Nädala kokkuvõte 15.–21.06.2020

Esmaspäev: trennivaba. Väljateenitud ja vajalik puhkepäev pärast Rattarallit.

Teisipäev: kõnd-jooks. Kuna mul oli järgmisel päeval ehhokardiograafia ja kohtumine uue kardioloogiga, tahtsin ma oma südame nii fundamentaalselt ära väsitada, et kui seal midagi pahasti on, oleks see südameuuringus selgelt näha. Võib-olla lollus, võib-olla mitte. Läksin oma 5 km ringile ja tegin seal kõndi ja jooksu vähehaaval vaheldumisi. Juba paar minuti aaaaeeeeeglase sörgiga oli pulss nii taevas, et oi-oi-oi. 🙄 Õnneks mingeid sümptome ei olnud ei trenni ajal ega hiljem. Süda sai korralikult ebatavalist koormust ja imekombel pidas sellele ka vastu. 5,14 km, 8:15 min/km, 149 l/min

Kolmapäev: trennivaba.

Käisin Tallinnas kardioloogil. Viimaks see pikalt oodatud visiit. Oli seda väärt. 🙂 Dr Lotman teostas mulle uue ehhokardiograafia. Südamega oli funktsionaalselt kõik õnneks korras. Arst isegi ütles, et veel on näha, et selle südamega on kunagi kestvussporti tehtud. Ka minu eelmise päeva pingutus ei toonud sealt ühtegi ohumärku välja.

Arutasime pärast ehhot veel pikalt mu haigusloo üle. Arst oli mõistev ja analüütiline. Olime sama meelt, et terve süda ehhos on hea, sest ta on terve, kuid halb, sest me ei saa teada, mis ja miks tal viga oli. Arst andis omalt poolt hinnangu, mis lubab mul veidi kõrgema pulsiga kui 128 liigutama asuda. Koormustestile võiksin ka millalgi minna, et uued pulsitsoonid paika saada, aga eelkõige rõhutas ta seda, et pean kullipilgul pidevalt oma enesetunnet jälgima.

Samuti soovitas ta mul vaikselt jooksmisega peale hakata, kui see on see, mida ma teha soovin. Ma ei küsinud kordagi maratoni kohta, aga ta ütles ise, et kunagi ma kindlasti jooksen veel, ka maratone. Mu süda ei näita, et miski võiks seda takistada. Kui sümptomid peaks jälle järsult halvenema, siis uurime edasi ja võimalik, et on vaja invasiivsemaid uurimismeetodeid. Praegu loodame sellele, et jätkuvalt toimub taastumine, sümptomeid on aina harvem ja leebemalt ja koormusi/stressi juhtides on võimalik lõplikult taastuda.

See visiit oli loomulikult kergendus, suur kergendus. Reaalsuses ma muidugi tean, et pean liikuma edasi ikka tasapisi ja vaikselt. Alustan millalgi jooks-kõnd trennikestega, aga hoian muid madalapulsilisi tegevusi ka ikka kavas sees. Ja loomulikult oleneb kõik enesetundest konkreetsel päeval. Aga perspektiiv, et kunagi sügisel olen ma ehk võimeline isegi paar kilomeetrit normaalse pulsiga jooksma… See on midagi, mille poole pürgida! 😍

Neljapäev: Pilatese võimlemine. Selle nädala ainus spordiklubi trenn. Seekordses Pilateses oli meil abiks jälle pall, millega ma just väga osav ei ole, aga sain ikka kuidagi hakkama. Kerelihastele igal juhul toimis, sest paaril päeval tundsin, et midagi sai tehtud. 56 min, 98 l/min

Reede: rulluisutamine. Lasin päevase leitsaku mööda ja läksin alles õhtul pärast kella 20 trenni. Rullitasin mõõdukas tempos veidi üle tunni aja Ihaste teel. Ilm oli tuulevaikne ja mõnus. Pulss püsis ka täitsa ilus. 13,12 km, 11,9 k/h, 128 l/min

Laupäev: trennivaba. Olin vanemate juures maal ja puhkasin.

Pühapäev: rattasõit. Olime ikka Idas ja saatsin härra Jooksja pikka jooksu oma vanal maastikurattal. Rallisime kuskil põldude ja metsade vahel pinnase- ja kruusateedel minu lapsepõlveradadel ja jõudsime vahepeal pankrannikule. Päris äge ja pikk ring tuli kokku. 🙂 Ilm oli ka lihtsalt super. Mõnus lõpp meie väiksele minipuhkusele. 27,15 km, 10,8 km/h, 115 l/min

Kokkuvõttes:

Järgmisel nädalal võtan ma julguse kokku ja proovin kõnni-jooksu trenni või paar kuskile mahutada. Usun, et saab olema raske, seega tuleb jooksu osa pigem minimaalne, kuid see on juba 100% rohkem, kui on olnud mulle möödunud 6 ja poolel kuul lubatud. Olen rõõmus iga jooksusammu üle, mida ma teha saan.

Workout Week 29.10–4.11.2018

29.10–4.11.2018

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Ülakeha päev. Pool tunnikest jooksu alla (7:17 min/km 140 bpm) ja siis kolm ringi ÜKEt peale. Ülakehatõsted selili ja kõhuli, puusatõsted, topispalliga kerepöörded, jalgade langetamised, plank jmt. Pärast pildistasin kostümeeritud Halloweeni BodyPumpi.

Teisipäev: BodyPump. Üks mõnus pärastlõunane Pump oli täpselt seda, mida tööpäeva lõpus vaja oli. Sai korralikult end jälle mugavustsoonist välja viidud. Mõnus.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Jalapäev. Ikka vana hea 30 min jooksu (7:01 min/km, 148 bpm) ja 3 ringi ÜKEt peale, seekord siis jalgadele. Puusatõsted, jalgade langetamised, kummilindid, kükid, väljaasted. Ja vahepeal sokkides jooksmine, et päkka tugevamaks treenida.

Neljapäev: trennivaba.

Reedest pühapäevani olin härra Jooksjaga SK Prorunneri sügislaagris.

Sügislaager toimus Pärnus, täpselt nagu ka kevadlaager. Kui aprillikuus saime mõnusa maikuiselt parajalt sooja ja päikselise ilma, siis ka seekord ei vedanud ilm alt. Oli soe, tuul ei tapnud ja viimasel päeval oli lausa imeline jooksuilm. Super! 🙂

Majutusime Pärnu Rannahostelis. Söögid on seal alati maitsvad, toad on lihtsad, aga uued ja puhtad. Lisaks võimalus ühises ruumis õhtuid veeta ja staadionil trenni teha. Sinna läheks hea meelega tagasi.

Reedel jõudsime Pärnusse umbes kella 17 paiku. Õues oli juba pime, aga 13 kraadi sooja: nagu suvi oleks. Mul hakkas oma kilekaga lihtsalt väga palav. Uues kohas on muidu alati mõnus joosta, kilomeetrid lähevad lennates. Kerged 6 km, 6:54 min/km, 154 bpm. Pärast seda sai kohe sööma ja sotsialiseeruma. Ja härra Jooksjaga jälle kokku. 🙂

Laupäev algas traditsioonilise hommikujooksuga. Jalad ei tahtnud liikuda ja uni oli silmas, aga mida kilomeeter edasi, seda paremaks läks. Natuke tuuline ja jahe oli, aga hästi mõnus. Mulle meeldis hommikune jooks – wow! 😅 4,53 km, 150 bpm, 6:40 min/km.

Pärast maitsvat hommikusööki tegime väikese uinaku, et jalga puhata, ja oligi aeg juba lõunasesse trenni minna. Ees ootas kiirusetrenn ja ÜKE. Valida oli kahe variandi vahel ja mina võtsin lihtsama ehk fartleki: 10 ringi, kus sirged jooksed tempokalt ja kurvid rahulikult. Kokku 20×100 m lõike. Teine variant oli 4 kuni 6 1000-meetrist intervalli, mis minu jaoks on ilmselgelt liig, kui ma pole 8 nädalat teinud ühtegi pikka jooksu ega lõigutrenni.

Alustasime muidugi 2 km soojendusega, järgnes võimlemine ja jooksuharjutused. Esimesi kiireid liigutusi oli alguses ikka väga veider ja teistmoodi teha, vahepeal oli juba päris hea ja siis hakkas juba väsimus peale tulema. 5,22 km, 164 bpm, 5:39 min/km. Pärast lõike tundsin kerget valu sääres, seega kõik hüpetega harjutused jätsin ÜKEs ära. Tegin oma jalatõsteid, erinevaid kükke, väljaasteid. Tuhar põles. Kerge venitus ja lõunale ära.

img_8455

Õhtusele jooksule minnes olid jalad ikka päris kanged ja väsinud. Säär õnneks enam valu ei teinud, aga Achilleused olid pinges küll. Kahjuks seekord mul rulli kaasas ei olnud. Tegin oma vaikseid jooksusamme ja muudkui kulgesin. Esimesed kaks kilomeetrit olid kanged, edasi läks juba paremaks. 6,04 km, 7:07 min/km, 145 bpm. Ja VO2max tõusis selle päevaga 2 ühikut! 😍

Pühapäev oli viimane laagripäev. Alustasime ikka hommikujooksuga. Osadel oli peoõhtu päris pikk, seega jooksma jõudis kell 7.30 meid vaid 8 inimest. Päikesetõus oli i-m-e-l-i-n-e. Peatusin kohe mitmes kohas ja tegin pilte. Jalad olid nagu tinast, aga jooks oli ikka tore. Natuke kurb ka, et laager läbi hakkas saama. 4,03 km, 137 bpm, 7:21 min/km.

img_8463
Lihtsalt… 😍.

img_8473

Pärast hommikusööki ja kiiret pikutamist oli aeg jälle trenniriided selga visata ja suunduda laagri viimasesse trenni ehk pikale jooksule. Kavas oli selle pikkuseks 2 h 15 min, aga minu jaoks oli see selgelt liiga pikk. Jooksin mööda rannaäärset teed kesklinna, et ära teha 2 silla jooksu ring, kõik kokku ca 14 km. Pulss oli kogu jooksu vältel 145 kandis ja ega need jalad kiiremini liikuda enam ei suutnud, olin korralik puujalg.

Juba 4. km hakkasin vaikselt endale sobilikku põõsast otsima, sest ega häda ei anna häbeneda. 😅 Õnneks 6. km lõpus leidsin ühe vana WC. Edasi läks samm kohe reipamaks ja tunne mõnusamaks. Vahtisin rajaäärseid maju ja inimesi. Nägin üht Endla teatri näitlejat. Kiirelt olingi juba Endla teatri juures tagasi ja sealt oli Rannastaadionile vaid veidi maad. Päike säras, tuult ei olnud, palav ei olnud. Ideaalne. Lõpus oli jalg juba väga raske, aga õnneks sai siis ka mu plaanitud jooks läbi. Laager oli lõppenud. 14,03 km, 7:17 min/km, 143 bpm. VO2max tõusis 47 peale.

Laagris kogunes 43 tunni jooksul 6 trenni, 44 jooksukilomeetrit, 4 ühikut VO2maxi tõusu pärast 5 nädalat seisakut või langust, ja terve hunnik mõnusaid emotsioone. 🙂 Järgmise korrani!

Kokkuvõttes:

29.10–4.11.18
Selliseid kilomeetreid pole paar kuud näinud…

Järgmist nädalat alustan kohustusliku puhkepäevaga, lisaks mahutan sinna paar lühemat jooksu, ÜKE, kaks BodyPumpi ja ehk ka ühe nädalavahetuse matka.