Spordijutud – Lehekülg 251 – Nourish, Train & Flourish

Triatloninädal. Nüüd on see suur eneseületus tehtud! 🙂

Esmaspäev: puhkus.

Teisipäev: pikem jooks. Kuna ma polnud ammu 10 km jutti jooksnud (viimati 3 nädalat tagasi poolmaratonil), siis tahtsin veel absoluutselt viimast päeva kasutada ja natuke pikemalt joosta. Ma arvan, et see trenn tuli triatlonil kasuks küll. Täitsa meeldiv jooks oli, meelestatus oli õige ja enesetunne ka päris hea. 6:55 min/km ja 159 bpm.

Kolmapäev: ujumine + rattasõit. Kuna ilmateade ütles, et on veel viimast päeva natuke ilusam, soojem ja päikselisem ilm, siis pidin oma ujumise ja ratta kombotrenni kolmapäeval ära tegema. Jooks Jõud Venituse jätsin vahele, sest midagi asjalikku seal see päev nagunii teha poleks saanud ja ei tahtnud oma 10 korra pääset niisama raisata. Ujusin Anne kanalis, vesi oli umbes 20–21 kraadi. Esimene vetteminek oli ikka kuidgi jahe, eriti pea ja näo jaoks. Parim ujumine ei olnud, sest vahepeal muutus vesi liiga madalaks ja läbipaistvaks (loe: nägin rõvedat ja imelikku põhja), aga tunnetus üldiselt oli enam-vähem.

Pärast ujumist hüppasin kohe ratta selga ja väntasin umbes 10 km. Midagi hullu ei teinud, üpris kerge sõit. Pelgasin küll, et võib jahe hakata, aga õnneks ei olnud vaid tritlonikombes ja märjana siiski jahe. See trenn oli hea peaproov laupäevaseks triatloniks, andis aimdust, mis tunne sellistes ilmaoludes on.

Neljapäev ja reede: puhkus.

Laupäev: Tartu Mill Triatlon. 17-kraadises vees ilma kalipsota 25 minutit… Kujutate ise ette. Kõige jubedam ei olnud, kui algus välja arvata. Jalalabad olid ainult jääs ja neid ma vahetusalasse joostes ei tundnud. Ratas oli raske. Vahetusalad enam-vähem, kuigi T2-s olin aeglane. Jooks oli isegi üllatavalt normaalne. Kokkuvõttes tegin kõik alad paremini, kui oli minu kõige optimistlikum prognoos. Jess! 🙂 Pikemalt järgmisel nädalal.

Pühapäev: puhkus. ‘Puhkus’… Terve päev triatloni ETU Cupile kaasa elamas, eriti pärast seda, kui eile sai veel õhtul sünnipäeval käidud ja öösel härra Riia bussile saadetud, unetunnid kehvad ja vähesed – ei kõla just väga puhkamisena.

Kokkuvõttes: 5 h 20 min

Kuna ma olen sellest nädalast nii läbi kui üldse olla saab, siis pikemalt jutustada ei jaksa. Üritan hoopis vaikselt triatloni kokkuvõtet kirjutama hakata. 🙂

Kui mu sõbranna Triin kuulis, et sain blogiauhindade võidu puhul endale kingituseks rulluisud (aitäh, Eesti Blogiauhinnad ja Sportland!), millega ma sõita ei oska 😀 , pakkus ta mulle kohe välja lahenduse: tulen nende juurde Tartu Skatetowni personaaltundi, kus õpetaja mulle kõik põhitõed selgeks teeb. Mõeldud, tehtud!

10405616_871533889585086_8927720460091185865_n Rulluisukeskus Skatetown asub Tartus aadressil Kastani 38, seega saab sinna liikuda mugavalt jalgsi, bussi või autoga. Skatetown asutati vähem kui aasta tagasi Karli ja Katre poolt. Nagu nad ise ütlevad, mängib seal alati muusika ja laes keerleb diskokera. Atmosfäär on selline vaba, mõnus ja lihtsalt chill. 🙂 Lisaks niisama mõnusalt ja sportlikult neljarattalistel quad-uiskudel aja veetmisele (neil on olemas ka sellised rulluisutrennid nagu roller derby, jamskating ja rull-iluuisutamine, how awesome is that?!) saab seal nädalavahetuseti nautida live DJ muusikat ning kord kuus toimuvad ka uisuvabad üritused ja kontserdid. Samuti on Skatetown äge koht pidude, sünnipäevade ja muude sündmuste tähistamiseks. Tartlaste seas on koht vähem kui aastaga korralikult populaarsust kogunud ning mul oli hea meel, et ka mina sain lõpuks võimaluse see koht ja need inimesed oma silmaga üle kaeda.

Igal juhul kui mina härra Jooksjaga kohale jõudsin, olime me päris närvis, sest kumbki meist ei ole just eriline uisuäss. Mina olen kunagi lapsena rulluiskudega mõned korrad ‘sõitnud’ (loe: paarsada meetrit tudisevate jalgadega veerenud) ning jää peale olen uiskudega sattunud ka loetud korrad. Härra Jooksja on natuke osavam, aga quad-uiskudel tundsime end alguses täpselt sama ebakindlalt. 😀 Iseenesest on sellistel 2×2 rattaga ehituselt minirula moodi uiskudel kergem püsti püsida püsida kui tavalistel uiskudel, aga see-eest on ka kergem selili kukkuda, sest pidur on nendel uiskudel hoopis varvaste all. Loomulikult saime endale külge põlve- ja randmekaitsmed ning pähe kiivrid, seega midagi tegelikult karta ei olnud. Õppimine toimus asjatundja käe all ja täiesti turvalistes tingimustes.

Alustasime algusest: proovisime niisama vaikse hooga sõita ja edasi liikuda. Kui see juba käppa saama hakkas, proovisime pidurdamist, varvaste liigutamise abil pööramist jms. Alguses tundus kõik ikka väga keeruline ning tõtt-öelda võttis kogu see asi särgi seljas ikka jumala märjaks. Aga teades, kui kehv on minu tasakaal ja koordinatsioon (kui keegi on minuga jooga- või tantsutrenni sattunud, siis kujutate ilmselt ette…), siis polnud see muidugi ime. 😀 Aga vaikselt hakkas tulema! Tunni lõpuks oskasin juba tasapisi näiteks tagurpidi sõita, kuigi alguses tundus see ilmvõimatu. Karl õpetas meile ka igasuguseid muid trikke ja huvitavaid samme. Lausa imeline, kui osavad mõned inimesed uiskudel on. 🙂 Ma kujutan ette, et nende jaoks, kellel uisu põhitõed selged ja samm hästi käpas, võib olla väga huvitav Skatetownis uusi trikke õppida või lausa mõnes viguruisutamise trennis käia. Algaja saab seal aga turvaliselt harjutamas käia.

Aga et proovida uisutamist natuke ka ‘päriselu’ tingimustes, viis Karl meid ka Skatetowni Suverajale. Nimelt on suvel avatud Anne kanali võrkpalliplatsi ääres rulluisurent. Meie sõitsime alustuseks ühe 1,8 km pikkuse ringi. Kui Kastani tänava hoones saab sõita sileda betooni peal, siis Anne kanali ääres tervitab natuke krobeline asfalt. Teate, ülinaljakas oli avastada, et Anne kanali äärsel rajal, mis on lame kui pannkook, on tõusud. 😀 Nimelt rulluisutades tunnetab iga pisematki tee kaldenurga tõusu, eriti kui sa oled nii algaja nagu mina. Samuti sai selgeks, et rulluisutamine on ikka väga tõsine trenn. Meie veetsime sellel päeval uiskudel umbes 75 minutit, enamus sellest oli harjutamine, mitte järjepidev sõit, ja ma olin ikka päris väsinud. Kõige rohkem tööd said tuhar ja pöialihased. Trenn mis trenn.

Juba sellel nädalal on mul Triinuga rulluisutrennike kokku lepitud. Saan siis lõpuks oma uued uisud alla. Hirmus, aga jubedalt põnev ka. 🙂 SUUR AITÄH Skatetownile! Sain vajalikud algteadmised ja julguse, et rulluisutamisega tegelema hakata.