Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala treeningud.
Vahel lugejad imestavad, et kuidas mu emotsioonid nädala kokkuvõtetes päevade kaupa nii palju erinevad. Nipp on selles, et minu kokkuvõte valmib mitte pühapäeva õhtul, vaid ma kirjutan seda igapäevaselt või siis paari päeva tagant. Peaaegu igal õhtul võtan lahti Workout Week postituse, kirjutan oma muljed ära ja nii saabki kõik oluline siia kirja. Viimane kokkuvõte, pildid, tabelid jms lisandub pühapäeval. 🙂
Esmaspäeval tundsin suurt rõõmu, et sain teha kaks väga head trenni, mis muutsid tuju sada korda paremaks. Esmalt jooksime sisehallis 40 minutit. Mina otsustasin seda teha paljajalu (ehk sokkides), et proovida, mis tunne on, ja treenida pöialihaseid. 40 minutit sörkisin ära ja polnudki midagi väga viga. Mulle täitsa meeldis. Kerelihastele tegime harjutusi topispallidega ja päris palju planku ka. Hiljem läksin veel BodyPumpi, kus mul juba poole tunni peal vesi otsa sain, vaatamata sellele, et JJV-s jõin ära 600 ml vett ja siis panin uuesti 600 ml pudelisse, higi voolas ojadena ja korraks tekkis tunne, et suren vedelikupuudusesse ära. 😀 Ellu jäin. Mõnus trennipäev oli.
Teisipäeval oli puhkepäev ja käisin rullimas. Väga mõnus oli.
Kolmapäeval oli JJV. Jooksuosa otsustasin teha õues, sest terve päev olin Oeconomicumi akendest vaadanud sinist taevast, päikselist ilma ja tuhandet jooksjat möödumas. Ei tea, kas asi oli miinuskraadides, aga kell näitas naljakalt madalaid numbreid ja keskmine tuli 143 bpm. Väga hea! Jalalihaste osas tegime hüppenööri, seina ääres istumist, ühel jalal kükke, raskusega tõsteid tagareiele, väljaasteid, puusatõsteid, juurde ka planku. Võttis korralikult jalad läbi. Trenni lõpuks sörkisin veel natuke sisehallis paljajalu, ikka ja alati pöialihaste nimel.
Neljapäeva varahommikul külastasin taas YogaFunCi. Oli mõnus trenn nagu ikka, ainult et selles uues kavas on kätekõverduste lugu ikka päris raske ja enamik osalejatest teeb seal lihtsustatud versioone. 😀 Triitseps on mul ikka väga nõrk veel ja pean kõvasti selle kallal vaeva nägema.
Reedel tegin enne BodyPumpi väikse soojendusjooksu, esimese osa paljajalu ja ülejäänu tossudes. Hoidsin pulssi ikka 150 all ja üle minna eriti ei lasknud. Keskmine tuligi 150 lööki. Aga midagi VÄGA huvitavat on juhtunud: kui eelmisel nädalal jooksime 150 löögi juures tempoga 9 min per km, siis reedel jooksin sama pulsiga 7 min per km?! Say whaaaat? 😀 Kust see nüüd tuli? Mingi ajutine nähtus või kell valetab või ma tõesti arenen? Ei tea, vist ei valeta, sest BP-s on kõik pulsid tavapärased. Pump oli ka väga mõnus, biitsepsis motiveeris (loe: sundis) Maris mind esimeses osas 4,5+4,5 kg peale panema, ma kahtlesin küll, aga hakkama sain! 🙂 Lõpuseeriad tegin juba väiksema raskusega. Vot niimoodi peabki õige treener sind pushima.
Laupäeval käisin Reebok Fitness Festivalil ja panin terve päev täiega hullu. 😀 Kirjutan varsti pikemalt terve eraldi postituse sellest päevast.
Pühapäev oli puhkepäev. Eilsest hullust trennipäevast on kõige valusamad sääred. Kandu maha suruda on täiesti võimatu. Ei tea, miks pärast igasuguseid hüpetega trenne mul just sääred nii valusaks jäävad. Selg ja käed annavad ka tunda, lisaks veel tuharad ja kõhulihased. Eks homme saab paremini aru, mis täpselt valutab. 😀
Täna sain aga väga negatiivse üllatuse: Garmin ei võtnud lihtsalt pilti ette. Hommikul seoses talveajale üleminekuga kellaaega kontrollides läks ilusti käima, aga pärast ei midagi. 😦 Lihtsalt ei läinud sisse lülitades logoga ekraanist edasi. Proovisin nii, proovisin naa, aga lõpuks tuli teha täielik reset, mis tähendab seda, et kellast on kõik andmed kadunud: minu profiil, andmed, treeningajalugu jne. Väga tüütu ja aeganõudev oli kõike uuesti sisestada, aga mis mul üle jäi. Ajalugu ongi jäädavalt kellast kadunud; hea, et eile õhtul kella arvutiga ära syncisin. Igal juhul need igasugused Garmini “kalad” hakkavad mulle vahel juba närvidele käima: paar korda olen satelliitidega ühendumist pidanud ootama umbes 10 minutit (õues, lageda taeva all!), juba 2 nädalat ei ole kell sisemälusse salvestanud treeninguid (ainult arvutist sain neid vaadata) ja seda mitte sisselülitumist on varemgi ette tulnud. ANT+ USB ühendusega syncimise probleemidest ma üldse ei räägi… Funktsioonide poolest on 310XT väga korralik kell, aga kahjuks on komplektil kui tervikul muid häirivaid puudujääke.
Kokkuvõttes: 13,5 tundi (neto: 11 tundi ja 20 minutit)
- 5 tundi 10 minutit lihastrenni
- 2 tundi 15 minutit kardiot
- 2 tundi 5 minutit jooksu (16,7 km)
- 1 tund 50 minutit joogat
- 2 tundi vahurullimist
Nädalaga jään taaskord rahule, trenni sai tehtud korralikult, puhatud sai korralikult (praktiliselt 3 päeva), trennid olid kvaliteetsed ja head ning eilse fitnessürituse võib lugeda kordaläinuks, sest see tõi tavapärasesse rutiini vaheldust ja põnevust. 🙂 Eriti rahul olen aga sellega, et pulsi ja tempo suhe jooksus hakkab tasapisi paranema. Normaalne koormus ja piisav puhkus peavad ju lõpuks minu kasuks tööle hakkama. Järgmise aasta eesmärke silmas pidades pean ma sellega kõvasti tegelema, laduma baasi ja saama oma tavapäraste jooksude pulsid madalamaks.
Nädala puhul jääb kripeldama, et jätkuvalt on varjusurmas ujumine ja rattasõit, aga mul lihtsalt pole praegu motivatsiooni nende aladega tegeleda. 
Ei kisu iganädalaselt ei sadulasse ega basseini… Järgmisel suvel tahaks vähemalt ühe triatloni küll veel läbi teha, aga kuna sellel alal ma nagunii ajale ei võistle, siis ma arvan ja loodan, et piisab ka mu praegusest ujumisoskusest, mida vaikselt hoian, ning kevad-suvistest rattasõitudest. Praegu tahan rohkem tegeleda baasi ladumisega jooksus ning lihastrennidega.
Nourish, Train & Flourish 