#100blogipäeva 54/100 – Saksamaa 7. osa

Täna oli Saksamaa reisi viimane täispikk päev. Homme on jäänud veel hommikusöök Heidi juures, bussisõit Dresdenist Berliini, lend Tallinnasse ning bussisõit koju. Kui veab, jõuan umbes kella 21–22 ajal alles koju. Nüüd aga Workout Weeki asemel kokkuvõttev tabel. Natuke trenni sai ikka tehtud ka, kuigi enamik füüsilisest koormust tuli siiski pikkadest ringikondamise päevadest. Ilma trennideta sai samme nädala jooksul tehtud 110 TUHAT! Olen rahul. 🙂

4.–10.08.2014

Kuna eile saime magama alles kella 3 paiku, otsustasime täna täielikult välja puhata ja ärkasin alles kell 10. Heidi ja Elari alles magasid, seega otsisin lihtsalt endale külmikust midagi hamba alla. Käiku läks natuke kõike: leib, toorjuust, juust, vorst, tomat, lõhe, kohupiim, valgupulber, vaarikakeedis. Esialgne suur nälg sai rahuldatud.

Kui teised ka üles ärganud olid, keetsime kaerahelbeputru. See oli ikka õige hommikusöök, pudrule vastast ei ole. Homme saab veel Saksamaa putru ning siis tuleb jälle ise pudrupoti taha kokaks asuda…

Pärast hommikusööki pakkisime suurema osa oma asjadest kokku. Täitsa kurb hakkas, kui mõelda, et ongi koju minek ja reis läbi… Kodust välja astudes oli kell juba korralikult lõunas ning õues oli kuum päikseline ilm. Meie õnneks puhus jahutav tuul. Läksime lihtsalt Elbe jõe äärde tšillima. Kõndisime paar kilomeetrit linna poole, leidsime kena vaatega koha ja sättisime end muruplatsile maha. Heidil olid kaasas mängukaardid, seega mängisime paar mängu turakat. Ma sain vahepeal ikka päris vihaseks ja läksin liiga hasarti. 😀

meie vaade muruplatsilt

Foto: Elari erakogu
Foto: Elari erakogu

No mida kaarte Elari jagas… 😀

Mingi aja pärast tekis kõigil hull vetsuhäda 😀 ja seetõttu hakkasime linnapoole liikuma. Lisaks oli Elaril kindel plaan veel viimast korda Döner Kebabi süüa. Meie Heidiga võtsime ühest Aasia toidukohast hoopis praetud nuudlid. Ports oli korralik, aga siiski oleks oodanud rohkem tšillit ja teravust. Aga ma ei nurise. 🙂

Kas Elari pole mitte rahul oma jäätisega? 🙂

Päris rõõmus toidu üle…

… aga nisujahust kaneelirull tõi õige naeratuse näole. 😀

Sõitsimegi koju ära, nüüd sööme porgandeid ja vaatame meie reisi pilte. See reis jätab elavad mälestused veel väga pikaks ajaks. Kui keegi veel kahtleb, kas reisida Saksamaale või mitte, siis minu kindel soovitus on JAH. Meie nägime vaid väikest osa Saksamaast ja kindlasti tuleb siia veel tagasi tulla.

Aitäh, Elari, seltskonna eest sellel reisil. Sinuga sai palju nalja! 😀 Aitäh, Heidi, meie vastuvõtmise ja külalislahkuse eest. 🙂 Näitasid meile nii paljusid ilusaid paiku, saime palju paremini tuttavaks ja ilma sinuta poleks see reis võimalik olnud. Loodan, et olime head külalised ja ka sina nautisid aega meiega.

Homme kirjutan tõenäoliselt veel meie tagasisõidust ja annan teada, et jõudsin ikka edukalt koju. Kas ka veel treenida jõuan või tahan, eks seda vaatab siis, kui koduuksest sisse astun.

Tschüs!

#100blogipäeva 53/100 – Saksamaa 6. osa

Minu ja Heidi hommik algas ülimõnusa 10 km jooksuga Elbe jõe ääres. Liikusime suunaga südalinna poole, nautisime vestlust ja vaateid. No tõesti oli hea jooks, pole midagi öelda. Keskmine pulss oli küll kõrge, midagi üle 160, aga tempo mõnus, ligikaudu 7 min per km ja nautisin. Äkki see poolmaraton Ööjooksul ei saagi nii jube olema? 🙂

Foto: Heidi erakogu
Foto: Heidi erakogu
Foto: Heidi erakogu
Foto: Heidi erakogu

Jooksult naastes oli Elari valmistanud meile rikkaliku ja toreda hommikueine, sõime kohupiima valgupulbri, kakao ja banaaniga ning pannkooke erinevate lisanditega. Heidi ja Elari jõid kohvi, aga kuna mina seda ei armasta, siis oma tavapärast vett. Kõht sai täis ja lihased ilusti taastoidetud.

Pärast hommikusööki sättisime end valmis ja asusime bussiga teele Moritzburgi poole. Seal asub üks August Starke poolt ehitada lastud loss, mida me siis hoolega igast küljest vaatlesime. Kas see pole mitte kaunis?

 Jalutasime, jutustasime ja veetsime kolmekesi mõnusalt aega. Nii ongi kõige parem. 🙂

Moritzburgist tagasi Dresdenisse jõudes tegime väikse lõuna oma kaasavõetud snäkkidega ja liikusime kaubamajja Elbepark. Ma suutsin HM-s natuke hulluks minna ning lahkusin sealt uue sportrinnahoidja, trennisärgi ja -pükstega.

Pärast seda ostsime veel süüa meie uhke kolmekäigulise õhtusöögi jaoks, mida Elari koju jõudes kohe kokkama asus. Kella 19 ajal saime lõpuks korralikku sööki. Oli maitsev. 🙂

kõrvitsapüreesupp

peedirisotto

panna cotta

Pärast õhtusööki jõime veini, vaatasime erinevaid reisipilte ja muljetasime niisama. Õhtul suundusime välja ning nautisime natuke Dresdeni ööelu.

Foto: Elari erakogu
Foto: Elari erakogu
Foto: Elari erakogu
Foto: Elari erakogu
Foto: Heidi erakogu
Foto: Heidi erakogu

Vot selline chill päev. Homme viimane päev Dresdenis. Miks peab see kõik juba läbi saama…