#100blogipäeva 21/100 – mis toimub?

Täna ei olnud just parim päev, kuna väiksed teravad tõrvatilgad meepotis rikkusid asja piisavalt.

Allikas
Allikas

Tänane “trenn” oli turnimine Tartu Seikluspargis. Läksime sinna koos AEGEE suveülikooli seltskonnaga. Suveülikooli teema on Push Your Limits. Minu jaoks oli kuskil puude otsas turnimine tõsine piiride kompamine, sest ma kardan kõrgust. Ometigi viimasel hetkel otsustasin siiski rajale minna. Ma ei kahetse seda üldse! Oli väga lõbus, sai kõvasti end ületatud ning läbitud kõik 4 rada. 3. rada oli minu jaoks raskeim ja hirmsaim. Ühel atraktsioonil pidi instruktor mind veidi edasi aitama, kuid ülejäänu läbisin ise ja kordagi kukkumata. 🙂 Olin enda üle isegi täitsa uhke. Kõrgusekartus vaikselt muudkui taandub. Lisaks said kõik lihased sellises soojas suveilmas turnides väga korraliku koormuse. 

10505528_746668685376111_7340789488531308917_n
Allikas: Tartu Seikluspargi FB leht

Kahjuks olin ma piisavalt rumal, et mitte kaasa võtta trennikindaid. Need oleks kindlasti aidanud kätel vähem valusaks jääda. Kõige kehvem oli aga see, et ühel õhusõidul suutsin maandudes mõlemad sääred tugevalt vastu üht puidust äärt ära lüüa ning nüüd on seal aina enam tumedamaks muutuvad paistes sinikad. 😦 Loodan väga, et vähemalt laupäeval triatlonil need valusad sinikad mulle nüüd kätte ei maksa. Hoian pöidlaid peos.

Õhtul tulin koju, et veidi süüa, tukkuda ja sättida, et siis õhtul suveülikooli inimestega liituda. Kui söögi tehtud sain, oli uni kuhugi kadunud. Mul oli parasjagu aega, et minna ühele mõnusale rattatiirule (esmaspäeval tõin oma maanteeratta Tartusse). Õhtune ring Tartus – mis võiks olla toredam? Ei läinud aga seegi plaan korda. Olin kodust saanud umbes 500 meetri kaugusele, kui toss! ja nii mu tagakumm tühi oligi. Ratas käekõrval tulin tagasi ühikasse ning hakkasin siis õhukummi vahetama. Ma pole eluski ühtki rattakummi vahetanud. Minu õnneks oli mul sadulakotis kõik vajalik olemas. Võtsin YouTube’ist ühe video lahti ning asusin tegutsema. Kuigi video oli umbes 6 minutit pikk, kulus mul kogu protsessile…

… üle 2 tunni. 😦

Selle 2 tunni jooksul jõudsin ma umbes 6781646495 korda vihastada ja närvi minna. 😀 Lõpuks sain ratta küll korda (no ma vähemalt loodan…), kuid olin üleni ketiõliga koos, väsinud ja vihane. Tipuks hakkas mu istmikunärv tunda andma. Kell oli juba nii palju, et käisin ruttu duši alt läbi ning asusin hoopis jalgpalli poolfinaali vaatama. Seekord siis suveülikooli inimestega pidusse ei jõudnud, aga mis siis ikka. Olen ikka ülimalt läbi praegu ja hoian vaevu silmi lahti, lisaks valutab keha päris mitme koha pealt. 😀 😦

allikas
allikas

Saksamaa–Brasiilia mäng läks just poolajale. Saksamaa juhib 5:0 ning mina olen muidugi enam kui rõõmus. 🙂 Nad peavad lõpuks selle tiitli ju saama, mitu aastat ma juba oodanud olen? 10? Peab ära tulema. Eks varsti saab näha. 🙂

Advertisements

4 thoughts on “#100blogipäeva 21/100 – mis toimub?

  1. Millegipärast kipubki nii olema, et enne võistlust, kui tahad ennast hoida, siis õnnetused juhtuvadki. Ja rattakummi vahetamisest…..ma pole ise seda küll teinud, aga olen vahetanud youtube´i video järgi lohe ballooni. Video oli 10min ja minul kulus terve päev 😀 Naiste värk vist 😛

    Vaatasin ka eile jalkat. Täiesti uskumatu mäng, onju? Tore, et Saksamaa finaali sai. Kuigi olen Hollandi fänn, poleks mul ka Saksamaa võidu vastu midagi (Euroopa riik ikkagi :P)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s