Tartu Suvejooks 2016: Skechers 5 km

Tartu Suvejooksul võtsin seekord ette Skechersi 5 km raja. Kuna #GoRunTartu sari ehk endise nimega Tartu Jooksusari jääb mul sellel aastal nagunii poolikuks, siis esialgu plaanisin Suvejooksule hoopis pildistama minna. Aga siis ma nägin, kui ilus medal ja särk see aasta on. Mõtlesin veel viimase hetkeni ning kolmapäeva öösel registreerisin end ära. Eesmärk: saada särk ja medal. Eesmärk sai 100% täidetud. 😀

Rakvere Ööjookust poolmaratonist oli liialt vähe aega mööda läinud, eriti arvestades, kui raske see jooks mulle oli. Ma ei taastu nii kiiresti. Kuna lubas ja tuli ka korralikult palav, üle 25-kraadine ilm koos lõõskava päikesega (tere, suvi!), mis minu jaoks on kõige ebasoodsam jooksuilm üldse, siis oli kindel, et mingit isiklikku rekordit pole mõtet jälitama asuda. Olgem ikka realistid, eksole. Läksin eesmärgiga anda oma selle päeva parim, aga mitte veremaitse suus joosta. Järgmisel päeval pidi ju veel rulluisumaratonile ka minema.

Juba soojenduse ajal oli nii neetult palav. Tegin ülivähe soojendusjooksu, seal sees paar põlve- ja sääretõstejooksu laadset liigutust, võimlesin, tegin 2 lühikest lahtijooksu ja aitas kah. Palav oli. Mingit motti polnud. Eelmise aasta vigu (finišis tegin tagareiele liiga) korrata ei tahtnud ja väikse soojenduse sain tehtud, aga midagi korralikku küll mitte. Vaatasin ära poolmaratoni ja 10 km stardi ja kell 12.10 oli aeg ise jooksma hakata.

img_7543
Foto: Kertu Saar ning Mikk Mihkel Vaabel (Stuudiopunkt)

splitsStardist sai minema pandud nagu noor kits ja esimene kilomeeter mingis eufoorias joostud, järsku ütles kell, et 1. kilomeetri aeg oli 5:14. 😀 Ok siis. Selle ilma kohta liiga kiire algus minu jaoks. Edasi tundsin (ja kell kinnitas mu kahtlusi), et olin punases ja lasin jala sirgeks kah. Ei tahtnud end kiirabisse joosta ja võtsin suhteliselt vabalt. Seda siis võistluse mõttes vabalt ehk jooksin ebamugavustsoonis, aga päris selles olukorras ei tahtnud olla, et ei jaga ei ööd ega mütsi, sest nii hull on olla. Mitmed tuttavad möödusid, aga mis seal ikka. Kella ei vaadanud ma üldse, ainult kilomeetriaegasid, alles hiljem avastasin, et pool jooksu veetsin ikka julgelt punases tsoonis. Ehk siis pingutasin tugevalt.

Vahepeal tuli mingi pehme karjamaa lõigukene, kus proovisin mitte koperdada, ja siis tuli kohe otsa joogipunkt, kust natuke vett kastmiseks ja joomiseks haarasin, ning siis tõus viaduktil. Kõik see võttis mu läbi. 😀 Kui 2 km täis sai, siis oli küll tunne, et jumal tänatud, et täna mingit poolmaratoni jooksma ei pea. 3 km veel, aga alles 2 on all. 😀 Olin oma tehtud otsustega väga rahul, ütleme nii.

GORUNTARTU 2016
Foto: Kertu Saar ning Mikk Mihkel Vaabel (Stuudiopunkt)

Just siis, kui sain sillalt alla Ihaste teele pöörata, möödus meist 10 km võitja Keio Kits. Rahvast oli teel ikka omajagu ja kõik töllerdasid kiirematel ees. Kuulge, me ju kõik teadsime, et kohe hakkavad kiiremad mööda minema. Kui esimese ees rattur tegi talle teed, siis oleks ju loogiline aru saada, et varsti tulevad ka 2., 3., 4. ja nii edasi, kes on kõik meist kiiremad. Äkki prooviks neile ikka ruumi teha? 🙂 Võtsin endale väikse ülesande ja iga järgneva endast mööduva 10 km jooksja järel hüüdsin kõva häälega: “Rada vabaks!” Tundus, et töötas. Vähemalt nii palju oli minust kasu.

Igatahes viimane kilomeeter Ihaste teel venis ja venis, aga lõpuks hakkas finiš paistma. Mind olid juba tervitanud külmavärinad, mis tähendab, et keha ei saa enda jahutamisega enam hakkama. Tahtsin finišisse ja sealt kuumalt asfaldilt ära. Vaatasin kella ja sain aru, et seekord härra Jooksja mind vist kätte ei saa (tema jooksis 10 km). Lisasin natuke kiirust ja naeratus näol jõudsin finišisse. 🙂 Härra Jooksja jõudis samuti lähima minuti jooksul ja oli vägagi tubli.

Foto: Riana Randoja
Õnnelik jooksja. 🙂 Foto: Riana Randoja
Foto: Ardo Säks
Foto: Ardo Säks

Treenituse korraldatud võistlused on alati suurepärased, aga Suvejooks sellel aastal oli täielik täispakett. Fantastiline korraldus, mõnus söök pärast jooksu, imeilus medal, korralik jooksusärk, autasustati kõigi vanusegruppide esikolmikut ja kingikotid olid väga asjalikud. Ime pole, et 5 ja 10 km distantsil olid kõik kohad välja müüdud ja lastejooksudel oli samuti väikseid huvilisi rohkem kui kohti.

Kokkuvõttes:
  • Aeg: 28:49
  • Distants: 5 km (minu kell: 5,07 km)
  • Keskmine tempo: 5:46 min/km
  • Max tempo: 4:14 min/km
  • Keskmine pulss: 177 bpm
  • Max pulss: 185 bpm
  • Koht: 114 / 300
  • Koht naiste seas: 49 / 202
  • Koht vanuseklassis: 28 / 87
Foto: Ardo Säks
Foto: Ardo Säks

 3 nädalat maratonini (15.–21.08.2016)

3 nädalat maratonini… See paneb kõhu seest juba täitsa keerama. Eriti arvestades seda, et see nädal kulges suuresti trennidest eemal olles.

15.–21.08.2016

Esmaspäev: puhkus. See oli täiesti planeeritud puhkus, ei olnud valmis jooksma ei jalad ega süda.

Teisipäev: puhkus. Tegelikult tahtsin rulluisutada veel viimast korda enne pühapäevast võistlust, aga mida polnud, oli aktsepteeritav ilm. Oli ainult vihm, vihm, vihm. Tekkis mõte jooksma minna, aga mõtteks see jäigi. Eks siin oli omajagu laiskust ka mängus, mida praegu enam olla ei tohiks. Pärast maratoni laisklen, kui tahan, praegu… ei. Kulutasin aja hoopis 3-tunnisele uinakule… Kuidas üks istuv töö (ja stress?) nii palju väsitada saab?

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Ilm oli jätkuvalt kehv ja trenn möödus sisetingimustes. Jooksime 30 minutit, seejärel tegime päris korraliku osa kere- ja seljalihastele ja siis rullisime. Hästi hea tundega trenn oli, mõnusa emotsiooniga tulin ära. 🙂

Neljapäev: puhkus. 

Reede: puhkus. Mõtlesin natuke võistluseelset jooksu teha, aga mõtteks see vaid jäigi. Laiskus!

Laupäev: Tartu Suvejooks. Jooksin 5 km. Julmalt palav oli, hambad ristis rekordit jooksma ei läinud, vaid lihtsalt võistlusmelu nautima. Plaan läks korda. 🙂 Aeg polnud ju kah väga viga selle kohta, et alles sai poolikut joostud.

Pühapäev: Tartu Rulluisumaraton. Huuuh, ma olen elus ja mitte ainult! 🙂 Rulluisumaraton on mu selle aasta üks kõige säravama emotsiooniga võistlusi. Lühike, aga nii lahe. 10 km võiks seal järgmisel aastal ka sõita. Tore oli.

Kokkuvõttes:

15.-21.08.16

Hakkan nüüd hoolega mõlema võistluse kokkuvõtteid kirjutama ning üritan järgmisel nädalal selle laiskuseussi enda seest välja saada. Maratonini on jäänud 3 nädalat ning ainult järgmine nädal on veel teoreetiliselt selline, kus tegelikult saab korralikult trenni teha. Ilmselt oli sellist kerget nädalat mulle lihtsalt vaja. Järgmisel nädalal on plaanis kindlasti ka viimane pikem jooks, lisaks ühistrenn ja veel paar kergemat jooksukest. Let’s do this!