Teeks siis natuke statistikat 2015. aasta esimese poole kohta (kuni 30. juuni).

Kokku olen sporti teinud 193 tundi (eelmisel aastal: 192 tundi). Siit on kõik kõndimised ja rullimised välja arvatud. Lihtne matemaatika näitab, et see teeb keskmiselt 1,07 tundi ehk 1 tund ja 4 minutit päevas. Kuna nädalatesse on alati mahtunud ka puhkepäevi, siis näitab see selgesti, et paljud minu treeningpäevad on sisaldanud rohkem kui 1 tundi trenni, mis ilmselt pole ei mulle ega ühelegi regulaarsele lugejale üllatuseks. Minu jaoks oli üpris uskumatu see, et ma olen esimese poolaastaga teinud praktiliselt täpselt sama palju trenni kui eelmisel aastal. Eelmisel aastal talus keha sama hulka treeningtunde paremini? Miks? Sest intensiivsus, jaotumine alade vahel ning nädala sees oli teistsugune.

Jooks

Ajaliselt olen kõige rohkem jooksnud: 84 tundi ja 56 minutit (eelmisel aastal: 64 h 17 min). Läbitud jooksudistantsina on kirja saanud 655 km (eelmisel aastal: 544 km). Tegelikult oleks neid kilomeetreid ilmselt rohkem, kui ma oleks igale kevadel ja talvel läbitud jooksuharjutuste blokile juurde ka mingid kilomeetrid juurde oleks märkinud (mida ma eelmisel aastal tegin). Jooksuharjutusi, muideks, on märkamatult kõigi nende erinevate ühistrennidega kogunenud tervenisti 7 tundi.

Kõige rohkem jooksin märtsis (134 km), kõige vähem juunis (71 km), kuhu mahtus 2 nädalat vigastuspausi.

Läbitud võistlusi: 4 (eelmisel aastal: 8).

Ratas

Ratta peal olen maha vändanud 634 km (eelmisel aastal: 664 km), 26 tundi ja 53 minutit, sh sisetrenažööril 260 km. Aktiivseim rattakuu oli ilmselgelt mai: 296 km. Nende kilomeetrite sekka mahtus üks võistlus: Tartu Rattaralli.

Ujumine

Basseinis veetsin esimese poolaastaga 13 tundi ja 36 minutit ning selle ajaga ujusin maha peaaegu 28 km (eelmisel aastal: 32 km). Kõige rohkem külastasin ujulat jaanuaris: 8 korraga ujusin siis maha 12,4 km.

Lihastreening

Mulle endale tundus terve aeg, et lihastrennis olen võrreldes eelmise aastaga teinud suure sammu tagasi, aga numbrid ei valeta. Kokku 64 tundi (eelmisel aastal: 57 h 40 min). Say whaaat? :O Isegi BodyPumpi olen täpselt sama palju teinud: 44 h, kuigi tunne on küll selline, et olen vähem pumpinud. Kõige rohkem said lihased vatti märtsis: 17 h ja 15 min, kõige vähem juunis: 5 h. Ega need numbrid maratoni treeningplaani pilku heites lähikuudel suuremaks ei muutu, pigem vähenevad veelgi. Njah. Igatsen raskuste tõstmist taga küll.

Treeningaeg jagunes alade vahel järgmiselt:

Ehk siis jooksu osakaal on lausa 10% tõusnud, jõutreeningu osakaal 3%, ratta ja ujumise osakaal on 1% võrra vähenenud. Kõige rohkem on kokku kuivanud igasuguste muude treeningute (põhiliselt tantsulised trennid, mida ma enam ei harrasta) osakaal: miinus 11%. Just nende muude trennide arvelt ma rohkem jooksma hakanud olengi ning nende muude kergete ja tšillide trennide arvelt, mis on asendunud intensiivsemate trennidega + kehva nädalasisese jaotusega, olen nüüd ka rohkem väsinud olnud. Makes sense.

Kas see 44% jooksu kõigi trennide osakaalust on maratonijooksja protsent? Ei. Kas ma olen kutseline maratonijooksja? Ei. Kas selle protsendiga saab üks harrastusjooksja joosta? Jah. Mis saab edasi? Näitab aeg. Plaan on olemas, nüüd jääb üle vaadata, mis keha selle peale ütleb.

---

Tulpdiagrammid on valminud sportlyzer.com treeningpäeviku abil, sektordiagrammid Exceli abil.