Ausalt öeldes on mulle juba paar kuud tundunud nii kommentaaride, tagasiside kui ka postituste vaatamiste statistika järgi, et minu Food Friday postitused on ennast ammendanud ja ei paku lugejatele enam eriti huvi. Tegelikult on see üsna loogiline, et huvi kaob, kui need postitused on valdavalt väga ühesugused ja midagi põnevat sealt lugeda pole. Vastu vaatavad ainult pildid minu hommikusest kaerahelbepudrust, mõnest puuviljast, porganditest, kohupiimast banaaniga ja siis mingist tüüpilisest panniroast. Ega ma ise ei viitsiks neid ka enam vaadata.
Sellepärast ma täna enam oma toidust pilte ei teinud. Hommik algas ikka pudruga, siis läksin kooli plaaniga olla seal 2 tundi, selle asemel olin seal aga üle 6 tunni: istusin järjest ühe koha peal ja tegin programmeerimise kodutööd (issand jumal, kas on midagi jubedamat?!) ja siis tulin nii väsinuna koju, et vaatamata suurele näljale ei jaksanud isegi süüa teha. Ehk siis üpris tüüpiline koolipäev. Toitumine polnud kah midagi erilist või märkimisväärset…
Igaks juhuks panin aga lugejatele kokku väikese küsitluse. Palun avaldage arvamust! Siis ma tean, kas ja kui tihti Food Friday’d tegema hakata. 🙂
[yop_poll id=”1″]
Nüüd aga natuke veel emotsioonide välja elamist. 😀 Kui te Tartus pole, siis te ei kujuta ette, mis olukorras on praegu meie teed. Tegelikult kujutate vist küll, sest ega mujal Eestis pole olukord parem, pigem vastupidi. Öösel hakkas sadama lund/jäävihma ja kõik kõnniteed olid hommikul nii klaasjad ja libedad, et ma mõtlesin, et murran kondid, enne kui Oeconomicumi kohale jõuan. Päeva jooksul lisandus seda libedat värki veel juurde ja nüüd tuli veel mingi kiht lund ka peale. APPI! Kuidas ma homme seda Novembrijooksu jooksma peaks? Kujutan juba ette, kuidas olen nagu lehm libedal jääl, kiirusest pole juttugi, hea kui luud-kondid terveks jäävad… Mis selga panna – ka selle kohta mul veel igasugune plaan puudub. Pole isegi seda otsustanud, kuidas ma Kvissentali starti kohale lähen, kas bussiga või jalgsi. Olen täiesti 100% ette valmistumata. Väga halb. Eks ma homme kahetsen seda veel sada korda.
Seniks aga hääletage ja soovige edu, et ma homme joostes põmm! kuskil pikali poleks. Kuni järgmise korrani!
Kui jälgida arutelusid treeningutega seotud foorumites ja Facebooki gruppides, siis jääb peale tavaliste teemade, a la “Kuidas võtta 1 nädalaga 5 kg alla?” ja “Kas x toode on tervislik?” küsimuste tihti silma teemapüstitus, et kuidas siis ikkagi alustada treeningutega, kui pole juba aastaid või üldse kunagi mingit sportlikku tegevust harrastanud. Eks see võib keeruline teema olla küll: kuidas valida trenn, mis on just mulle sobilik?
Räägin natuke enda ajaloost trennidega. Aktiivne treenija olen olnud alates 2013. aasta algusest. Mu sõbranna kutsus mind talvevaheajal oma Zumba-trenni, millest ma mõned korrad osa võtsin. See hakkas mulle täitsa meeldima ja siis otsustasin veebruarist Tartus liituda spordiklubiga. TYSKis proovisin uuesti Zumbat, aga see oli seal kuidagi nii keeruline (sest ma olen ehtne kehva rütmitunnetusega puujalg), et regulaarselt hakkasin käima hoopis strippaeroobikas, mis oli lihtsalt üks tantsuline trenn, ja jõutreeningus, kus kasutati erinevate harjutuste tegemiseks mitmesuguseid vabaraskusi ja oma keharaskust. Lisaks sellele käisin korra-paar nädalas jõusaalis crosstraineril sõtkumas. Tegin lihtsakoelisi treeninguid ja ei midagi väga tehnilist. Kuna olin ülekaaluline, siis näiteks jooksmise peale ma alguses üldse ei mõelnud. Treenisin umbes 3–4 korda nädalas.
Alles pärast seda, kui olin kaotanud tubli hulga kilosid, jõudnud enam-vähem normaalkaaluni ja baasvastupidavus oli jõudnud mingi algelise tasemeni, hakkasin käima jooksmas ja suurendasin oma treeningute sagedust. Ise ma sellele siis nii teadlikult ei mõelnud, et nüüd pean tegema nii või naa palju trenni. Nädala treeningkoormus kasvas iseenesest vastavalt sellele, kui palju mul endal tahtmist oli. Kuna ma tegin trenne, mis mulle meeldisid, siis otseloomulikult tahtsin ma neid aja jooksul teha rohkem ja rohkem. Lasin oma kehal end juhtida.
Aja jooksul kasvasin ma oma esialgsetest trennidest välja ning ühed treeningud asendusid teistega. Enam ei käi ma ei Zumbas, jõutreeningus ega strippaeroobikas. Nüüd olen ma jooksja, kes peale jooksmise armastab ka rattasõitu, ujumist ja BodyPumpi, sinna juurde veel natuke joogat. Kogu minu areng on toimunud iseenesest, orgaaniliselt ja sundimata. Ma teen asju, mida armastan, ja sellepärast jätkub mul järjepidevust ja tahtejõudu. Sellepärast pole mul vaja mingit erilist motivatsiooni, et treenida. Ma ise tahan teha seda, mis mulle meeldib.
See kehtib ka väljaspool trennimaailma.
Alati pole aga see oma asja leidmine nii lihtne. Igaühel ei lähe nii hästi, et ta sõbranna on treener ja seeläbi avastatakse enda jaoks sobilik treening. 🙂 Mul lihtsalt vedas! Aga tagantjärele mõeldes oleks mul küll mõned soovitused, mis võivad algajale enda jaoks sobiliku treeningu leidmise alguses lihtsamaks teha. Küsi endalt järgmised küsimused.
Mida Sina naudid? Milline sport tundub Sulle huvitav ja põnev?
Teha trenni, mis on Sulle täielikult vastukarva, on minu arvates mõttetu, sest pikas perspektiivis see lihtsalt ei toimi. Teha aga trenni, mida sa täiel rinnal naudid – see on võti järjepidevate treeninguteni. Teha midagi, mis pakub Sulle rõõmu, on alati mõttekam kui lihtsalt niisama rühkida, sest “peab”.
Kas tahad treenida üksi, kellegagi koos või rühmaga?
Kui tahad pigem treenida üksi, siis on mõte vaadata erinevate treeningvideote ja individuaalalade poole. Võib-olla sobiks sulle aga mingi trenn kaaslasega: kepikõnd, jooksmine, tennis? Kui Sulle meeldiks aga rühmaga koos pingutada, siis oleks kasulik välja otsida Sinu kodukoha lähedased spordiklubid ja rühmatrennid. Valikuid on palju.
Kui tihti Sa treenida tahaksid?
Mõtle ka sellele, kui tihti sa treenida tahaksid. Vastavalt sellele saad valida ka endale sobivaima spordiklubipaketi, kui peaksid sellist varianti eelistama. Planeeri treeningajad oma nädala töö-, kooli- ja perega seotud ajakavasse.
Kui palju raha oled Sa nõus kulutama?
Sport nõuab alguses natuke investeeringuid iseendasse. Korralikud spordijalanõud võiksid igal treenijal olemas olla (kui tegeled alaga, kus oled jalgadel, näiteks ujujat see ei puuduta, siis on vaja head trikood/ujumispükse), riietuse ja muu tarviliku valik on juba igaühe enda teha, kas vajad midagi kallimat või odavamat. Lisaks mõtle ka sellele, kas tahad ja saad iga kuu maksta spordiklubi liikmemaksu või pead leidma mingisuguse muu variandi, näiteks kodused treeningvideod, kõndimise, jooksu või muu “odavama” ala.
Miks Sa treenida tahad? Mis on Sinu eesmärk?
Eesmärk ei pea olema suur ja uhke. Eesmärk võib täiesti vabalt olla ka midagi sellist, et tahad olla tervem, minna neljandale korrusele hingeldamata, jaksata koos oma lapsega aktiivseid mänge mängida või tunda oma vaba aja tegevusest rõõmu. Eesmärk ei pea olema midagi sellist, et tahad joosta maratoni. Eesmärk on eesmärk. Põhiline, et see on Sulle piisavalt oluline, et Sind järjepidevalt tegutsemas hoida.
Sul pole aimugi ja eelnevad küsimused ajasid Sind pigem segadusse? 🙂 Pole hullu!
Proovi, katseta, avasta.
Proovi kõike, mis Sulle natukenegi põnev tundub. Sõbranna ütles, et x ala on äge? Töökaaslane naudib sajaga y sporti? Internetis räägiti, et z on ka jube mõnus? Kes keelab Sul proovida? Katseta mitmeid alasid ja leia enda jaoks kõige meeldivam(ad). Sa ei pea ju elu lõpuni jääma trenni juurde, mille Sa alguses välja valisid. Valikuvõimalused on lõputud. Oma kaks kõige paremat lemmiktrenni olen ma leidnud just tänu sellele, et ma lihtsalt otsustasin neid proovida. See on Sinu elu ja Sinu vaba aeg ja Sulle peab olema mokka mööda see, mida Sa teed.
Vot nii on lood. 🙂 Lisaks sellele ei soovitaks ma alguses liiga agar olla ja kohe iga päev hullult trenni tegema hakata. Kehal on vaja puhkust ja aega uute asjadega harjuda. Alguses võib olla raske oma keha kuulata, sest Sa veel ei tea, milline valu on normaalne valu ja milline valu on vigastusvalu, milline on normaalne taastumine, mis on ületreening jne. See kõik võtab aega ja ka mina olen sellel teel alles lapsekingades. Vajadusel ja võimalusel konsulteeri enne trennidega alustamist oma arsti ja/või mõne korraliku (loe: kutselise) treeneriga. Nemad saavad Sulle anda personaalseid soovitusi ja juhiseid, mis arvestavad Sinu tervist ja soove. Mina, tavaline harrastussportlane, saan siin Internetis anda ainult mingisuguseid üldisi soovitusi, mida mina isiklikult oluliseks pean ja mis natuke Sind “õiges suunas” mõtlema panevad. Täiuslikku plaani ja abi otsi siiski professionaalidelt. 😉
Kas Sul on omalt poolt veel algajatele mingeid häid soovitusi? Anna teada kommentaarides. 🙂
(Võib olla tuleb rühmatrennidega alustajale kasuks lugeda ka minu varasemat postitust First time in a fitness club)
Sellepärast ma täna enam oma toidust pilte ei teinud. Hommik algas ikka pudruga, siis läksin kooli plaaniga olla seal 2 tundi, selle asemel olin seal aga üle 6 tunni: istusin järjest ühe koha peal ja tegin programmeerimise kodutööd (issand jumal, kas on midagi jubedamat?!) ja siis tulin nii väsinuna koju, et vaatamata suurele näljale ei jaksanud isegi süüa teha. Ehk siis üpris tüüpiline koolipäev. Toitumine polnud kah midagi erilist või märkimisväärset…
Nourish, Train & Flourish 