#100blogipäeva 22/100 – trenn kuuma ilmaga

Praegu Eestit vallutav kuum ilm tuletas mulle meelde, et oleks üpris aktuaalne rääkida nippidest ja nõuannetest, mida kuuma ilmaga või kuumas kliimas trennides meeles võiks pidada.

Hoidu keskpäevasel ajal treenimisest.

Tee trenn ära pigem hommikul vara või õhtul hiljem, kui temperatuur on madalam ja päike ei kõrveta täiskuumusel.

Kanna peakatet. 

Nokats või rätik võiks varjata su pead otsese päikese eest. Mida jahedam on pea, seda mõnusamalt end tunned. Lisaks vähendad päikesepiste saamise ohtu.

Ära riietu liiga paksult.

Mul on vahel ikka nii raske aru saada nendest inimestest, keda ma praeguse kuumusega pikkades mustades retuusides jooksmas näen. Võib-olla neil pole palav (teach me, master!), aga mina soovitaks siiski lühemaid riideid.

Mina Olümpiajooksul 35-kraadises kuumuses.

Kasuta päikesekreemi.

Kui sul on oht ära põleda, siis kanna kindlasti nahale hea kord päikesekaitsevahendit. Poodides ja apteekides on saadaval ka vähem rasvaseid ja vähekleepuvaid sportimiseks sobilikke versioone. Ise olen ma selle kohapealt väga halb trennitaja, sest kuna ma otseselt ära ei põle, siis treenides päikesekaitset ka ei kasuta.

Võta kaasa veepudel.

Osta endale kas spetsiaalne joogivöö, hoia käes pudelit või peida pudel mõnda põõsasse, nt kui jooksed ringe ja saad sealt regulaarselt loksu võtta. Vesi on väga oluline ning aitab ära hoida vedelikupuudust.

Leia varjulisemad kohad.

Ürita oma jooksu- või rattarada üles ehitada nii, et saad võimalikult palju hoida varju. Väldi otsest päikest. Jookse puudega varjutatud tänavatel, pargis, metsas vms kohas. Puud ja kõrged majad on su sõbrad. 🙂

Päikeseloojang on ideaalne aeg treeninguks.
Päikeseloojang on ideaalne aeg treeninguks. Koh Tao 2014, autor: M. Partei.

Väldi liiga kõrget intensiivsust.

Mäed, intervallid ja muud pulssi lakke ajavad asjad võiks vajadusel lükata edasi. Pulss on kuumuse tõttu tavaliselt niigi kõrgem (10, vahel isegi kuni 20 lööki) ning sul on suur oht endale liiga teha. 

Kasta end üleni märjaks.

Enne Olümpiajooksu kastsid mitmed minu trennikaaslased end üleni märjaks. Teguviis on lihtne: paned selga kõik riided peale tossude ja sokkide, käid riietega duši all ära (pea kindlasti ka märjaks kasta!) ning siis kuivatud jalad ära, paned sokid ja tossud jalga ning edasi lähed õue. See teguviis on ekstreemolukordades vägagi tulutoov.

Edukaid treeninguid ja ilusat suve. 🙂

#100blogipäeva 21/100 – mis toimub?

Täna ei olnud just parim päev, kuna väiksed teravad tõrvatilgad meepotis rikkusid asja piisavalt.

Allikas
Allikas

Tänane “trenn” oli turnimine Tartu Seikluspargis. Läksime sinna koos AEGEE suveülikooli seltskonnaga. Suveülikooli teema on Push Your Limits. Minu jaoks oli kuskil puude otsas turnimine tõsine piiride kompamine, sest ma kardan kõrgust. Ometigi viimasel hetkel otsustasin siiski rajale minna. Ma ei kahetse seda üldse! Oli väga lõbus, sai kõvasti end ületatud ning läbitud kõik 4 rada. 3. rada oli minu jaoks raskeim ja hirmsaim. Ühel atraktsioonil pidi instruktor mind veidi edasi aitama, kuid ülejäänu läbisin ise ja kordagi kukkumata. 🙂 Olin enda üle isegi täitsa uhke. Kõrgusekartus vaikselt muudkui taandub. Lisaks said kõik lihased sellises soojas suveilmas turnides väga korraliku koormuse. 

10505528_746668685376111_7340789488531308917_n
Allikas: Tartu Seikluspargi FB leht

Kahjuks olin ma piisavalt rumal, et mitte kaasa võtta trennikindaid. Need oleks kindlasti aidanud kätel vähem valusaks jääda. Kõige kehvem oli aga see, et ühel õhusõidul suutsin maandudes mõlemad sääred tugevalt vastu üht puidust äärt ära lüüa ning nüüd on seal aina enam tumedamaks muutuvad paistes sinikad. 😦 Loodan väga, et vähemalt laupäeval triatlonil need valusad sinikad mulle nüüd kätte ei maksa. Hoian pöidlaid peos.

Õhtul tulin koju, et veidi süüa, tukkuda ja sättida, et siis õhtul suveülikooli inimestega liituda. Kui söögi tehtud sain, oli uni kuhugi kadunud. Mul oli parasjagu aega, et minna ühele mõnusale rattatiirule (esmaspäeval tõin oma maanteeratta Tartusse). Õhtune ring Tartus – mis võiks olla toredam? Ei läinud aga seegi plaan korda. Olin kodust saanud umbes 500 meetri kaugusele, kui toss! ja nii mu tagakumm tühi oligi. Ratas käekõrval tulin tagasi ühikasse ning hakkasin siis õhukummi vahetama. Ma pole eluski ühtki rattakummi vahetanud. Minu õnneks oli mul sadulakotis kõik vajalik olemas. Võtsin YouTube’ist ühe video lahti ning asusin tegutsema. Kuigi video oli umbes 6 minutit pikk, kulus mul kogu protsessile…

… üle 2 tunni. 😦

Selle 2 tunni jooksul jõudsin ma umbes 6781646495 korda vihastada ja närvi minna. 😀 Lõpuks sain ratta küll korda (no ma vähemalt loodan…), kuid olin üleni ketiõliga koos, väsinud ja vihane. Tipuks hakkas mu istmikunärv tunda andma. Kell oli juba nii palju, et käisin ruttu duši alt läbi ning asusin hoopis jalgpalli poolfinaali vaatama. Seekord siis suveülikooli inimestega pidusse ei jõudnud, aga mis siis ikka. Olen ikka ülimalt läbi praegu ja hoian vaevu silmi lahti, lisaks valutab keha päris mitme koha pealt. 😀 😦

allikas
allikas

Saksamaa–Brasiilia mäng läks just poolajale. Saksamaa juhib 5:0 ning mina olen muidugi enam kui rõõmus. 🙂 Nad peavad lõpuks selle tiitli ju saama, mitu aastat ma juba oodanud olen? 10? Peab ära tulema. Eks varsti saab näha. 🙂