Rubriik: Spordijutud

Allergia pulsivöö vastu

Published on by Margit Partei12 kommentaari

Teema on piinlik, aga ma väga loodan, et keegi trennisõpradest on sarnase asjaga kokku puutunud ja oskab mulle kuidagi abi enda. Tegelikult on asi nii, et ega ma väga täpselt küll ei tea, kas tegu on allergia või millegi muuga, aga ilmselt on pulsivöös siiski mingi probleem. Nimelt on viimased paar nädalat mul rinna all, täpselt seal, kus treeningute ajal pulsivöö asetseb, olnud mingi imelik punetus ja sügelus. Pilti ma sellest tegema ei hakka, kuna see näeb ikka päris kole välja. 😀

Alguses ma mõtlesin, et tegu on hõõrdumisega, aga selles asi ei ole. Kohendasin vöö suurust ja sellest ei muutunud midagi paremaks. Hakkasin vöö alla vaseliini panema, aga ikka mitte midagi. Varem pole sellist probleemi olnud, kuigi vöö on mul olemas ja kasutuses juba juulikuust alates. Ühegi poolmaratoni või pikema trenni järel pole vöö jätnud mu kehale ainsatki hõõrdumisjälge.

Siis leidsin vöö kummist osal, mis vastu keha on, mingi imeliku väikse mõra ja mõtlesin, et selles probleem ongi: ilmselt mingi aine, mis selle kummiosa sees on, tekitab ärritust. Leppisin juba sellega, sest et uut vööd ma küll veel ostma ei hakka ja parandada seda ma küll ei oska. Superliimiga ju ka nii peenele asjale (veel) ligi ei läheks…

allikas
allikas

Aga nüüd on asi veel hullemaks läinud. 😦 Hiljuti tekkis üks väga kole punane ja tundlik laik sellise koha peale, kus pole seda kummist osa ega kinnitust ega midagi taolist. Mehaaniline hõõrdumine probleem pole, selles olen üpris kindel. Aga kuidas see keemiline ärritus olla saab, kui tavalise tekstiiliga osa all on mingi hirmus laik? Olen ikka puhta hädas. Üritan vööd võimalikult vähe peal hoida, aga see ei tundu aitavat…

Ma siis mõtlesin siin, et äkki peaks peale iga trenni hakkama vööd pesupulbriga pesema. Praegu olen teinud nii, nagu kaasasolev õpetus näitab, et korra nädalas pesen hästi korralikult vöö pesupulbriga (masinas) ära ja pärast iga kasutuskorda loputan sooja veega ja seejärel kuivatan. Kui iga kord hakata pesupulbriga teda leotama, siis kauaks see vöö veel ühes tükis on? 

Kõige jubedam variant oleks muidugi see, kui vööl polegi midagi viga, vaid minu nahk on lihtsalt scumbag. 😀 Kas peaksin nüüd näiteks nädal aega ilma vööta treenima, et näha, kas probleem on üldse pulsivöös? Või peaksin hoopis dermatoloogile aja kinni panema? No ma ei teagi…  Ma ise ikka usun, et asi on vöös, sest niisama lambist ju täpselt vööalusel alal mingi jama välja ei lööks. Igal juhul tõeline peavalu on see küll.

Kas keegi on sarnast asja kogenud? Mida soovitaksid ette võtta?

Workout Week 17.–23.11.2014

Published on by Margit ParteiLisa kommentaar

Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala treeningud.

17.–23.11.2014

Esmaspäeval millegi uuega ei üllatanud: ikka tavapärane Jooks Jõud Venitus ja BodyPump. Jooksus tegime tavapärase 40 minuti rahuliku jooksu sisse mõned kergelt kiiremad keriva sammuga sirged, ei midagi rasket või hingeldama panevat. Jõuosas andsime kerelihastele tuld. BodyPumpis oli Maris jälle häid lugusid miksinud. Need kombineeritud kavad on 100% minu lemmikud. Need LesMillsi poolt tehtud originaalkavad pole kunagi nii head kui Marise poolt kokku segatud trennid. Kui ma ütlen, et väljaasted tegime kavast 87 (1 min kükke + 2×2 min kummalegi jalale väljaasteid kangiga) ja õlaloos oli pulss ka 165, siis see ütleb juba nii mõndagi. 😉  Loved it!

Teisipäev oli puhke- ehk lihashooldusepäev.

Kolmapäeval jäi Novembrijooksul võistlejatel jooksutrennis jõuosa ära. Tegime 20-minutilise soojendusjooksu, siis natuke võimlemist ja jooksuharjutusi ning asusime 2×1000 m juurde, kusjuures lõikude vahel mitte ei sörkinud-kõndinud, aga pidime lihtsalt istuma ja taastuma – nii läks pulss ka tegelikult nii alla nagu peab. Plaan oli joosta kilomeetrised lõigud tempos 5:00. Tegelikult kulus aega aga natuke vähem, umbes 4:55. Päris raske oli ja tekitas laupäevase võistluse suhtes ärevust. Natuke sörkisime veel peale ja oligi trenn läbi. Mina läksin edasi BodyPumpi, kus jalalood tegin kergemalt, aga ülakeha sai ikka vatti nagu alati.

Neljapäeval lubas treener veel hommikul kerge treeningu teha. Käisin nagu ikka YogaFunCis.

Reedel sai tehtud puhkepäev nagu kästud oli. Tahtsin pikemale jalutuskäigule minna, aga kuna mu kooliplaanid muutusid päeva jooksul 200%, siis ei jäänud selleks üldse aega. No mis siis ikka…

Laupäeval jooksin ekstreemoludes Tartu Novembrijooksu. Pikemalt ja koos piltidega sellest järgmisel nädalal. Isiklik rekord sai murtud ja korralikult. Muideks, väga operatiivselt ja kiirelt saab uudiseid minu võistlustulemuste ja vahetute emotsioonide ning muu kohta blogi Facebooki lehelt. Vahel võib ka sinna piiluda. 🙂

Pühapäeval tahtsin end kuidagi liigutada ja ideede puuduses läksin TYSKi jalgaratast väntama. Tegin rahulikult oma asja ja pigem oli tegu lihtsalt ühe taastava sõiduga. Korraliku hulga higi, hea trennijärgse tunde ja õnnehormoonid sain kätte sellegipoolest. Neid ma ju sealt otsima läksingi. 

Kokkuvõttes: 9 h (neto: 7 h)

17.-23.11.14

  • 2 h 50 min jõutrenni
  • 2,5 h jooksu
  • 1 h rattasõitu
  • 50 min joogat

Tegelikult jään selle nädalaga täitsa rahule. Päris palju aega sai sõna otseses mõttes punases tsoonis veedetud ja eks see annab natuke sellise teistsuguse väsimusena tunda ka, aga üldiselt endale liiga ma siiski ei teinud. Mingid lihased, näiteks sääred pealt ja reied tagant, on kergelt valusad eilsest jooksust, aga see peaks paari päevaga mööda minema. Mõtetes olen juba järgmise nädala juures, sest tuleb üks tõeliselt (kooli)töine nädal ja lisaks sellele tahaks nädalavahetusel ka ühe huvitava pikema (jooksu)trenni teha. Eks vaatab, kuidas kõik kokku klapitan. Nädal veel ja jääbki vaid kuu selle aasta lõpuni. Aeg lendab…

Palun vasta sellele küsitlusele ka, kui sa pole seda veel teinud:

[yop_poll id=”1″]