Rubriik: Trenn

Jooksmine ja kehakaal

Published on by Margit Partei9 kommentaari

Pole vist mingi saladus, et kergema kehaga on kergem joosta. 100 kg või 50 kg – kummal on raskem kiiresti (ja pikalt) edasi liikuda? Vastus on ilmselge. Tegelikult on erinevus märgata aga juba paari kilogrammi kaotamisel. Miks muidu maratoonarid enne suurvõistlust kehakaalu võimalikult väikseks saada tahavad? See on mind viimastel nädalatel natuke mõtlema pannud…

… et minu keha ei meenuta küll eriti jooksjat. XD Ärge valesti aru saage: ma olen oma kehaga hetkel rahul. Ma ei häbene enam iseennast nagu vanasti. Ma pole kindlasti peenike, aga ma olen normaalkaalus ning näen vähemalt enda arvates (mis on kõige olulisem!) täitsa normaalne välja ka. Alati saab paremini, aga minu keha ei mõjuta negatiivselt enam minu enesekindlust või enesehinnangut. Ma olen endaga rahul. 🙂 Siit tuleb see “aga”.

Aga ma kindlasti olen natuke liiga raske, et joosta. Ma saan joosta, ma pole nii raske, et see hakkaks halvasti mõjuma mu liigestele, aga kui ma oleks kergem, oleks ma kiirem. Nii lihtne see ongi! 

Iseenesest oleks minu kehaehitusega inimesel tunduvalt lihtsam jõualadel tulemusi saavutada. Mul ei ole seda tüüpilist kehaehitust, mida seostatakse jooksjaga: madal rasvaprotsent, väike kehakaal, pikad jäsemed, pikad saledad lihased jne. Mul on puusad, mul on kaalu ja rasva 😀 ning mu käed ja eriti jalad on keskmisest natuke lühemad (selge märk on see, et kõik mainstream riided on säärtest-varrukatest mulle pikad). Ma ei näe välja nagu jooksja! Aga see ei tähenda, et ma ei saaks joosta. Ma ju jooksen ning naudin seda. Minust ei saa kunagi tippjooksjat ja see on täiesti OK, sest ma jooksen oma eesmärkide ja oma emotsioonide ning naudingu nimel. 

Maratoonar Deena Kastor vs mina. Allikad: InsideSoCal ja erakogu
Maratoonar Deena Kastor vs mina. Allikad: InsideSoCal ja erakogu

Siiski arvan ma, et mul oleks mõistlik just maratonieesmärki silmas pidades natuke kaalu langetada. Praegu olen sellest optimaalsest jooksjakaalust ikka väga kaugel (15 kg kaugusel?). Nii palju kaalu ma kaotada ei taha, sest see peaks tulema juba trennide kvaliteedi arvelt, sest et treenida, on vaja kütust: kvaliteetset ja piisavalt palju. Nädalaid ja kuid järjest kaloridefitsiidis olles läheks jooksuhooaeg puhta lörri, sest trennide kvaliteet poleks see, mis ta peab olema. Been there, done that. Ma tean, mis tunne see on, sest olid ajad, kus ma tegin korralikult trenni, aga sõin samal ajal alla 1500 kalori ning peaaegu üldse mitte süsivesikuid. Võrreldes praegusega, polnud see mitte just eriti hea tunne! 

Kõike arvesse võttes on praegu ideaalne aeg kas või 3-4-5 kilo oma kehalt maha raputada. Jooksuhooaja alguseni on ligikaudu 3 kuud, trennid pole veel nii pikad ja nii intensiivsed ning praegu pole vaja tulemusi teha. Teeme ära!

Aga kuidas?

Ma tean, et ei tohi mingit hullult keerulist reeglistikku endale ette kirjutada, sest see võib mind tagasi viia ülesöömishoogudeni ning emotsionaalse söömiseni. See on viimane asi, mida ma tahan. :/ Ma tahan hoida tasakaalukat joont. Praeguste toitumisharjumuste juures olen ma suutnud ligikaudu aasta aega püsida praktiliselt samas kaalus ning kaalu hoidmisega mul probleemi pole. Seega nüüd üritan ma süüa väiksemaid portsjoneid, aga tihemini, ja lõpetada söömine 2 ampsu enne seda “mul on kõht nüüd täis” tunnet. Ühtlasi iga päev süüa piisavalt köögi- ja puuvilja, sest tunnen, et praegu söön ma liiga vähe värsket ja rohelist. Olen proovinud otsida välja uusi ja põnevaid retsepte, millega oma toitumist rikastada, näiteks eile tegin ma esimest korda elus asjus küpsetatud täidetud paprikaid ning need olid imemaitsvad. Loodavasti tulevad ka Food Friday’d nüüd põnevamad. 🙂

Vaatame, kuidas see minu projekt sujub. Eks paari nädala pärast kaalun ja mõõdan ennast uuesti ning siis on näha, kas kaal langeb või pean midagi muutma. Üritan asja võtta vabalt ja rahulikult ning mitte põdeda (loe: kaaluda ennast iga päev ning üle mõelda). Saab olema põnev. 😉

Workout Week 12.–18.01.2015

Published on by Margit Partei7 kommentaari

Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala trennid. 

12.-18.01.2015

Pikad tabelid on tagasi, sest mul viskas kodusolemisest üle ja läksin Tartusse! 🙂

Esmaspäeval olin tagasi oma kallis TYSKis. Olin veennud Helemai ka TYSKiga liituma ja meie jooksutrenni proovima. Tegin natuke reklaami, aga TYSK on nii hea klubi, et müüb ennast ise. 😉 Igal juhul oli Helemai trennis kohal ja talle vist meeldis sama palju kui mulle. 😀 Mina aga mõtlesin, et kui pulss on 165 löögi peal joostes 8 min/km või 6:30 min/km, siis kasutaks olukorda ära ja jooksekski kiiremini. Ei saanud ju puhta häbisse jääda, kui nii vägev uus jooksja meiega liitus. Vaadake Helemai saavutusi tema esimesel (!!!) jooksuhooajal: puha TOP3 kohad oma vanuseklassis! Anyway, JJV oli sama mõnus nagu alati ja meid on selles trennis praegu ikka eriti palju.

Edasi läksin BodyPumpi, mis oli hea nagu alati. Ainus jama oli see, et nagu eelneval päeval ujumistrennis, andis mu vasak käsi ikka tunda ning oli kergelt valus. Sellepärast ei saanud ma kätekõverdusi lõpuni sirgetel jalgadel ära teha, aga mis siis ikka. Üldiselt olin ikka väga tubli ja sellist post-workout high’d pole mul tükk aega olnud. Kordaläinud päev.

Teisipäeval puhkasin ja käisin lihashoolduses rullimas.

Kolmapäeval käisin kõigepealt jooksutrennis. Pärast soojendust ja kerget võimlemist ning jooksuharjutusi alustasime selle aasta esimese (ja seetõttu kergema) intervalltrenniga. 5 korda tegime läbi bloki, kus 3 ringi jooksime rahulikult välisringis ja siis neljanda siseringis veidi kiiremini. Kuna minu pulsiga jätkuvalt polnud lood head, siis tegin need kiired osad lihtsalt natuke tempokamad ja ennast lõhki ei rebinud. Pärast tegime veel natuke jalgadele harjutusi: 100 meetrit väljaasteid ja 3×2 minutit seina ääres istumist.

Edasi läksin BodyPumpi. Marisel oli kõigile toodud paberit ja pliiatsit, et saaksime oma raskused üles kirjutada. Mina teen seda nagunii pärast iga trenni (jah, mul on arvutis Exceli tabel, kus on kirjas iga BP trenni raskused, st juba üle 100 tulba), aga tore oli siiski näha, kuidas kõik olid rohkem motiveeritud. 🙂 Mina lisasin raskust ainult rinnaloos ja päris raske oli. Terve trenni vältel tundsin end aga suhteliselt jõuetuna, kükid polnud piisavalt madalad, kätekõverdused olid koledad ja nii edasi. Koju minnes olin päris kurb… Poetasin isegi paar pisarat. o_O

Kokkuvõttes ma natuke murdusin sellel päeval, sest mind ajas nii endast välja see teadmine, et oma peas olen ma tunduvalt ägedam trennitšikk, kui ma tegelikkuses olen. Ma arvan, et mu keha suudan rohkem, kui ta tegelikult suudab. Oma peas olen palju tugevam, kui mu keha tegelikult on, ning vahel ei tule see mulle kasuks, näiteks praeguses ületreenituse olukorras. Ma peaksin olema targem ja mitte sattuma kimpu sellise asja nagu ületreenitusega. I should now better! Aga: astun ikka sama reha otsa. 😦 Jätkuvalt. 

Neljapäevane YogaFunC oli täpselt see, mida mul pärast eelmise õhtu tumedaid mõtteid vaja oli. Uus kava, mõnus muusika, hea treener, aeg mõelda ja hingata – täiuslik. Suutsin end jälle kokku võtta ning mõelda häid mõtteid. Teen lolle vigu, siis teen. Küll ma lõpuks, kunagi, ikka neist õpin ka. 😀

Reedel puhkasin.

Laupäeval käisime grupiga Haanjas Jooksupartneri ühistreeningul. Nendega ühes tempos me muidugi ei liikunud, tegime oma tempot ja süsteemi (15 min jooksu + 5 min kõndi). Oli lund, jääd, lörtsi, jäidet, tuult ja VÄGA palju mägesid. Õnneks oli kogu rada täiuslikult tähistatud ja ära ei eksinud me kordagi. Jalad hakkasid lõpus ikka korralikult tunda andma. Kokkuvõttes oli väga lahe trenn ja pulss polnudki kõige jubedam, arvestades rajaprofiili. Mõnus oli. 24 km, 3:10. Laome põhja edasi.

Haanja 24 km

Pühapäeval ehk täna olid mõned kohad jalgadel veel valusad ja seega ei hakanud ühtegi trenni ronima. Ujuma oleks saanud minna, aga otsustasin puhata.

Kokkuvõttes: 10,5 h (neto: 8 h 50 min)

12.-18.01.15

Mis ma siin ikka pikemalt heietan: nädal oli väga seinast seina, ühel päeval tundsin end jõuetult, teisel natuke paremini. Eelmise nädala lõpus lubatud “võtan vaiksemalt” välja küll ei tulnud… Fakt on see, et järgmisel nädalal pean end jälle suutma tagasi hoida ja asju vaiksemalt võtma, sest see ületreenitus pole kindlasti möödas. Samuti annab põlv pärast eilset jooksu täna treppidest alla tulles tunda ning vajab puhkust. Tuleb seda siis anda!