#100blogipäeva 34/100 – pulsipõhine treening

Projekti #100blogipäeva algusest on möödunud juba 34 päeva, mis tähendab, et märkamatult on kolmandik projektist juba läbi saanud. 66 päeva ja postitust veel tulekul. 🙂

Täna tahaksin rääkida aga rohkem teemast, mille kohta ma viimasel nädalal palju lugenud olen. Mida rohkem ma loen, seda segasemaks kõik muutub. Üks allikas väidab üks, teine teist ja kuldset keskteed võin otsima jäädagi. Juttu on pulsi järgi treenimisest.

Kui ma oma Garmin 310 XT ligikaudu nädal tagasi kätte sain, oli seadistustes tarvis kohe paika panna pulsitsoonid. See oli esimene komistuskivi. Garmin määrab kasutajale puhkeoleku pulsi ja vanuse järgi 5 pulsitsooni. Aga: kasutaja peab ise valima, kas tsoonid määratakse protsendina maksimaalsest pulsist 220 – vanus VÕI HRR (heart rate reserve) järgi: HRR = HRmax – HRrest.

Tsoonid on paika pandud järgmiste protsentidena:

  • Tsoon 1: 50–60%
  • Tsoon 2: 60–70%
  • Tsoon 3: 70–80%
  • Tsoon 4: 80–90%
  • Tsoon 5: 90–100%

Nüüd siis see “aga”. Kas kasutada maksimaalset pulssi, minu puhul 198 bpm, või HRR-i (minu puhul 148 bpm), millele lisatakse veel puhkeoleku pulss (minu puhul 50)? Valemid tsooni leidmiseks:

  1. HR = HRmax * % treeningu intensiivsusest
  2. HR = % treeningu intensiivsusest * HRR + HRrest

Kui kasutada maksimaalsest pulsist lähtuvat viisi, oleksid minu tsoonid järgmised:

  • Tsoon 1: 99–119 bpm
  • Tsoon 2: 120–139 bpm
  • Tsoon 3: 140–158 bpm
  • Tsoon 4: 159–178 bpm
  • Tsoon 5: 179–198 bpm

Kui aga HRR-ist lähtuvat viisi, mille ma praegu oma Garminisse rakendasin, siis aga hoopis sellised:

  • Tsoon 1: 124–138 bpm
  • Tsoon 2: 139–153 bpm
  • Tsoon 3: 154–168 bpm
  • Tsoon 4: 169–183 bpm
  • Tsoon 5: 184–198 bpm

Nagu ilmneb, on tsoonid ikka väga erinevad. Võta nüüd kinni, kumb lähenemine on täpsem ja tegelikkusele lähemal. Tõde saab teada ainult koormustestil.

Ühe jooksu pulsigraafik.
Ühe jooksu pulsigraafik. HRR järgi olin enamasti 3. tsoonis, HRmax järgi aga 4.tsoonis. Tõde…?

Samasuguse dilemma ees on järelikult ka aeroobne ja anaeroobne lävi. Arvutuslikult pannakse need paika nii, et aeroobne lävi on 3. ja 4. tsooni piir ehk umbes 80% ja anaeroobne lävi 4. ja 5. tsooni piir ehk 90%. Aga jällegi: millest need protsendid võtta, kas HRmax või HRR? 

  • Kui maksimaalsest, oleks minu aeroobne lävi 158 ja anaeroobne lävi 178.
  • Kui HRR-st, siis oleks aeroobne lävi 168 ja anaeroobne lävi 183. 

Eraldi teema on veel VO2max ehk maksimaalne hapnikutarbimine, mida üldse arvutuslikult mõõta ei saa.

Sisuliselt tähendavad läved ja VO2max aga hoopis selliseid asju (TÜ Kliinikumi kodulehelt):

Aeroobse kehalise võimekuse hindamise meetoditest on kõige täpsem organismi maksimaalse hapnikutarbimise (VO2 max) määramine kardio-pulmonaalse koormustesti abil. Selleks registreeritakse väljahingatavas õhus hapniku (O2) ja süsinikdioksiidi (CO2) sisalduse hulk ja hingamise minutiventilatsioon (l/min), mille abil leitakse tarbitud hapniku (O2) hulk ja analüüsitakse kehalisel koormusel lihastööks kulunud energia hulk.

Maksimaalne hapnikutarbimine (VO2max) on hapniku hulk, mida organism kasutab maksimaalsel kehalisel pingutamisel ühe minuti jooksul.

Aeroobne lävi (AerL) tähistab lihastöö ainevahetuse momenti, kus lisaks aeroobsele energia vabanemisele lisandub anaeroobne komponent ja laktaadi tase veres on võrdne 2 mmol/l (või kuni 2,5 mmol/l ehk ligikaudu 1 mmol/l kõrgem kui puhkeolekus).

Anaeroobne lävi (AnL) vastab lihastöö ainevahetuse momendile, kui organism hakkab ülekaalukalt tootma energiat anaeroobse glükolüüsi teel ja laktaadi keskmine tase veres on 4 mmol/l.”

Tegelikkuses võib-olla polegi mul erilist mõtet oma pead nende valemite ja arvutusmetoodikatega vaevata. Tegelikkus võib olla hoopis midagi muud. Kõiki (tegelikult ühtki) minu kehast tulenevat muutujat ju nendes valemites ja mudelites sees pole. On võetud lihtsalt mingid umbkaudselt üldisele populatsioonile sobivad arvud ja pandud valemisse, et saada ligikaudselt õige (mingisuguse statistilise veaga) tulemus. Keha on keha ja valem on valem. Need ei pruugi omavahel üldsegi kooskõlas olla. 🙂 Olen sellest täitsa teadlik.

Lisaks veel küsimus, millise intensiivsusega (% HRmax, HRR vms) peaks tegema erinevat tüüpi (jooksu)treeningud: kerge taastav jooks, keskpikk jooks (nt kuni 10K keskmises tempos), pikk jooks, intervalltreeningu eri osad, mäkkejooksud, tempojooksud jnejnejne. 

Vot selline lugu nende tsoonide ja lävedega. Praegu lähtub minu Garmin HRR-ist lähtuvast metoodikast. On see piisavalt täpne, seda ma ei tea. Lõpliku tõe teadasaamiseks pean siiski minema koormustestile. Plaanis on see võimalikult varakult sügisel, kui jälle Tartusse ülikooli tagasi sõidan. Hiljuti registreerisin end ringi Tartu linna elanikuks ja kuna ma olen alla 23 aasta vana, siis rahastab minu koormustesti (kas ka teisi spordiuuringuid?) TÜ Kliinikumis Tartu linn. Tasuta koormustest – kes siis seda ei tahaks? 🙂 Tegelikult oleks lisaks kardiopulmonaalsele koormustestile hea teha veel kehakoostise analüüs, koormuseaegne EKG ja  vererõhumõõtmine, uurida jalgade koormusjaotust jne. Aga kõike korraga vist (tasuta) ei saa ja kõigi vajalike uuringute eest maksmist minu kui tudengi rahakott küll välja ei kannata.


Aga senikaua, kuni ma veel koormustestil käinud pole, tahaksin teada lugejate kogemusi ja praktikat. Mul on ikka väga palju küsimusi. 😀

  1. Kas jälgid treeningutel pulssi?
  2. Kui jälgid, kas lased sel ennast mõjutada, st võtad vajadusel kiirust joostes väiksemaks, et pulss alla saada, või võtad lihtsalt pulsi teadmiseks, aga ei muuda sellepärast oma käitumist?
  3. Mille järgi on määratud Sinu pulsitsoonid ja läved – HRmax või HRR järgi või üldsegi spordiarsti vastuvõtul?
  4. Millise arsti juures ja kus koormustestil käisid? Kas järjekorrad olid pikad?
  5. Jaga ka muid mõtteid, mis selle postitusega seoses tekkisid.

Allikad:

järeldused mitmetest blogidest, artiklitest, pulsikellade tootjate kodulehtedest ja foorumitest (ausõna, ei ole iga linki enda arvutisse salvestanud)

TÜ Kliinikumi koduleht 

#100blogipäeva 33/100 – Workout Week 14.–20.07.2014

Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala treeningud.

14.-20.07.2014

Nüüdsest kokkuvõttev tabel otse Garmin Connectist. 🙂

Esmaspäev: pikk ja aeglane jooks. Päev oli väga palav ja ootasin kuni kella 21 õhtul, enne kui lõpuks jooksma läksin. Leppisin iseendaga enne minekut kokku, et jooksen mugavas ja mõnusas tempos, olgu selleks siis kas või 8 min per km. Ega ma väga palju mööda ei pannudki. Enamik kilomeetriaegasid jäi 7:30 kanti. Kokku olin rajal veidi üle 1,5 tunni ja läbisin ligikaudu 12,7 km. Tempo: 7:27 min per km. Kaloreid näitas Garmin ainult 731, mida on 95-minutilise trenni kohta ikka vähe. Eks see oli tingitud madalamast pulsist (147 bpm) ja aeglasemast tempost. Üldiselt oli väga ilus suveõhtu Tartus, muusika asemel kuulasin linna hääli, läbisin nii Ülejõe, Tähtvere, kesklinna, Karlova kui ka Annelinna. Jalad olid mõnusad ja sammgi päris kerge.

Samal päeval tegelesin veel küllaldaselt tehnikaga. Tegin kõvakettale back-up’i ja siis uuendasin oma Mac OS X Snow Leopard operatsioonisüsteemi Mavericksile. Samal ajal kui ma jooksin, laadis arvuti oma asju alla. 🙂 Nüüd saan lõpuks Garmin Connecti ka kasutada.

Teisipäeval panin hullu ning tegin Marise BodyPumpi ja Fitness+ (väga sarnane trenn BodyAttackile) üksteise otsa. Trennide lõpus olin üleni läbihigistanud ning isegi pats tilkus higist. 😀

Attack oli minu esimese sisetreening Garminiga. Algas kohe suure feilimisega, sest ma unustasin kella käima panna. Esimesed 15 minutit vaatasin isegi pulssi ja muid näite ja siis avastasin, et oih, keskmist pulssi pole, järelikult ei vajutanud ma Starti. 😀 Seega pole Attacki kohta info 100% õige, ise lisasin kadunud neljandiku käsitsi Connecti juurde. Mingi hetk nägin kellal isegi numbrit 180 ja rohkem. Hull! Kaloreid tuli natuke alla 500 (ikkagi vähe ju?), keskmine pulss 154 (võis paar ühikut esimese mõõtmata neljandiku arvelt kõrgem olla).

BodyPump oli pulsi ja kalorite arvestuses väike pettumus, muidu oli suurepärane Pump nagu Marise trennid ikka ja nautisin täiega. 🙂 Rühmaga treenida on ikka palju parem kui üksi kodus. Tegime triitsepsis ja biitsepsis alternatiivseid lugusid, mis olid väga mõnusad. Kaloreid tuli vaid 397 ning keskmine pulss 134 bpm, max 169 (seljaloos). Eks madalaid numbreid põhjustasid pikemad pausid ja lisaks avastasin, et lugudes, kus lamame selili ehk rind ja kõht oli pulss ülimadal, umbes 105–110. Kas kell valetab või ongi nii madal? 😀 Endale tundub küll, et pingutan täiega…

Kolmapäev oli puhkepäev. Lihased jäid iga tunniga aina valusamaks. Õhtul tegin umbes tunniajase jalutuskäigu, et  veidikenegi lihased “lahti” saada. Õhtu lõpuks veel rullisin. Ei oskagi muud öelda, kui et… APPI! No nii valus pole ammu olnud. Eriti hullud olid jalad, teisipäevase Attacki hüppega väljaasted vist oli see viimane piisk neile. 😀

Neljapäeval käisime Heidiga hommikul jooksmas umbes esmaspäevast rada, ainult Anne kanali ringe lõppu ei teinud. Teoreetiliselt pidi tulema umbes tunnike aeglast jooksu, aga tuli hoopis tunnike normaalses tempos 6:40 min per km. Kokku 9 km. Kuna saime juttu puhuda, siis teoreetiliselt polnud see eriti hull pingutus, kuigi keskmine pulss oli 161 ja max 170 bpm. Mul oleks mingit head juhendit vaja, et natuke end selle pulsi järgi treenimisega kurssi viia. Hetkel olen veel nö “mustal maal”. Sügisel on plaanis minna koormustestile, võib-olla saan siis targemaks.

Lõunal tegin veel ühe BodyPumpi otsa ka, kükiloo võtsin meelega kergemalt. Pulsi ja kalorite arvestuses üpris sama nagu teisipäeval, kaloreid 377, max pulss 167, keskmine 137. Kell 13 oli mul trenniga kulunud juba 1000 kcal. Vägev. 🙂

IMG_2671

Kui ma aasta tagasi oma blogiga alustasin, oli Kristel tükk aega minu üks ja ainus aktiivne lugeja ja kommenteerija. 😀 Mingil hetkel hakkasime koos TYSKis treenimas ja võistlustel käima ning reedel käisime koos jooksmas.  Alguses jooksime pea 50 minutit tempos 6:42 min per km ning siis tegime Anne kanali ääres veidi jooksuharjutusi ja sörkisime koju tagasi. Kokku tuli ligikaudu 10,8 km jooksu, üllatavalt palju isegi. Ja pulsiraport ka: jooksu ajal keskmiselt 151, jooksuharjutuste ajal 143 bpm.

Laupäeval oli blogijate kokkutulek ja tegime pea 2 tundi BodyPumpi. Loe pikemalt siit.

Kergelt surnud laupäevases trennis. Foto: Elari erakogu
Kergelt surnud laupäevases trennis. Foto: Elari erakogu

Pühapäeval ehk täna oli puhkepäev. Hommikul andsid käed eilsest tunda, nüüd hakkavad ka jalad kergelt kangeks jääma. Käisin ema ja koeraga jalutamas ja tegin kerge rullisessiooni.


Kokku: 13 tundi ja 40 minutit (neto: 9 tundi 10 minutit)

Pulsid on ÕIGED!
Pulsid on ÕIGED!

See nädal oli lihtsalt megahüpersuper! Ma võin ausalt öelda, et tõesti nautisin iga trenni ja olen väga rahul endaga. Loodetavasti see trend jätkub. 🙂

Pulsitsoonid näitavad, et rasket trenni tegelikult ma sellel nädalal ei teinud. OK, BodyAttackis ei pannud alguses kella käima ja tõenäoliselt käisin seal ka 5. tsoonis korraks ära, aga enamik “päris” trenne (ehk rullimine ja käimine välja arvatud) tegin ikkagi suhteliselt kerges 2. ja 3. tsoonis. Aga nii vist ongi õige? Pean end ikka tõsiselt selle pulsiteemaga rohkem kurssi viima. 😉

Kokkuvõttes võib öelda, et mulle täitsa meeldib selline nädalaplaan, kus on rohkem puhkepäevi, aga see-eest mõnel päeval teen 2 trenni. Väga mõnus, ühel päeval saan end ilusti välja elada ja ära väsitada, selle arvelt rohkem aega järgmisel päeval taastumiseks. Selle asemel, et iga päev teha natuke ja mitte piisavalt taastuda, teen ühel päeval rohkem ja järgmine läheb vabamalt. Ideaalne. 🙂


Tegelikult on terve nädala peas haamerdanud see mõte:

Rakvere Ööjooksu poolmaraton 16.08.2014

[ujicountdown id=”Eesti Ööjooks 16.08.2014″ expire=”2014/08/16 21:30″]

Aega on jäänud tegelikult ikkagi väga vähe. Viimane aeg leida üles kiirus (= kus on intervalltreeningud?), korralikud pikad jooksud (= 15+ km) ja samal ajal mitte endale liiga teha. Järgnevad nädalad peakski vist hakkama ainult jooksule rõhuma, BodyPump juurde lihastoonuse hoidmiseks ja vahele mõned otsad rattal. Siiani olen teinud 3 jooksutrenni nädalas, 2 Pumpi ja muud niipalju juurde, kui tahtmist ja tuju on. Ei teagi, kas muuta midagi või jääda sarnase plaani juurde… Asjale lisab “traagikat” veel asjaolu, et 4.–11. augustini olen Saksamaal, kus kindlasti saab olla aktiivne ja ka mitmeid kordi koos Heidi ja Elariga jooksurajale, aga päris kindel pole, kui pikad otsad, mis kiirusega jne tulevad.

Tuleb endast parim anda. Vaikselt kõigub seoses Rakverega peas üks idiootselt suur eesmärk, mida veel isegi avalikult mainida ei julge. Eks järgnevad 2 nädalat näitavad, kas vorm on piisav selle täitmiseks. 🙂