#100blogipäeva 32/100 – terviseblogijate kokkutulek

Täna toimus lõpuks terviseblogijate kokkutulek. Marisel ja Kristil tekkis see idee juba väga ammu, täpselt ei mäletagi, kas eelmise aasta lõpus või selle aasta alguses. Talvel jäi aga kogu mõte soiku. Jaanipäeva paiku võttis Maris jälle teema üles ning hakkasime vaikselt kogu asja korraldama. Lõpuks otsustasime järgmise plaani kasuks: Elari eriliselt pikk BodyPump challenge, väike lõuna Newtoni kohvikus ja siis AHHAA-s ringi vaatamine. Kutsutud oli ligikaudu 20 blogijat, aga kuna ühist aega on raske leida, siis lõpuks sai meid kokku ainult 6: peale minu veel Heidi, Elari, Hiie-Liin, Liisa ja Miina. Kahju, et teised tulla ei saanud, aga meil oli siiski tore päev. 🙂

Foto: Hiie erakogu

Hommikul kell 11 algas BodyPump. Tegu oli eriliselt pika trenniga, kokku olime Lõunakeskuse MyFitnessi saalis umbkaudu 2 tundi. Mina põletasin pulsikella andmetel vaid veidi üle 600 kcal, aga see mind eriti ei häiri ka. Tegime vahepeale pikemad pausid kui tavaliselt ja seetõttu jõudis ka pulss alati alla minna. Lisaks sellele jõudis Elari minu tehnikat kritiseerida ja kiita 😀 ning samuti tõi ta kõigile oma imemaitsvat koduleiba. Trenn oli päris raske, kuna peaaegu kõik lood tegime topelt, enamik neist 89. ja 90. kavast. Õnneks mind nädala keskel piinanud lihasvalu oli järele andnud ning sain täitsa enam-vähem raskusi kasutada. Oli ülivinge trenn, ma armastan BodyPumpi!

Hiie, mina, Liisa, Heidi, Elari ja Miina. Foto: Hiie erakogu

 

Niisama võimleme. 😀 Foto: Hiie erakogu

 

Elari külalised pumpimas. Foto: Hiie erakogu

 

Foto: Hiie erakogu

 

Foto: Hiie erakogu
Foto: Hiie erakogu

 

Foto: Hiie erakogu

Kui kedagi huvitab, siis raskused olid täna sellised. Maksimumraskuseid üheski loos ei kasutanud. Tahan ikka homme ja ülehomme veel ka funktsioneerida. 😀

Pärast koos treenimist sõitsime Lõunakeskusest AHHAA-sse, et Newtoni kohvikusse koos sööma minna. Elari töötab seal ja oskas seega meile neid kõige maitsvamaid roogasid soovitada. 🙂 Mina sõin porgandirisottot lõhega, juures aedviljad, lisaks veel leiba maitsevõiga ja ühe kuklikese. Juurde latte ja kaks ülipisikest küpsist. Palju toitu, aga kõht oli ka tõelist tühi pärast 2 tundi hullu pumpimist. 😀 Kõik toit oli maitsev ja läks õigesse kohta, et lihas ikka kasvaks ka. 😉

Foto: Heidi erakogu

 

IMG_2728
Foto: minu erakogu

 

2 blogijat tagataustal ka toitu pildistamas. :’D Foto: Heidi erakogu

 

Foto: minu erakogu

Sõime ja jutustasime ikka päris kaua. Kella 16 ajal pidid Liisa ja Heidi kahjuks juba ära minema, kuid ülejäänud grupp jäi AHHAA-sse. Oli väga vahva, saime natuke targemaks ning ägedaid atraktsioone ja näitusi vaadata. Mulle küll väga meeldis, polnud seal juba üle 3 aasta käinud. Lisaks Elari poolt saadud superhind tegi asja veelgi paremaks. Soovitan kõigil ära käia, kes veel pole jõudnud.

IMG_2714
Salendavad peeglid AHHAA-s. Foto: minu erakogu

 

Foto: minu erakogu

 

IMG_2729
Teadusteater. Foto: minu erakogu

 

Elari mängis vabatahtlikku. Foto: minu erakogu

 

Foto: minu erakogu

 

AHHAA-s olevad laste joonistused. Foto: minu erakogu

 

Foto: minu erakogu

 

Lapsesuu ei valeta! Foto: minu erakogu

 

Foto: Hiie erakogu

Õhtu lõppes mul aga päris halenaljakalt. Minu 2 nädalat Tartus olemist said otsa ja hakkasin Ida-Virumaa koju tagasi sõitma. Asi päädis aga sellega, et peaaegu polekski koju saanud. Sättisin end viimase bussile peale, mis pidi väljuma 19.30. Bussijaama jõudes tuli välja, et mitu Ekspress Auto L bussi on katki ja juba 17.30 bussi üldse ei tulnudki, inimesed olid siiani bussijaamas. Siis teatati, et hilineb ka 19.30. Lõpuks ilmus bussijaama kell 20 üks buss…

Imeväike punane mikrobuss. 😀 😥 No nuta või naera, ausõna. Osad inimesed läksid koju ära, teised said peale. Mina olin viimane, kes peale mahtus. Lisaks sellele oli meil kuni Tartust välja jõudmiseni 2 bussijuhti. See, kes roolis oli, ei hoolinud ühestki kiiruspiirangust, liiklusmärgist või -reeglist, suunatulest, kõrvalteega ristumisest ega inimlikust loogikast. Teine juht KARJUS talle mitu korda vene keeles, et “pea kinni, punane tuli” või “stopp, inimesed ülekäigurajal”. APPI. Siis 10 minutit pärast starti lahkus teine juht oma katkise teele jäänud bussi peale ja jäime selle hulluga üksi. Ma terve tee istusin esiistmel ja hoidsin hinge kinni, sest ma kartsin oma elu pärast. Jõudsime ime läbi koju nii, et polnudki õnnetusse sattunud.

Vot selline emotsioonideküllane tore päev oli. Kutsuks kõiki lugejaid üles koguma emotsioone, mäletusi ja kogemusi, mitte raha ega asju. Esimesi mäletate kogu elu, teised kaotavad väga ruttu oma väärtuse. Tänane päev oli küll ülitore. Aitäh kõigile, kes selle nii mõnusaks muutsid. Kordaks teiega seda päeva iga kell.

Blogging for the win. 🙂

#100blogipäeva 19/100 – Workout Week 30.06–6.07.2014

Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala treeningud. 

30.06–6.07.2014

Esmaspäeval sõitsin rattaga Zumbasse ja tagasi. Rattal tuli kokku umbes 33 km ja 1 tund 20 minutit. Zumbat sai tehtud tunnike. Oli kena päev, isegi vihma ei saanud ratta peal. 🙂

Teisipäev polnud minu päev. Kõigepealt alustasin päeva sellega, et passisin parajat hetke, et vihm natukenegi vaiksemaks jääks, et siis rattaga soojendus teha. Niipea, kui olin kilomeetri sõita saanud, hakkas sadama padukat, mis ei lõppenudki. Olin spordipesuni vettinud ning üleni mudane. Vahetasin siis riided ära ja hakkasin BodyPumpi tegema. Juba soojendusloo ajal oli mul keel vestil ning pulss laes. Tegin kõik lood kergete raskustega ja tuju oli ka null. Ei nautinud seda pumpi…

Kolmapäeval koristasin ligikaudu 10 tundi maja (korralik trenn!) ning käisin vahepeal ujumas ja saunatamas. Ujusin kiiremini 500 meetrit krooli ka, polegi veel ujumist ära unustanud. Enne magamaminekut olin läbi nagu läti raha. 😀 Vot siis rest day!

Neljapäeval koristusmaania jätkus ja jooksurajale sain alles kell 21. Plaanitud pika jooksu asemel tegin hoopis lühema otsa ja siis veel jooksuharjutusi. Ilm oli super, enesetunne oli ootamatult hea (kuigi enne uksest välja astumist tahtis pea vägisi padjale vajuda…) ja kokku sai ülimõnus jooks. Distants: 7K, tempo: 6:36 min per km.

Pühapäev. Kiiremad lõigud ringikestega.

Reedel tegin ära oma pika jooksu, kokku tuli 1,5 tundi ja 12,6 km ehk keskmine tempo: 7:06 min per km. Aeglane, aga täitsa tore oli. Pärast jooksu aga hakkas mul kõhus keerama ja enesetunne oli kehv. 😦

Laupäev oli pumpimispäev. Tegin jälle kergete raskustega, kuna seljataga oli pikk jooks ja ees intervalltrenn. Olin enda üle uhke, et suutsin asju mõistusega võtta ja mitte üle pingutada. Oli mõnus trenn, sain keskenduda tehnikale.

Pühapäeval tegin üle kuu aja lõpuks ühe intervalltrenni. Väntasin rattaga oma vana gümnaasiumi staadionile, teepeal kohtasin oma kunagist kehalise kasvatuse õpetajat, kes mind ära ei tundnud. 😀 Minu üllatuseks on 3 aastaga staadioni jooksuring pea täielikult rohtu kasvanud! Mõne koha peal oli mul jooksmiseks umbes 20 cm laiune rada. Ümberringi sagisid mõned pered lastega ning pidin seda 20 cm rada jagama 3-aastaste rattahulludega. Kokku sai joostud umbes tund aega ja 10 km. Kiired lõigud oli pikkustega 0,5, 1, 1, 2, 0,5 ja 0,5 km, vahele siis aeglasemad lühemad lõigud. Oli palav, päike paistis lagipähe ja surm oli vahepeal silme ees. Aga kokkuvõttes olin ikka tubli, kuigi kiirus vajus ikka väga ära.


Kokku: 15 tundi 15 minutit (neto: 10 tundi)

30.06–6.07.14

Kokkuvõttes tuli see nädal kuidagi uskumatult palju trenni, ilma kõnni ja rullimiseta tervelt 10 tundi! Minu kohta ikka päris palju. Ajaliselt kõige rohkem sain joosta, distantsilt ligikaudu 30 km. Kõik trennid ei olnud küll ülisuperhead, tundsin end aeg-ajalt jõuetult, kuid siiski nädala lõpp oli juba parem. 

Järgmisel nädalal ootab mind ees triatlon. Kuna tegu on võistlusnädalaga, siis tuleb palju lõdvemalt võtta ja puhata. Lisaks aitan korraldada AEGEE-Tartu suveülikooli, seega ega nädala esimesel poolel just palju aega spordirajal olemiseks jäägi. Täitsa võimalik, et järgmisel nädalal tuleb sisse 4 (!!!) puhkepäeva, 2 trennipäeva (kergemat) ning 1 võistlus. Pühapäeval juba jalgpalli MM finaal, loodetavasti on seal ka Saksamaa. Tuleb tegus nädal. Eks näis, mis saama hakkab. 🙂