Puhkus. Toidupäevik. 16 km jooks

9072015
Üks õnnelik #selfie eilsest. 🙂

Eile oli ikka tõesti hea päev. Lõuna ajal sain lõpuks oma juhendajalt kinnituse, et mu praktika on nüüd lõplikult valmis ja võin rahus suvepuhkusele minna. Juhhuu! 🙂 Ise arvasin, et ikka läheb veel aega vähemalt nädalake ja saan veel ülesandeid juurde. Aga minu tööga oldi väga rahul ning tund aega hiljem sain juba samalt organisatsioonilt väikese projektiga seotud tööpakkumise, võib-olla tuleb neid tulevikus veelgi. Väike lisaraha teenimise võimalus ei jookse küll kellelgi mööda külge maha, eriti kui tegemist on erialase tööga. Tõeline enesekindluse boost ning tore teadmine, et ma vist ikka olen natuke hea selles, mida ma õpin. 😉


Eilsest menüüst ka paar sõna. Kes übertervislikkust näha tahab, siis ärge vaadake. Suhu rändas nii mõndagi ‘huvitavat’, aga mina olen rahul. Tasakaal ennekõike.

DSC_0002

Hommikuks sõin putru marjade ja moosiga. Pudrupotti maandus mõõtmata kogus 7-viljahelbeid, kaerakliisid, piima, vett ja terake soola. Kui puder valmis oli, siis segasin sisse veel supilusikatäie magusat rosinatega kohupiima. Peale ladusin hunniku maasikaid ja magusat kodust maasikamoosi. Mmmmm… Hommikune puder on parim. 🙂

DSC_0004

Enne, kui jõudsin lõunat valmistama hakata, oli mul kõht meeletult tühjaks läinud. Haarasin kapist sellise kahtlase väärtusega vahepala nagu peotäis maisikrõpse. Väga huvitavad krõpsud on muideks, sellised vähem soolased ja vähem rasvased kui tavalised. Aga noh, kaalulangetajad-dieeditajad, ärge minust õppust võtke. Ma söön täpselt seda, mida ise tahan. 😀

DSC_0005

Kui lõpuks oma sügavkülmutatud kala ära sulatatud sain, siis polnud sellest jäähunnikust suurt midagi alles. Lõunaks maandus praetud (purunenud) kala kõrvale köögiviljaseguga kuskuss, peal natuke Parmesani, ja hunnik imemaitsvaid kirsstomateid. Magustoiduks sõin maasikaid piima ja 3–4 Domino küpsisega. Oh, kui hea on ikka suvi… 

IMG_4346

Pärast lõunat tõttasin bussijaama ning jõudsin õhtuks maale. Maal on ikka nii hea. 🙂 Esimese asjana maandusin aiamaale. 😀 Kõhtu rändas terve hunnik oma aia maasikaid, mureleid ja herneid. Imemaitsvad! Tänud emale, et viitsib kogu selle aiandusega tegeleda. (Pilt pärineb paari nädala tagusest ajast.)

DSC_0008

Õhtul olin inspireeritud Merilini blogist ning katsetasin tema õpetuse järgi tehtud pošeeritud mune. Minu esimese korra kohta tulid need täitsa head välja. Eks harjutamine teeb meistriks. Lisaks kahele uputatud munale sõin veel 2 viilu röstitud Saibi ning hunniku salatit: värske spinat, kurk, tomat ja avokaado.

Minu arvates tulid eile päris kenad fotod ka välja. Ega seda toitu polegi alati nii kerge pildile püüda. 🙂


Täna oli siis ametliku maratonikava esimene pikem jooks. Kuna mina olen aeglane ja hiljuti vigastuse seljataha jätnud, siis kohe 20+ km (ehk ligikaudu 2,5 h jooksu) pihta hakata ma ei saanud. Plaanisin joosta 1,5–2 tundi, olenevalt enesetundest. Ringi tegin ka Garminis sellise valmis, et soovi korral võis jooks kujuneda kas 12, 14 või 16 km pikkuseks. Kuna kõik sujus hästi, siis lõpuks jooksingi 16 km.

Ilm jõudis selle ligikaudu 2 tunni jooksul muutuda vist umbes 6 korda. Kolm korda sain seenevihma, sellele järgnes jälle päike, vahepeal oli jube vali tuul ka. Panin spetsiaalselt natuke paksemalt riidesse (pikad retuusid+pika varrukaga pluus), et mitte külma saada, kui vihm peaks mind vahepeal padukaga üle kallama, õues oli umbes 15 kraadi sooja. Kuna pool jooksu ajast paistis hoopis päike, siis vahepeal hakkas iga täitsa palav, aga nii kui päike pilve taha läks ja jälle seenevihma tibama hakkas, oli riietus paras.

Asjaolude sunnil kulges tee 95% mööda asfalti. Siin vanemate juures olles pole mul lihtsalt muud teekatet kuskilt võtta. Kartsin väga, et asfalt + esimene pikem jooks = põlvevalu, aga põlvega oli kõik parimas korras. 🙂 Jooksu lõpuks muidugi hakkasid jalad ära väsima ja kangeks jääma, ega sellest ei pääse. Kõige esimesena väsisid ära labajalad ja tallad. Üldiselt oleksin aga oodanud, et need 2 tundi lähevad palju raskemalt. Tore oli jälle pikemalt joosta.

Pulss muidugi pole veel kaugeltki ideaalne. Üritasin mitte kogu aeg kellas kinni olla ja rohkem enesetunnet usaldada. See muidugi on mul petlik, sest ühel hetkel ma avastasingi, et ups, olen siin juba kilomeetrikese 165 pulsiga jooksnud. Kui ma kella ei jälgi, siis jooksen automaatselt 160 pulsiga, sest see tundub veel mugav. Enamasti proovisin ikka end aeroobses tsoonis hoida, nii kaua kui vähegi võimalik.

IMG_4403

  • Aeg: 1:58:44
  • Distants: 16,02 km
  • Keskmine kiirus: 7:25 min/km
  • Keskmine pulss: 156 bpm
  • Maksimumpulss: 165 bpm
  • Kulunud kalorid: 958 kcal

Muidugi see pulsi ja kiiruse suhe on kõike muud kui hea. ‘Normaalsed’ inimesed teevad oma pikki jookse 130–140 bpm juures. Aga mina pean praegu oma olukorda arvestama. Eelmisel reedel nägin kiiruse 8:xx min/km kohta pulssi 165 bpm, seega tänane jooks oli juba väike samm edasi. Slow progress is still better than no progress.

2015: esimese poole kokkuvõte

Teeks siis natuke statistikat 2015. aasta esimese poole kohta (kuni 30. juuni).

Kokku olen sporti teinud 193 tundi (eelmisel aastal: 192 tundi). Siit on kõik kõndimised ja rullimised välja arvatud. Lihtne matemaatika näitab, et see teeb keskmiselt 1,07 tundi ehk 1 tund ja 4 minutit päevas. Kuna nädalatesse on alati mahtunud ka puhkepäevi, siis näitab see selgesti, et paljud minu treeningpäevad on sisaldanud rohkem kui 1 tundi trenni, mis ilmselt pole ei mulle ega ühelegi regulaarsele lugejale üllatuseks. Minu jaoks oli üpris uskumatu see, et ma olen esimese poolaastaga teinud praktiliselt täpselt sama palju trenni kui eelmisel aastal. Eelmisel aastal talus keha sama hulka treeningtunde paremini? Miks? Sest intensiivsus, jaotumine alade vahel ning nädala sees oli teistsugune.

Jooks

Image (1) jooks-2015-I.png for post 6674

Ajaliselt olen kõige rohkem jooksnud: 84 tundi ja 56 minutit (eelmisel aastal: 64 h 17 min). Läbitud jooksudistantsina on kirja saanud 655 km (eelmisel aastal: 544 km). Tegelikult oleks neid kilomeetreid ilmselt rohkem, kui ma oleks igale kevadel ja talvel läbitud jooksuharjutuste blokile juurde ka mingid kilomeetrid juurde oleks märkinud (mida ma eelmisel aastal tegin). Jooksuharjutusi, muideks, on märkamatult kõigi nende erinevate ühistrennidega kogunenud tervenisti 7 tundi.

Kõige rohkem jooksin märtsis (134 km), kõige vähem juunis (71 km), kuhu mahtus 2 nädalat vigastuspausi.

Läbitud võistlusi: 4 (eelmisel aastal: 8).

Ratas

Image (2) ratas-2015-I.png for post 6674

Ratta peal olen maha vändanud 634 km (eelmisel aastal: 664 km), 26 tundi ja 53 minutit, sh sisetrenažööril 260 km. Aktiivseim rattakuu oli ilmselgelt mai: 296 km. Nende kilomeetrite sekka mahtus üks võistlus: Tartu Rattaralli.

Ujumine

Image (3) ujumine-2015-I.png for post 6674

Basseinis veetsin esimese poolaastaga 13 tundi ja 36 minutit ning selle ajaga ujusin maha peaaegu 28 km (eelmisel aastal: 32 km). Kõige rohkem külastasin ujulat jaanuaris: 8 korraga ujusin siis maha 12,4 km.

Lihastreening

jõud 2015 I

Mulle endale tundus terve aeg, et lihastrennis olen võrreldes eelmise aastaga teinud suure sammu tagasi, aga numbrid ei valeta. Kokku 64 tundi (eelmisel aastal: 57 h 40 min). Say whaaat? :O Isegi BodyPumpi olen täpselt sama palju teinud: 44 h, kuigi tunne on küll selline, et olen vähem pumpinud. Kõige rohkem said lihased vatti märtsis: 17 h ja 15 min, kõige vähem juunis: 5 h. Ega need numbrid maratoni treeningplaani pilku heites lähikuudel suuremaks ei muutu, pigem vähenevad veelgi. Njah. Igatsen raskuste tõstmist taga küll.

Treeningaeg jagunes alade vahel järgmiselt:

2014 vs 2015Ehk siis jooksu osakaal on lausa 10% tõusnud, jõutreeningu osakaal 3%, ratta ja ujumise osakaal on 1% võrra vähenenud. Kõige rohkem on kokku kuivanud igasuguste muude treeningute (põhiliselt tantsulised trennid, mida ma enam ei harrasta) osakaal: miinus 11%. Just nende muude trennide arvelt ma rohkem jooksma hakanud olengi ning nende muude kergete ja tšillide trennide arvelt, mis on asendunud intensiivsemate trennidega + kehva nädalasisese jaotusega, olen nüüd ka rohkem väsinud olnud. Makes sense.

Kas see 44% jooksu kõigi trennide osakaalust on maratonijooksja protsent? Ei. Kas ma olen kutseline maratonijooksja? Ei. Kas selle protsendiga saab üks harrastusjooksja joosta? Jah. Mis saab edasi? Näitab aeg. Plaan on olemas, nüüd jääb üle vaadata, mis keha selle peale ütleb.


Tulpdiagrammid on valminud sportlyzer.com treeningpäeviku abil, sektordiagrammid Exceli abil.