Reebok Fitness Festival 2014

Laupäeval, 25. oktoobril käisin Marisega Tallinnas Reebok Fitness Festivalil. Trenne jätkus hommikul kella 10st kuni õhtul kella 16ni, ilma pausideta tegin trenni 4 tundi ja 20 minutit, vett kulus väga mitu, liitrit kokku põles ära 1660 kcal ja erinevates trennides tegin kokku umbes 150 (!!!) burpeed! Oli VÄGA korralik trennipäev. 🙂 Räägin natuke pikemalt.

PS! Kahjuks olin paha blogija ja ei teinud ise peaaegu üldse pilte. 

Reebok Fitness Festival

Hommikul oli äratus väga varajane – kell 6 – ja kell 7 hakkasime juba Tallinnasse sõitma. Tundus väga vara, aga kokkuvõttes jäi parajalt aega registreerumiseks, asjade ärapanemiseks ja ringi vaatamiseks. Iga osaleja sai Reebokilt väikse kingikoti, kus oli igasugust reklaami, aga ka ajakiri Kilo&Kalor, suur veepudel, FatBurner spordijook, Pai smuuti ja Alpro Soya jook. Kulusid päeva jooksul ära küll.

Foto: J. Laigo
Foto: J. Laigo

Esimene trenn oli BodyART, mis meenutab mingis mõttes joogat ja pilatest. Oli üpris keeruline, sest tehtud sai igasuguseid veidraid poose ja süvalihased pidid kogu aeg tööd tegema. Treener Alexa Le oli väga tore ja jättis hea mulje. Soojenduseks kogu sisukale päevale sobis see treening väga hästi. 

Järgmisena tuli Jessica Exposito Fun&Easy Dance. Esialgu ei plaaninud ma sinna üldse minna, aga kuna mul oli enne järgmist trenni päris palju aega, siis kasutasin seda ikka treenimiseks. Tantsulõvi ma jätkuvalt pole ja kõik need pöörded ja sammud olid mulle päris keerulised. Treener iseenesest oli jällegi väga energiline, positiivne ja meeldejääv. Poole tunni pealt tulin ära, kuna mind ootas järgmine trenn.

Foto: Crossfit I&M FB leht
Foto: Crossfit I&M FB leht

Crossfit! Sinna tahtsin kindlalt minna. Kell 11.30 andsid tundi Tallinna Crossfit boksi inimesed. Esmalt tegime natuke soojendust: 3 ringi 20 hüpet hüppenööriga, 10 kätekõverdust, 10 istessetõusu ja 10 jumping jacki ja harjutasime seejärel tehnikat. Edasi asusime WOD juurde: 10 minutit AMRAP, kus tuli teha 25 hüpet nööriga, 15 istessetõusu, 10 burpeed ehk kosmonauti ja 5 sangpommi hoogu. Mina jõudsin teha peaaegu 6 ringi, päris hea minu arvates. 🙂 Väga tore trenn oli, mulle väga meeldis.

Ma niisama keskendunud. :D Foto: Crossfit I&M FB leht
Ma niisama keskendunud jumping jackse tegemas. 😀 Foto: Crossfit I&M FB leht
Teine CF trenn vasakul, esimene paremal.
Teine CF trenn vasakul, esimene paremal.
Foto: J. Laigo
Foto: J. Laigo

Pärast seda läksin otse Blasti, mis kujutas endast kõrge intensiivsusega lihasvastupidavustrenni. Blast ei olnud minu lemmik, aga noh, otseselt millegi üle vinguda ka ei saa. 😀 Lätlastest treenerid olid tõelised energiapallid ja andsid endast maksimumi. 

Sealt suundsin ÜKT-sse ehk üldkehalisse treeningusse. Tegime ära soojenduse ja siis hakkasid treenerid pigem meid juhendama ja ise seeriaid kaasa ei teinud. Tegime 40 sekundilisi seeriaid, 20 sekundiliste pausidega. Iga hajutust oli 3 raskusastet ja seeriat korrati 4 korda. Ükski treener minu kohta midagi halba ei öelnud, parandama ei tulnud ja ainult soovitas üks kord kõige raskemat versiooni kükkidest teha. 🙂 Olin vist tubli? Kahjuks pidin jälle poole pealt järgmisesse trenni ära ruttama…

Jälle Crossfit! 😀 Seekord CrossFit Tartu treenerite Sille ja Aini juhendusel. Mulle meeldis ausalt öeldes nende trenn rohkem ja mitte ainult sellepärast, et nad Tartust olid. 😉 Tehnikat seletasid nad rohkem ja soojendus oli ka huvitavam. Lõpuks asusime WOD juurde: esimeses ringis tegime 25 hüppenöörihüpet, 5 burpeed, 10 sangpommihoogu ja 15 istessetõusu, edasi sama ring alates burpeedest kuni 8 minutit täis sai. Jõudsin kokku teha 5 ringi ja veel 5 burpeed. Kuidagi läks aga kõigil teistel kõrvust mööda, et igaüks pidi oma ringe lugema ja mina olin ainus, kes oma tulemust täpselt teadis. Minust kiirem oli vist ainult 1 inimene, vähemalt nii palju, kui ma jälgida suutsin. Teised panid oma tulemused umbes kirja (ma natuke kahtlen nende õigsuses). Aga kindlasti oli see trenn minu päeva nael. 🙂 Tubli tulemuse eest sain kingiks käepaela. Nii armas neist. 🙂

Soojendus tiimiga. Foto: Crossfit I&M FB leht
Soojendus tiimiga. Foto: Crossfit I&M FB leht

Tegin umbes 5-minutilise pausi, sõin banaani ja smuutit ning jooksin edasi juba poole peal olevale H.E.A.T ehk HIIT-treeningule, mida juhendas Egle Eller-Nabi. Tegemist on põhimõtteliselt jälle kõrge intensiivsusega intervalltrenniga, mis oli üles ehitatud kolmeste seeriatega, igaüks 45 sekundit pikk, vahel 30 sekundilised taastumisharjutused. Päris raske oli, eriti teha veel kätekõverdusi ja hoida veel plankusid. Aga selline väga struktureeritud ülesehitus täpsete seeriatega mulle meeldis, sest midagi keerulist polnud ning tundi oli kerge jälgida. 🙂

Foto: J. Laigo
Joonejooksude ajal hüppeid tegemas. Foto: J. Laigo

Pärast HIITi oli aeg päeva viimaseks ehk 8. trenniks: CardioTQ. Lootsime aeroobset kergemat trenni, aga saime põhimõtteliselt midagi, mis meenutas väga BodyAttacki ehk jälle palju hüppeid, jooksu ja kiiret muusikat. Väikses saalis oli selleks ajas õhk nii paks, et kirves oleks võinud õhus rippuda, oli palav ja hingata polnud mitte midagi. Higi voolas ojadena ja trenni lõpuks oli ikka MEGAhea tunne.

Foto: fitness.ee
Viimane trenn. Foto: fitness.ee

Edasi rullimisime natuke lounge-alas, käisime kiiresti pesus ära ja hakkasime Tartu poole tagasi sõitma. Hea, et mul mitu banaani kaasas oli, muidu oleksin vist küll läinud ja endale mingit valmistoitu ostnud. 😀 Terve tee jutustasime päevast, trennist ja üldse niisama. Selle üritusega sai end jälle korralikult ületatud. Kokkuvõttes oli üks väga tore päev, mida nautisin täiel rinnal ja mis jääb kindlasti koos oma järgmiste päevade lihasvaluga veel kauaks meelde. 😉

Tugitallad käes. Mis edasi?

Täna hommikul käisin ära TÜ Kliinikumi Jalaexperdis ja sain kätte oma personaalsed jooksutallad. Põhimõtteliselt liimis tallameister kohapeal vajalikud osad mingi spetsiaalse asjaga kokku, andis mulle neid proovida mõlema tossupaari sisse, siis lihvis esialgse kuju valmis. Seejärel käisin mina nendega mööda treppe ja koridori sörkimas ja andsin tagasidet, mille põhjal meister taldadele veel korrektuure tegi. Niimoodi käis see ring veel mitu korda: tema lihvis või lisas midagi, mina muudkui proovisin eri tossupaaridega kõndida ja joosta. Kuskil 45 minuti proovimise ja sobitamise järel sain lõpuks oma 50€ ära maksta ja sealt ära tulla. 2 nädala jooksul saan vajadusel veel sinna tagasi minna ja taldu veel lihvida või korrigeerida lasta.

Kaasa sain ka mitmete pöiaharjutuste õpetused, mida nüüd praktiseerima hakata saan. Vaikselt tegin mingisuguseid harjutusi ennegi, aga nüüd on valik mitmekesisem. Meistri sõnul sobivad ka lühemad ilma jalanõuta jooksud sisehallis pöialihastele hästi, kui see mu jalgadele valu ei põhjusta. Kui paljajalu joosta mingil põhjusel ei saa, siis teen antud harjutusi. Põhiline on iga päev spetsiifilist pöiatrenni teha ja järjekindlalt tallalihaseid tugevdama hakata. Ta tuletas mulle veel üks kord meelde, et see on ülioluline, sest muidu võib juhtuda, et ühel päeval muutub jooksmine mulle täielikult vastunäidustatuks.

Õhtul proovisin ära uute taldadega jooksmise. Mõtlesin, et 5 km jooksul minuga küll midagi ei juhtu ja proovimiseks sobib küll selline distants. Viga! Oleks pidanud järgima spetsialisti juhiseid ja proovima esimesed korrad uute taldadega joosta sisehallis, maksimaalselt paar kilomeetrit korraga. Mina, loll, läksin aga kohe 5 km jooksma. Lõpupoole hakkas suhteliselt ebamugav ja tundsin, et mingid villid peavad jala all olema. Pärast kodus jalgu uurides avastasingi parema võlvi alt villi, vasaku alt suure villi ja vasaku välisküljelt veel ühe väikese. Katki need õnneks läinud polnud. Mõistus pole enda teha. 😉

Eks ma nüüd ajapikku hakkan neid taldu uuesti katsetama, teen nendega väikseid jalutuskäike ja proovin sisehallis sörkida. Kui vaja, eks siis lähen neid veel ringi ka tegema. Kui nad lõpuks aitavad mul vigastustest hoiduda, siis on hästi, kui ei, siis vähemalt tean, et olen ka selle variandi läbi proovinud.

Aeg annab arutust.