Workout Week 29.09–5.10.2014

Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala treeningud.

29.09–5.10.2014

Esmaspäeval sain lõpuks ometi jälle joosta pärast 14-päevast vigastusest taastumist ja jooksupausi. Jooksuots oli aeglane (7:30 min/km) ja lühike (5,4 km), aga hea oli, väga väga hea oli. 🙂 Jalg valu ei teinud. Sellisest minu jaoks olulisest päevast kirjutasin eraldi postituse.

Teisipäeval oli plaanis käia tunniajases lihashoolduses. Olin sinna peaaegu hiljaks jäämas, kui TYSKi juures kohtasin Anetti, kes ütles, et lihashooldus jääb ära, sest treener olevat haigeks jäänud. 😦 Tahtsin igaks juhuks oma silmaga ka üle kaeda, aga siis tuli veel Kertu vastu, kes samuti rullida ei saanud. Olime koos pettunud. Imelik, et sellest ette ei teatatud, eriti arvestades seda, et samal päeval oli veel üks sama treeneri tund, mis ära jäi. Kodus ei viitsinud pikalt rulliga jamada ja tegelesin hoopis kooliasjadega, mida jagub mul igaks päevaks ja terveks nädalavahetuseks kuhjaga.

Kolmapäeval oli Jooks Jõud Venituses täpselt 3 inimest, sest võistlejatel soovitati omal käel omale sobival ajal teha väike pooletunnine sörk ja selleks pole vaja TYSKi tulema hakata. Kuna TYSK on minu kodu lähedal, läksin ikka ja sain teistega koos sörkida ja siis korralikult rullida ja Marisega veel teiperist, maratonist ja jooksmisest rääkida. Jooks ise oli mõnus, kuskilt valus ei olnud ja pulss oli ka madal, lisaks veel absoluutselt taevalik päikeseloojang. Mõnus aeg oli ja rahustas maha enne poolmaratoni. 🙂

Neljapäeval puhkasin (loe: tegin asjatoimetusi, nühkisin koolipinki, õppisin kodus ja vajusin rampväsinuna voodisse).

Reedel ka puhkasin, aga tegin ühe korraliku lihashoolduse ka endale.

Laupäeval oli Tartu Linnamaraton, kus jooksin poolmaratoni. Kui eile olin veel päris pettunud, siis täna suudan asjale juba antuke selgema pilguga otsa vaadata ja ei näe kõike enam nii väga mustades toonides. Läbi jooksin ja vigastatud koht valu tegema ei hakanud. Peab rahule jääma? Kui pilte saan, tuleb pikem postitus ka, ilmselt järgmisel nädalal.

Pühapäeval ehk täna 100% puhkan ja taastun, sest mu jalad on jooksust ja Tartu Nelikürituse lõpetamise peost absoluutselt läbi. Vot nüüd ma tean, mida tähendab väljend “päkad löövad tuld”. 😀


Kokkuvõttes: 6 tundi 45 minutit (neto: 4,5 tundi)

29.09–5.10.14

  • 3,5 tundi jooksmist (32 km)
  • 45 minutit jõutrenni
  • 2 tundi 20 minutit lihashooldust

Järgmisel nädalal plaanin natuke joosta-sörkida, natuke jõutrenni, kindlasti tahan ka ujuma ja rattaga sõitma minna, lisaks paar puhkepäeva ja võib-olla lähen joogasse ka. Eks vaatab, kuidas enesetunne on, aga kindlasti pean andma kehale aega sellest raskest poolmaratonist taastumiseks ning tegema pigem kergemaid treeninguid.

Mis ma ikka sellest nädalast siin pikalt heietan, pean olema rõõmus, sest et (vabadust väljenduse pärast): kurat võtaks, ma ju saan jälle joosta! 🙂

Septembri kokkuvõte

Eilne jooks täna veel endast kuskil märku pole andnud ja see on kindlasti hea märk. Hommikul mingi ülipisike pinge oli tallas küll sees, aga pärast paari minutit tallaaluse rullimist kadus seegi nagu vits vette. See pinge oli nii pisike, et tavaolukorras ma isegi ei mõtleks sellele, aga kuna seal on värskelt paranenud vigastuse koht, siis ilmselgelt pööran ma kõigele tähelepanu, mis mu jalga puudutab. 😉

Nüüd aga mõtlesin, et võtaks kuu viimasel päeval septembri ilusti kokku.

september 2014

Kokku tegin septembris trenni (ilma rullimise ja kõndimiseta) 30 tundi ja 33 minutit, seega keskmiselt tund ja 1 minut päevas. Tegelikkuses tähendab see aga seda, et kuna kuusse mahtus 8 puhkepäeva, siis oli ühes päevas trenni ikkagi rohkem: keskmiselt 1 tund ja 24 minutit.

Septembris tegin protsentuaalselt kõige rohkem jõutrenni: 38% ehk 11 tundi ja 33 minutit. Järgnesid jooksmine (28% ehk 8 tundi ja 29 minutit) ja rattasõit (22% ehk 6 tundi ja 56 minutit). Nagu näha, siis jooksutunde sai tavapäratult vähe, kuna olin 14 päeva jooksust vigastuse tõttu täielikult eemal. Tänu sellele paisus suureks jõutrenni osakaal. Ujuma jõudsin piinlikult vähe (5% ehk 1 tund ja 30 minutit). Muud trenni ehk joogat harrastasin vaid veidi üle 2 tunni (7%).

september 2014 2

Jooksukilomeetreid kogunes vigastuse tõttu jällegi väga vähe: vaid 73 km, sellestki ca pooled tulid võistlustelt (Pühajärve Maraton ja SEB Tallinna Maraton). Kui arvestada sellega, et alates märtsist olen korralikult tegelenud jooksutrennidega, siis oli september jooksukilometraaži suhtes halvim kuu. Kõige rohkem olen siiani jooksnud aprillis: 143 km (17 tundi ja 7 minutit), maikuus vigastatuna kogunes kilomeetreid samuti enam kui nüüd: 83 km (9 tundi ja 11 minutit), siis oli jooksupaus aga 4 päeva lühem.

Rattakilomeetreid sai täitsa OK hulk: 176 km. Mais oli see number tunduvalt suurem: 362 km.  Eks siin tuleb mängu see lihtne fakt, et mais kogunesid rattakilomeetrid peamiselt siserattal sõites (vigastuse ajal). Suvel sai rohkem sõidetud ka välisoludes, kuna vanematekodus on mul pidev ligipääs oma maanteerattale, mis siin Tartus olles puudub.

Ujusin ainult 3 km, aga arvestades suviseid trende (= mitte ühtki korralikku kilomeetrit), olen rõõmus, et leidsin tee tagasi basseini ja hakkasin jälle asjaga vaikselt tegelema. Triatlonimõtteid mõlgutades pean aga ujumise jälle rohkem käsile võtma ja tegelema sellega ka Tartus, mitte ainult Ida-Virumaal olles, kuna sinna satun tavaliselt paariks päevaks 3 nädala jooksul. Kus on Tartus kõige odavam ujumas käia?

Kokkuvõttes ei saa kuu üle eriliselt nuriseda. 30 tundi on küll mõned tunnid vähem kui tavaliselt, aga tegelikult olin ikkagi päris tubli. Joosta sain vähe ja selle üle ma eriti rõõmus ei ole, aga andsin vigastuse ajal endast parima ning tegelesin jõutrenniga ning vähemalt mulle tundub küll, et sain tänu sellele ka tugevamaks. Rattasõitu jäi väheks, arvestades seda, et ilmad olid veel ilusad ja oleks võinud võimalust kasutada, aga kahjuks on mu ratas vales geograafilises asukohas. On mõte see veel sügiseks-talveks Tartusse tuua? Pean mõtlema. Olgu, kuidas on asja kvantitatiivse ehk koguselise poolega, kvaliteediga võin küll rahul olla. Tunnen, et trennid olid rohkem mõtestatud ja paremad. Selle üle on põhjust rõõmu tunda. 🙂

Algab aasta viimane neljandik. Piiludes 2014. aasta eesmärke, on nii palju juba tehtud, kuid on üksikuid asju, mis on täiesti läbi kukutud ning asju, mida ma enam eriti täita ei jõua või ei taha. Jõuludeni on jäänud 84 päeva, aasta lõpuni 92 päeva. Võtame veel sellest aastast viimast. 😉