#100blogipäeva 12/100 – Workout Week 23.–29.06.2014

Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala treeningud.

23.–29.06.2014

Esmaspäeval oli võidupüha ning kuna õhtu oli planeeritud, siis tegin trenni hommikul ära. Käisin pankrannikul rattaga sõitmas, nägin laulupeo tulekolonni, inimesi Eesti lippudega lehvitamas ja oli üks mõnus rattasõit. Vahepeal hakkas küll kõhus pistma ja põlv oli veider, aga 40 km möödus siiski relatiivselt kiiresti.

Teisipäeval tegin soojenduseks pool tunnikest rattal ning siis pumpisin tunnikese. Jalad tegin jälle kergema raskusega, kuna tundsin, et jalad võiksid veel veidi taastuda. Lisaks oli mu sabakont kuidagi imelik ja kergelt pinges. Sääreluu peal oli/on siiani jätkuvalt mingi valus koht, kust ma näiteks rulliga üldse üle käia ei saanud. Mis värk on?

Kolmapäeval olin Tartus ja käisin alguses natuke kõndimas, siis jooksmas. Suutsin Ihastes veidi ära eksida seega venis jooks 1,5-tunniseks ja läbitud sai 13 kilomeetrit. Jalad olid täitsa mõnusad, mitte ülivärsked, aga sada korda paremad kui eelmisel laupäeval. Õhtul sain veel väikese südamerabanduse, kui kursusekaaslane teatas mulle, et mu nime pole lõpetajate nimekirjas. Õnneks sai sellega kõik korda, tegu oli lihtsalt kellegi tähelepanematuse veaga. Aga selline asi avastada õhtu enne aktust ja tekitada kahtlus, kas mu diplomgi valmis on, ei ole igal juhul meeldiv ega normaalne (kivi sinu kapsaaeda, mu TÜ!).

Neljapäeval oli mu lõpetamine ning trennivaba päev. Olin lihtsalt laisk ja nautisin muid tegevusi. 🙂

Reedel tahtsin pärast lõunat jooksma minna, aga koera jalutades tabas mind meeletu kõhuvalu. Kohe täitsa tõsiselt jäin tee peal paar korda seisma ja passisin seal kõveras. See pärastlõunane jooksuplaan jäi siis ära. Üritasin natuke kodus vaikselt puhata ja õhtuks oli inimese tunne sees tagasi. Otsustasin ikkagi kella kaheksa paiku jooksma minna. Oli hea jooks, aga 3 km enne lõppu hakkas vasakul pool alaseljas/tagumikus mingi imelik istmikunärvi valu korraks tekkima, aga see läks mööda. Siis lisandus aga iiveldus. 😦 Muidu oli väga mõnus jooksutiir õhtupäikese saatel. 11 kilomeetrit ja keskmine tempo oli 6:34 min per km, just lõpukilomeetritel vajusin ära, kuna enesetunne polnud parim.

Laupäev oli üks meeletult kiire päev ning hommikul jõudsin õnneks tunnikese pumpida. Kahjuks soojenduseks rattal aega polnud.

Pühapäeval pidin end meeletult sundima, et õue jooksma minna. Olin korralikult magamata ning ilm oli pehmelt öeldes kohutav. Õues oli totaalne koerailm. Hea meelega oleksin kodus teki all maganud. Plaanis oli lühem jooks ja jooksuharjutused. 50 minutit jooksu külmas, tugeva tuulega ja vihm näkku peksmas oli seekord minu kannatuse piir, jooksuharjutused jäidki tegemata ning tulin hoopis tuppa soojasid ja kuivi riideid otsima. Samuti olin aeglane (7:06 min per km) ning jalad olid kanged. Polnud minu päev.


Kokku: 13,5 h (ilma kõnni ja rullimiseta neto: 7 h 50 min)

23.–29.06.14

  • 3,5 tundi jooksu (31 km -> päris hea kilometraaž)
  • 2 tundi 20 minutit rattasõitu
  • 2 tundi BodyPumpi
  • 3 tundi 10 minutit käimist
  • 2,5 tundi rullimist (-> jäi päris mitu päeva vahele)

Ei tea, mis siin viimasel ajal toimub, aga ma pole ka selle nädalaga päris rahul. 😦 Plaanis oli rohkem, kui tegelikult tehtud sai, ning enesetunne pole ka hüpersuper olnud. Jooksusamm oli üldiselt juba kergem ning jalad on põhimõtteliselt poolmaratonist vist taastunud, aga see tänane jooks küll eriti lootust andev polnud. 😀 Süüdistan kõiges ilma ja tuult.

Triatlonini on jäänud vähem kui 2 nädalat. Ma olen ikka parajalt närvis!

#100blogipäeva 11/100 – jooksutehnika

Jutt on valminud minu isikliku kogemuse põhjal. Ma EI OLE treener ega spetsialist. Võib-olla on siit tekstist mõned olulised punktid puudu või olen millegagi puusse pannud, aga siin ongi sinul võimalus ka mind harida. 🙂

Algaja jooksjana polnud mul aimugi, et jooksmiseks on olemas veel mingisugune õige tehnika. Kuidas on võimalik valesti joosta? Liigutad aga üht jalga, siis teist jalga ja asi ants. Vale! Sellises teadmatuses elades suutsin oma lihastele ja liigestele ka omajagu kahju teha. Küll külastas mind tagumikunärvi valu ja pirnlihase sündroom, küll andis põlv tunda, küll tekkis pinge alaselga. Mina ei osanud neid hädasid aga üldsegi seostada sellega, kuidas ma jooksen. 

Osaliselt mängis minu teadmatuses rollli ka see fakt, et trennide ajal ei sattunud ma just eriti kokku teiste jooksjatega. Käisin omaette oma ringil ära ja oligi kõik. Puudus võrdlusmaterjal. Olin küll blogidest ühtteist lugenud näiteks sellest, et kannale ei tohiks maanduda, aga mulle tundus see kõik nii loomuvastane. Kuidas ma siis ei maandu kannale? Jooks on siis ju nii ebamugav!

Tegelikult algas kogu minu puudulik tehnika juba kehahoiust. Minu ebaloomuliku kössis kehahoiuga polekski saanud mugavalt päkale või pöia keskosale maanduda. Ja need kaks viga olid ainult algus, tegelikult oli mu tehnika ikka väga väga vigane. Teadmine sellest hakkas minuni jõudma selle aasta veebruaris, kui liitusin TYSKi jooksugrupiga. Juba esimeses trennis panin tähele, et kogenumad kaaslased on hoopis teistsuguse sammuga ja liiguvad edasi kuidagi loomulikult kiiremini ja kergemini. Tasapisi hakkasin nende pealt märkama, mida mina teen teisiti (valesti). Lisaks tulid abiks jooksuharjutused ja treener Mariselt saadud nipid ja nõuanded. Veelgi sain head infot TriSmile klubi poolt korraldatud traitloniseminaril, kus Priit Ailt rääkis videomaterjali näidates levinud vigadest.

Panen siia nüüd paar pilti, mis näitavad hea ja halva jooksutehnika erinevusi. 

allikas
allikas

 

allikas
allikas

 

Vale vs Õige. allikas
Vale vs Õige. allikas

 

allikas
allikas

 

Mida silmas pidada?

  • Pea olgu püsti ja pilk suunatud enda ette, mitte jalgadele.
  • Keha olgu kallutatud kergelt ettepoole (mitte vöökohast, aga hüppeliigesest alates).
  • Õlad asugu puusa kohal.
  • Ära lase õlgu “pöördesse”.
  • Keha olgu hoitud.
  • Käed liikugu paralleelselt kehaga, mitte liialt risti keha ette.
  • Ära aja ülakeha pingesse, see võiks olla võimalikult lõdvestunud, kuid siiski hoitud.
  • Ära lükka puusa ette ega taha.
  • Ära hüppa üles ja alla, ära “põrka”.
  • Pika sammu asemel tee tihedamaid samme.
  • Jalg ei tohiks maanduda kaugele enda ette. 
  • Ära maandu kannale.
  • Ära “loobi” sääri vasakule ja paremale (pärast äratõuget, kui säär on taga kõverdatud).

Loomulikult pole minu jooksutehnika nüüd ideaalne ja teen selle kallal pidevalt tööd. Kannale maandumise olen peaaegu juba suutnud ära unustada, samuti on pilk suunatud ette ja kehahoid parem. Samas “loobin” aeg-ajalt jalgu vasakule-paremale ja sellest peaksin kuidagi ikka lahti saama. Samuti võiks käte töö olla parem. Mida veel tihti enda juures märkan on see, et kui ma olen väga väsinud, siis laguneb mu jooksutehnika täielikult. Näiteks Olümpiajooksul, kus oli väga palav ja väsimus tahtis murda, oli mu jooksutehnika olematu. Tegin kõike valesti ja on üldse õnn, et kuidagi finišisse jõudsin. 

Kokkuvõttes on jooks siiski võimalus edasi liikumiseks. Selleks tuleks vähendada liikumisi üles-alla ning vasakule-paremale suundades ja liikuda edasi. Õige jooksutehnikaga on võimalik teha seda võimalikult ökonoomselt.


Kui Sina jooksed, kas sa jälgid oma tehnikat? Mida oled tehnika parandamiseks ette võtnud?