Täna hommikul käisin ära TÜ Kliinikumi Jalaexperdis ja sain kätte oma personaalsed jooksutallad. Põhimõtteliselt liimis tallameister kohapeal vajalikud osad mingi spetsiaalse asjaga kokku, andis mulle neid proovida mõlema tossupaari sisse, siis lihvis esialgse kuju valmis. Seejärel käisin mina nendega mööda treppe ja koridori sörkimas ja andsin tagasidet, mille põhjal meister taldadele veel korrektuure tegi. Niimoodi käis see ring veel mitu korda: tema lihvis või lisas midagi, mina muudkui proovisin eri tossupaaridega kõndida ja joosta. Kuskil 45 minuti proovimise ja sobitamise järel sain lõpuks oma 50€ ära maksta ja sealt ära tulla. 2 nädala jooksul saan vajadusel veel sinna tagasi minna ja taldu veel lihvida või korrigeerida lasta.
Kaasa sain ka mitmete pöiaharjutuste õpetused, mida nüüd praktiseerima hakata saan. Vaikselt tegin mingisuguseid harjutusi ennegi, aga nüüd on valik mitmekesisem. Meistri sõnul sobivad ka lühemad ilma jalanõuta jooksud sisehallis pöialihastele hästi, kui see mu jalgadele valu ei põhjusta. Kui paljajalu joosta mingil põhjusel ei saa, siis teen antud harjutusi. Põhiline on iga päev spetsiifilist pöiatrenni teha ja järjekindlalt tallalihaseid tugevdama hakata. Ta tuletas mulle veel üks kord meelde, et see on ülioluline, sest muidu võib juhtuda, et ühel päeval muutub jooksmine mulle täielikult vastunäidustatuks.
Õhtul proovisin ära uute taldadega jooksmise. Mõtlesin, et 5 km jooksul minuga küll midagi ei juhtu ja proovimiseks sobib küll selline distants. Viga! Oleks pidanud järgima spetsialisti juhiseid ja proovima esimesed korrad uute taldadega joosta sisehallis, maksimaalselt paar kilomeetrit korraga. Mina, loll, läksin aga kohe 5 km jooksma. Lõpupoole hakkas suhteliselt ebamugav ja tundsin, et mingid villid peavad jala all olema. Pärast kodus jalgu uurides avastasingi parema võlvi alt villi, vasaku alt suure villi ja vasaku välisküljelt veel ühe väikese. Katki need õnneks läinud polnud. Mõistus pole enda teha. 😉
Eks ma nüüd ajapikku hakkan neid taldu uuesti katsetama, teen nendega väikseid jalutuskäike ja proovin sisehallis sörkida. Kui vaja, eks siis lähen neid veel ringi ka tegema. Kui nad lõpuks aitavad mul vigastustest hoiduda, siis on hästi, kui ei, siis vähemalt tean, et olen ka selle variandi läbi proovinud.
Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala treeningud.
Vahel lugejad imestavad, et kuidas mu emotsioonid nädala kokkuvõtetes päevade kaupa nii palju erinevad. Nipp on selles, et minu kokkuvõte valmib mitte pühapäeva õhtul, vaid ma kirjutan seda igapäevaselt või siis paari päeva tagant. Peaaegu igal õhtul võtan lahti Workout Week postituse, kirjutan oma muljed ära ja nii saabki kõik oluline siia kirja. Viimane kokkuvõte, pildid, tabelid jms lisandub pühapäeval. 🙂
Esmaspäeval tundsin suurt rõõmu, et sain teha kaks väga head trenni, mis muutsid tuju sada korda paremaks. Esmalt jooksime sisehallis 40 minutit. Mina otsustasin seda teha paljajalu (ehk sokkides), et proovida, mis tunne on, ja treenida pöialihaseid. 40 minutit sörkisin ära ja polnudki midagi väga viga. Mulle täitsa meeldis. Kerelihastele tegime harjutusi topispallidega ja päris palju planku ka. Hiljem läksin veel BodyPumpi, kus mul juba poole tunni peal vesi otsa sain, vaatamata sellele, et JJV-s jõin ära 600 ml vett ja siis panin uuesti 600 ml pudelisse, higi voolas ojadena ja korraks tekkis tunne, et suren vedelikupuudusesse ära. 😀 Ellu jäin. Mõnus trennipäev oli.
Teisipäeval oli puhkepäev ja käisin rullimas. Väga mõnus oli.
Sellist puhkeoleku pulssi nägin sellel nädalal. 🙂
Kolmapäeval oli JJV. Jooksuosa otsustasin teha õues, sest terve päev olin Oeconomicumi akendest vaadanud sinist taevast, päikselist ilma ja tuhandet jooksjat möödumas. Ei tea, kas asi oli miinuskraadides, aga kell näitas naljakalt madalaid numbreid ja keskmine tuli 143 bpm. Väga hea! Jalalihaste osas tegime hüppenööri, seina ääres istumist, ühel jalal kükke, raskusega tõsteid tagareiele, väljaasteid, puusatõsteid, juurde ka planku. Võttis korralikult jalad läbi. Trenni lõpuks sörkisin veel natuke sisehallis paljajalu, ikka ja alati pöialihaste nimel.
Neljapäeva varahommikul külastasin taas YogaFunCi. Oli mõnus trenn nagu ikka, ainult et selles uues kavas on kätekõverduste lugu ikka päris raske ja enamik osalejatest teeb seal lihtsustatud versioone. 😀 Triitseps on mul ikka väga nõrk veel ja pean kõvasti selle kallal vaeva nägema.
Reedel tegin enne BodyPumpi väikse soojendusjooksu, esimese osa paljajalu ja ülejäänu tossudes. Hoidsin pulssi ikka 150 all ja üle minna eriti ei lasknud. Keskmine tuligi 150 lööki. Aga midagi VÄGA huvitavat on juhtunud: kui eelmisel nädalal jooksime 150 löögi juures tempoga 9 min per km, siis reedel jooksin sama pulsiga 7 min per km?! Say whaaaat? 😀 Kust see nüüd tuli? Mingi ajutine nähtus või kell valetab või ma tõesti arenen? Ei tea, vist ei valeta, sest BP-s on kõik pulsid tavapärased. Pump oli ka väga mõnus, biitsepsis motiveeris (loe: sundis) Maris mind esimeses osas 4,5+4,5 kg peale panema, ma kahtlesin küll, aga hakkama sain! 🙂 Lõpuseeriad tegin juba väiksema raskusega. Vot niimoodi peabki õige treener sind pushima.
Laupäeval käisin Reebok Fitness Festivalil ja panin terve päev täiega hullu. 😀 Kirjutan varsti pikemalt terve eraldi postituse sellest päevast.
Pühapäev oli puhkepäev. Eilsest hullust trennipäevast on kõige valusamad sääred. Kandu maha suruda on täiesti võimatu. Ei tea, miks pärast igasuguseid hüpetega trenne mul just sääred nii valusaks jäävad. Selg ja käed annavad ka tunda, lisaks veel tuharad ja kõhulihased. Eks homme saab paremini aru, mis täpselt valutab. 😀
Täna sain aga väga negatiivse üllatuse: Garmin ei võtnud lihtsalt pilti ette. Hommikul seoses talveajale üleminekuga kellaaega kontrollides läks ilusti käima, aga pärast ei midagi. 😦 Lihtsalt ei läinud sisse lülitades logoga ekraanist edasi. Proovisin nii, proovisin naa, aga lõpuks tuli teha täielik reset, mis tähendab seda, et kellast on kõik andmed kadunud: minu profiil, andmed, treeningajalugu jne. Väga tüütu ja aeganõudev oli kõike uuesti sisestada, aga mis mul üle jäi. Ajalugu ongi jäädavalt kellast kadunud; hea, et eile õhtul kella arvutiga ära syncisin. Igal juhul need igasugused Garmini “kalad” hakkavad mulle vahel juba närvidele käima: paar korda olen satelliitidega ühendumist pidanud ootama umbes 10 minutit (õues, lageda taeva all!), juba 2 nädalat ei ole kell sisemälusse salvestanud treeninguid (ainult arvutist sain neid vaadata) ja seda mitte sisselülitumist on varemgi ette tulnud. ANT+ USB ühendusega syncimise probleemidest ma üldse ei räägi… Funktsioonide poolest on 310XT väga korralik kell, aga kahjuks on komplektil kui tervikul muid häirivaid puudujääke.
Kokkuvõttes: 13,5 tundi (neto: 11 tundi ja 20 minutit)
5 tundi 10 minutit lihastrenni
2 tundi 15 minutit kardiot
2 tundi 5 minutit jooksu (16,7 km)
1 tund 50 minutit joogat
2 tundi vahurullimist
Nädalaga jään taaskord rahule, trenni sai tehtud korralikult, puhatud sai korralikult (praktiliselt 3 päeva), trennid olid kvaliteetsed ja head ning eilse fitnessürituse võib lugeda kordaläinuks, sest see tõi tavapärasesse rutiini vaheldust ja põnevust. 🙂 Eriti rahul olen aga sellega, et pulsi ja tempo suhe jooksus hakkab tasapisi paranema. Normaalne koormus ja piisav puhkus peavad ju lõpuks minu kasuks tööle hakkama. Järgmise aasta eesmärke silmas pidades pean ma sellega kõvasti tegelema, laduma baasi ja saama oma tavapäraste jooksude pulsid madalamaks.
Nädala puhul jääb kripeldama, et jätkuvalt on varjusurmas ujumine ja rattasõit, aga mul lihtsalt pole praegu motivatsiooni nende aladega tegeleda. Ei kisu iganädalaselt ei sadulasse ega basseini… Järgmisel suvel tahaks vähemalt ühe triatloni küll veel läbi teha, aga kuna sellel alal ma nagunii ajale ei võistle, siis ma arvan ja loodan, et piisab ka mu praegusest ujumisoskusest, mida vaikselt hoian, ning kevad-suvistest rattasõitudest. Praegu tahan rohkem tegeleda baasi ladumisega jooksus ning lihastrennidega.
Ei kisu iganädalaselt ei sadulasse ega basseini… Järgmisel suvel tahaks vähemalt ühe triatloni küll veel läbi teha, aga kuna sellel alal ma nagunii ajale ei võistle, siis ma arvan ja loodan, et piisab ka mu praegusest ujumisoskusest, mida vaikselt hoian, ning kevad-suvistest rattasõitudest. Praegu tahan rohkem tegeleda baasi ladumisega jooksus ning lihastrennidega. 
Nourish, Train & Flourish 