nii kohalikku majutust, söögikohti, vaatamisväärsusi kui muud. Iseseisvale reisiplaneerijale ideaalne. 🙂

Tekkis kohe isu jälle kuskile kaugele minna, Aasia kutsub jätkuvalt!

Liisa: Millal plaanid joosta esimese täismaratoni?

Tulevikus. 🙂 Maratonist rääkisin rohkem selles postituses.

Anonüümne: Kas sul on Tartus olemas sõpruskond ka väljaspool TYSKi treeninggruppi? Kas sa käid vahel sõpradega väljas?

Jah, on küll, mitte väga arvukas, kuid siiski. 🙂 Käime väljas küll, aga mitte väga tihti, vaesed tudengid siiski. 😀 Veedame ka muudmoodi koos aega kui ainult pidutsedes, ma ausalt öeldes väga ei armasta klubisid.

anonüümne:

1. Kas näed end tulevikus veel kuidagi lchf-ga seotud olevat? See muidugi, et oled teadlik rasvade kasulikkusest jne, aga muul moel?

Õppisin LCHFi praktiseerides palju toitude ja selle kohta, kuidas mu keha millelegi reageerib. Kindlasti on mul selleks ajaks hea kaalulangusplaan olemas, kui ma kunagi lapse saan ja beebikilosid kaotama pean. 🙂 Sinna on aga veel palju aega.

2. Soovitusi TÜ majandusteaduskonnas edukas olemiseks 🙂 ? Tänud ette!

Tee kõvasti tööd, õpi palju, ära jäta asju viimasele minutile, kasuta kalendermärkmikku, omanda uus võõrkeel (nt mina õppisin 6 semestrit vene keelt), võta kõiki meeldivaid ja huvipakkuvaid vabaaineid, mida ülikool pakub, ürita kogu kursusega tuttavaks saada, vali rühmatöö kaaslasi VÄGA targalt, jäta endast kõigile hea mulje (ära hiline, ära vea kaastudengeid / õppejõude alt jne), hakka juba esimesel aastal mõtlema uurimistöö teema ja juhendaja peale, mõtle ka praktikakoha leidmise peale (võid teha praktika pärast 1. või 2. aastat), soovi korral osale turundusklubi töös, võta osa kõigist õppetöövälistest teaduskonna üritustest, kui on soovi välismaal õppida, siis kindlasti tee seda 🙂 , küsi õppejõududelt ja vanemate kursuste tudengitelt vajadusel abi (tavaliselt keegi ära ei ütle), ole aktiivne ja naudi Tartu tudengielu.

Maret: Hei, Küsimus tekkis joostes: kuidas peab jalalaba maanduma? Kand, varvas ees või kogu jalalaba? Kuigi seda oleks kerge lihtsalt googeldada ka, siiski paljud võib-olla ei mõtlegi selle peale. Sinupoolne seletus, kuidas seda õigesti teha, oleks paljudele kasulik (ka mulle) 🙂 Aitäh 😛

Ei tohi maanduda kannale ega ka varbaotstele. Maandu päkale, jalalaba keskosale. Seejärel käib kand väga kiirelt ja kergelt maa peal ära, pole mõtet joosta kand pidevalt õhus, sest siis sureb su säär mingi aja pärast lihtsalt ära. Siin on päris hea video, mis pildis ja aegluubis näitab asja selgelt kätte:

Miina: Milline on sinu salajane või mitte nii salajane suurim soov seoses spordiga? On see mingisuguse konkreetse võistluse läbimine, mingisuguse tulemuse saavutamine mingisugusel võistlusel, teatud kaalulanguse saavutamine või lihtsalt tervislike eluviiside säilitamine? Muidugi see võib olla hoopiski midagi muud 😉

Kindlasti tahan läbida täispika jooksumaratoni. Igasuguseid väiksemaid eesmärke on ka seoses eri distantside aegadega, aga need pole nii olulised. Suured eesmärgid on mul veel formuleerimata. Tean, et tahan jooksu ja triatloniga ennast ületada, aga a la tahan joosta maratoni alla 4 tunni / läbida ironmani distants triatlonil vms mul veel plaanis pole. Kindlasti on suur soov olla aktiivne elu lõpuni, teha sporti ka siis, kui mul on oma perekond ja ka isegi siis, kui on olemas juba lapselapsed. Äge oleks ka 60-aastaselt poolmaratone joosta. 🙂

anonymous:

Mis on su kolm lemmik eestimaist blogi, mille lugemisest sa kõige enam saad?

Peab hoolega kaaluma. Esimene on alati ilmselge: Tarkpea teeb trenni ehk Heidi blogi. Meil on omavaheline väga hea klapp olemas ka päriselus ja suudan tihti temaga samastuda. Heidi on tõesti ilus inimene nii seest kui ka väljast ja tõeline eeskuju noortele. Teine on vast Henry blogi, mis suudab mind naerma panna igal ajal. Henry on üldse tore inimene. 🙂 Kolmandale kohale mahuks veel mitu eestikeelset blogi, seega ei hakka üht eraldi välja tooma. Viska pilk peale linkide lehele.

Kas sul peab ka olema kõige parem varustus kõiges, mida sa teed?

Kindlasti ei pea mul olema parim varustus, mul ju polegi. 🙂 Ma lihtsalt ostan asju vastavalt vajadusele. Tükk aega jooksin ilma õigete jooksutossudeta, pikka aega polnud mul õigeid särke, pükse jne. Maanteeratta sain siis, kui otsustasin triatloniga rohkem tegeleda, ja pulsikella siis, kui vajadus seoses suurenenud treeningmahuga tõstatus. Ostan spordiriideid ja -varustust siis, kui tunnen vajadust, et mul on tõesti midagi vaja. Varustus on kallis ja ma pole miljonär, lihtsalt tervisesportlane.

Suur AITÄH kõigile küsijatele. Kui soovi on, võin tulevikus selliseid postitusi veel teha. Andke aga teada. 🙂

#100blogipäeva 46/100 – Q&A vol. 1

Published on 2. august 2014 by Margit Partei4 kommentaari

Kuna minu üleskutsele minult midagi küsida vastas üllatavalt palju lugejaid, siis ilmuvad vastused kahes osas. Siin on vol. 1.

T: Kui palju jälgid päeva üldist kaloraaži? Et see mis sööd oleks ka ikka ära kulutatud. Kuidas alustasid kaalulangust? Kas lõpetasid täielikult süsivesikute (kartuli, pasta, riisi, tatra) söömise või mingil määral ikka sõid?

Nagu on ka minu toitumise lehel kirjas, ei jälgi ma praegu mitte midagi. 🙂 Ei kaloreid, ei rasvasid, valke, süsivesikuid ega mineraalaineid ja vitamiine. Üritan toituda võimalikult intuitiivselt, süüa oma näljataseme järgi ning mitte mõelda üle. Tegelen hetkel sellega, et taastada tore, mõistlik ja normaalne suhe toiduga. Olen 4 kuud nii tegutsenud ja kaalu pole juurde tulnud.

Alustasin kaalulangust 2013. aastal LCHF toitumise ehk low carb, high fat lähenemisega. Lähemalt saad lugeda eelnevalt viidatud toitumise lehelt. Lõpetasin tõepoolest täielikult süsivesikurikaste toitude söömise, ei mingit suhkrut, kartulit, pastat, riisi, tatart või muud taolist. Olin väga puhas LCHF ja kaal hakkas ka VÄGA kiiresti langema. Kui oled füüsiliselt väga ebaaktiivne, suures ülekaalus ja/või diabeediohus, siis on mõtet low carb lähenemisi proovida, kuid üldiselt suhtuksin mina siiski igasugusesse ülimasse piiramisse suure ettevaatusega. Minu LCHF teekonna lõpus oli mu suhe toiduga väga väga sassis ja praegu on kaalulangusest olulisem minu jaoks see, et olen toiduga sõbralikes suhetes.

anonüümne: Hei, küsin siis kohe mitu küsimust 🙂

1. Kuidas on Sul lood näonahaga? Pean silmas seda, et kas tervislik toitumine on aidanud näonahka ilusamaks muuta? Või ei ole sul sellega kunagi probleeme olnud?

Mul on väga probleemne nahk. Olen hädas aknega nii näol, rinnaesisel kui ka seljal. Tervislik toitumine pole minu naha olukorda kahjuks kuidagi parandanud. 😦 Tean aga inimesi, kelle jaoks tervislik toitumine on imesid teinud. Minu akne on hormonaalse iseloomuga ja vahelduva eduga olen sellega võitlemiseks igapäevaselt sisse söönud hormoone. Olen üritanud ravimitest 3–4 korda vabaneda ja need maha jätta, aga kuna nahk pöörab täielikult ära, siis olen alati nende juurde tagasi pöördunud.

2. Kas sa hetkel absoluudselt ei ürita kaalust alla võtta, või oled siiski “väikesel” dieedil? Ma ei mõtle sugugi, et sa seda peaksid, aga olen ise lugedes sedasi aru saanud et nagu tahaksid, või vähemalt varem tahtsid.

Vaata vastust eelmisele küsijale, ma tõesti ei ürita hetkel kaalust alla võtta. Eks võiksin ikka kergem olla, et kiiremini joosta, aga hetkel olen talutavas vormis ja endaga piisavalt rahul, et mitte kaalulanguse nimel vaeva näha. 🙂

3. Seoses eelneva küsimusega siis natukene. Nimelt kui ma su toidupäevikuid vaatan – mulle tundub et sa sööd kuidagi vähe ja vahed on kohati väga pikad (vähemalt minu jaoks). Kas need sööginõud ja pildid võivad lihtsalt petlikud olla? Saad sa sellest tõesti kõhu täis? Ise olen 164 cm ja hetkel tsirka 57 kg, aga endale nagu tundub, et söön kõvasti rohkem (trenni teen 3x nädalas, rattaga edasi-tagasi 34km jõusaali), aga olen sealjuures ka tegelikult kergel dieedil ning kaal langeb.. Lihtsalt tundub kuidagi imelik, ei mõtle midagi halvasti..

Ma arvan küll, et pildid on petlikud. Lisaks ka see, et reedeti kipubki toitumine “eeskujulikum” olema, kui ikka pilti pean tegema, siis ei hakka niisama näksima leiba vms, mida nädalavahetusel tihti ette tuleb. 😛 Ma söön tegelikult ikka päris palju, juba hommikusöök umbes 600 kcal või enam ja pakuks nii silma järgi keskmistades päevaseks kaloraažiks umbes 2500 kcal. Mõni päev rohkem, teinekord vähem. Toidukordade vahed venivad vahel pikaks lihtsalt sellepärast, et ma ei ela oma toidukordade järgi. Kui juhtub, et olen väga hõivatud, siis on vahe pikem ja mis siis ikka. Söön siis, kui kõht tühjaks läheb, ja nii palju, et ta jälle täis saaks. 🙂

4. Ilmselt küsib ka keegi teine neid kuid siiski 🙂 Mis on su lemmik toit, lemmik jook, lemmik vahepala, lemmik ebatervislik toit/maius ning lemmik spordiala?

Ausalt öeldes mul sellised tugevad lemmikud puuduvad. Aga lemmiktoit… võib-olla midagi minu ema valmistatud roogadest? Need on kõik niiiiii maitsvad, võiks kõik siia kirja panna. 😀 Näiteks maksakaste pastaga ja hapukurgiga, ahjukartulid köögiviljade ja lihaga, kanasupp, kaneelisaiad või siis pannkoogid jnejnejnejne. Lemmikjook on kindlasti vesi. Lemmik vahepala: banaan. Lemmik ebatervislik maius: vanaema tehtud Napoleoni kook, mis lausa nõretab võist ja suhkrust. 😀 Lemmik spordiala: jooksmine.

5. Kas sa naudid jooksmist? Pean silmas otseselt jooksmist, mitte seda head tunnet mis peale jooksmas käimist on. Ise käisin varem väga tihti jooksmas, sest peale trenni oli super tunne, aga jooksmine ise ausalt öeldes ei meeldi üldse. Kogu trenni vältel ootasin õhinal millal see ometi lõppeb.. Kas võtad asja mõnuga või tunned vahel samamoodi?

Eks see oleneb ka jooksust. Mõnda intervalltrenni meenutan siiani õudusega, kui jooksen 2-kilomeetrise intervalli viimast sadat meetrit nii, et surm on silme ees ja süda paha. Enamasti jooksutrenni siiski naudin, kui midagi väga rasket ja intensiivset ei tee. Kui kulgen näiteks mõnusas tempos kuskil kenas kohas ja veel koos sõbra(nna)ga, siis naudin ikka 100%. 🙂

Sõpradega heategevusjooksul. Foto: Ramon Reimets

sille: Kui palju kaloreid võib sinu arvates süüa trennipäeval ja trennivabal päeval? Kui sooviks on kaalulangetus.

Kuna ma ise kaloreid ei jälgi, siis pole ma ala spetsialist. Eks trennipäeval võib ikkagi rohkem energiat saada kui puhkepäeval. Kui soovid kaalu langetada, siis pead sööma natuke vähem, kui oleks vaja kaalu hoidmiseks. Liialt suureks ei tohi aga energiadefitsiiti ajada, sellele vastab keha kaalu kinnihoidmisega. Eri kohtades soovitatakse erinevat defitsiiti, päevane vajalik kaloraaž miinus 200–500 kcal jms. Oma päevase energiavajaduse võid arvutada näiteks siin ja sellest siis natuke vähem süüa. Jälgi, kuidas keha reageerib ja vastavalt sellele redigeeri oma tegevust või jätka samas vaimus.

T.: Ma tean, et sa ühes postituses jagasid nippe palava ilmaga trenni tegemiseks, sh mainisid ära variandi, et võtta veepudel kaasa. Kas sa ka tavalistel jooksutrennidel kui jooksed näiteks rohkem kui 10 km, veepudeli kaasa võtad või joodki alles pärast trenni kodus? Mul endal on nii, et kui juba 7-8 km peal tahaks ikka juua ja siis ei kujuta hästi ette, kuidas peaks välja nägema minu jaoks pikem jooksutrenn ilma joogita.

Oleneb ilmast. Kui on ikka väga kuum, võtan igal jooksul vee kaasa, kas siis lihtsalt pudeliga või kasutan joogivööd. Kui on normaalne suveilm, siis 10+ km jooksudel. Kui õues on väga jahe, võin joosta ka pikemad jooksud kuni 15 km ilma veeta ja joon alles kodus. Eks tegutsegi oma janu järgi: kui ikka juba 7. kilomeetril on janu, siis võta igale sellest pikemale jooksule vesi kaasa. Janu ongi väga individuaalne asi. 🙂

Anonüümne: Mis on sinu tulevikuplaanid karjääri mõistes? Mis positsiooni/valdkonda rihid ja kus riigis? Mis on üldse sinu mõtted välismaal töötamise ja õppimise osas?

Ära küsi nii keerulisi asju. 😀 Plaan on saada tööd riigisektoris, kuskil ametkonnas, ministeeriumis vms kohas. Tervisevaldkond oleks päris tore, aga sobib ka muu avalik sektor. Esialgu on plaan siiski Eestisse jääda, mulle täitsa meeldib oma kodumaa. Aga kui ikka kutsub välismaale, siis soovitan kindlasti minna, tänapäeval on võimalusi väga palju. 🙂 Saadud kogemused ja tutvused tulevad kasuks.

Anonüümne: Tere Margit! MULLE EI MAITSE PUDRUD! Ma ei suuda neid lihtsalt süüa ja usu mind, ma olen proovinud. Mis oleks siis hommikusöögi alternatiiviks, et söök oleks ikka toitaineterikas, toitev ja eelkõige tervislik. Ehk oskad hüva nõu anda? Praegu söön ma hommikul muna, erineval kujul… aga ma tunnen, et jääb nagu üksluiseks. Aitähh.

Kui puder ei meeldi, siis variante on veelgi. Kindlasti sinu valitud muna on väga hea valik, saab valmistada eri meetoditel ja on tervislik ja maitsev. Sõin isegi üle aasta ainult mune hommikul. Peale selle võid proovida ka isetehtud müslit keefiri või maitsestamata jogurti või piimaga. Müsli tegemiseks röstid ise kergelt ahjus soovitud helbed (kaer, 4-vilja, 7-vilja ja valikuid on veelgi), lased jahtuda ja lisad kuivatatud puuvilju ja/või pähkleid ja ongi hea hommikusöök. Miks mitte süüa ka paar (sooja) võileiba (leib, juust, sink) ja juurde köögivilju. Paljud armastavad ka isetehtud puuviljasmuutisid. Kui maitseb, siis miks mitte ka kama keefiri ja marjadega. Valikuid on. 🙂

Maarja: Kas oled kaloraaži järginud ka põhimõttel, et oleks kindla suurusega kaloridefitsiit? (Mäletan, et LCHF toitumise ajal lugesid mingil määral kaloreid) Kui jah, kas jälgisid, et saadud energia ei oleks alla baasainevahetuse (BAV)?

Mingil ajal sõin 1800 kcal, 1600 kcal, 1400 kcal, 1200 kcal… Igasuguseid lollusi sai proovitud. 🙂 Vahepeal ei söönud täis isegi baasainevahetust, mis on IDIOOTSUS. Ei soovita kellelegi sellist käitumist.

Anonüümne: Kas plaanid ka täispika maratoni millalgi läbi joosta?

Viimase 2 nädala jooksul on minult seda küsitud 5+ korda. 😀 Plaanin, kunagi kindlasti. 😉 Kirjutasin maratonist rohkem selles postituses.

T.: Kas oled oma CEPi sääriseid juba proovinud ka? Ootan muljeid! 🙂

Olen mitu korda proovinud. Enne CEP sääriseid kasutasin nõrgemaid ja vähem kompresseerivamaid no-name põlvikuid, seega kompressioonid polnud mulle võõrad. CEP on tugevamad ja paremad. Parandavad verevarustust, hoiavad säärelihast ja nendega on tõesti kergem joosta. Eriti hästi tuleb see välja siis, kui lähen kangete jalgadega jooksma, siis aitavad säärised palju. Soovitan!

Jessika:

1. Mida sa õpid, kas see meeldib sulle ja kas on vahel raske ka?

Bakalaureuse omandasin majandusteaduse alal spetsialiseerumisega rahvamajandusele. Magistrit hakkan tegema matemaatilise majandusteaduse alal. Mulle tõesti meeldib. 🙂 On küll raske ja mitte vähe raske ja vahel mõtlen, et milleks mulle seda vaja vaja on, näiteks professor Reiljani ainete ajal, aga ega elu ei peagi lihtne olema.

2. Nimeta mõni sinu unistus, mille sooviksid täita 10a jooksul. Kas oled rohkem unistaja või realist?

Eks mul on palju unistusi ja eesmärke, kõiki ju ka avaldada ei saa. 😉 Tahan palju reisida, käia veel Aasias ja külastada korra New Yorki, saada hea ja põnev töökoht, osta oma kodu, palju joosta, luua pere. Pigem olen siiski realist, kuigi unistan omajagu.

3. Nimeta mõni sulle eriti iseloomulik omadus või tegevus. (nt pidev hilinemine või midagi rutiinset vms..)

1. Planeerimine. Ma planeerin kõike ja kogu aeg. 2. Pakkimine. Ma praktiliselt elan oma kohvrite ja kottide otsas, kuna elan nii vanematekodus kui ka Tartus ja mulle meeldib reisida. 3. Ülemuretsemine. Vahel põen ma liiga palju ja võiksin asju vabamalt võtta.

4. Kuidas läheb sinu eraelul? Millised plaanid on seoses pereloomisega?

Olen hetkel vaba ja vallaline. 🙂 Lähima 5 aasta plaani pereloomist ei plaani, aga liiga kaugesse tulevikku seda ka lükata ei taha.

5. Millised ilu- või juuksetooted on sind truult teeninud ja kui tihti neid ostad või vahetad? Kas meeldib proovida erinevaid tooteid või jääd pigem oma lemmikule kindlaks?

Olen ilu- ja juuksetoodete suhtes üpris ükskõikne. 😀 Vahetan neid pidevalt ja ostan seda, mis silma jääb või millel on poes soodukas. Erilisi lemmikuid pole. Üks kindel asi, mis mul alati olemas peab olema, on kookosõli. Kasutan seda nii juustes, näol, kehal kui ka küüntel, et neid niisutada, kuna mul on väga kuiv nahk ja juuksed.

6. Nimeta mõni 1) piinlik 2) naljakas 3) õpetlik seik sinu elust. Aitäh! 🙂

Pean siin ikka korralikult ajusid ragistama hakkama. 😀

Piinlik seik kooliajast: 7. klass. Oli tervisepäev ning matkasime kogu meie kooli põhikooli osaga Kukruse aherainemäe otsa. Kui sealt alla tulema hakkasime, kasutasid kõik mäenõlva treppide asemel. Ma küll kartsin, aga kuidas ma siis sain mitte sealt minna, kus teised. Hakkasin minema, aga kuna nõlv läks VÄGA järsuks, hakkasid jalad aina kiiremini all ringi käima ning lõpuks juba jooksin. Ei suutnud hoogu pidada ning lendasin kukerpallidega kogu põhikooli silme all mäest alla. Olin must ja jube ja šokis. Kuna elan selle mäe lähedal, sõitsin bussiga otse koju ja enam kooli tagasi ei läinud. Kodus avastasin, et õlg on väga valus ning õhtul traumapunktis selgus, et olin murdnud vasaku rangluu. Paranemine oli ülivaevaline ning ei saanud tükk aega kehalises kasvatuses osa võtta, end ise riietada, kammida vasakut poolt pead, voodist püsti ja teha ühtki tegevust, mis veidigi õlapiirkonda liigutas. Lisaks olin tuntud kui see tüdruk, kes mäest alla kukkus. 😀 Rangluu oli mu esimene ja siiani ainus murtud luu ning sellest kukkumisest sai alguse minu kõrgusekartus.

Naljakas seik kooliajast: oli kehalise kasvatuse tund. Mängisime tüdrukutega jalgpalli ning mängu lõpus palus õpetaja palli talle tagasi visata. Ma mõtlesin, et äge oleks jalaga pall talle koksata. Kuidagi sai aga hoog liiga suur ning pall kihutas täie hooga õpetajale näkku. 😀 Prillid lendasid, kuid jäid siiski terveks. Eks ma siis vabandasin ja punastasin kogu järgneva veerandi vältel.

Õpetlik seik: bakalaureusetöö ja selle kaitsmine. Andsin endast absoluutselt parima, sain kogu aasta vältel head tagasisidet, kõik tundus olema justkui hästi, kuid hindeks ei tulnud ihaldatud A. Kursusekaaslased, kes olid hakkama saanud korralike töödega, said retsensentidelt laastavaid hinnanguid, näiteks ühele tööle pakuti väga ebaõiglaselt F, teisele E. Mõlemad said kaitsmisel C. Mõned inimesed (siinkohal õppejõud) on lihtsalt scumbagid. Ja nii ongi. It’s not me, it’s them. Lepi sellega ja liigu edasi. Elus tuleb kohata igasuguseid inimesi.

Selline oli siis 1. osa vastusest. Järgmine juba varsti tulekul. 🙂