Minu ja Heidi hommik algas ülimõnusa 10 km jooksuga Elbe jõe ääres. Liikusime suunaga südalinna poole, nautisime vestlust ja vaateid. No tõesti oli hea jooks, pole midagi öelda. Keskmine pulss oli küll kõrge, midagi üle 160, aga tempo mõnus, ligikaudu 7 min per km ja nautisin. Äkki see poolmaraton Ööjooksul ei saagi nii jube olema? 🙂

Jooksult naastes oli Elari valmistanud meile rikkaliku ja toreda hommikueine, sõime kohupiima valgupulbri, kakao ja banaaniga ning pannkooke erinevate lisanditega. Heidi ja Elari jõid kohvi, aga kuna mina seda ei armasta, siis oma tavapärast vett. Kõht sai täis ja lihased ilusti taastoidetud.

Pärast hommikusööki sättisime end valmis ja asusime bussiga teele Moritzburgi poole. Seal asub üks August Starke poolt ehitada lastud loss, mida me siis hoolega igast küljest vaatlesime. Kas see pole mitte kaunis?

 Jalutasime, jutustasime ja veetsime kolmekesi mõnusalt aega. Nii ongi kõige parem. 🙂

Moritzburgist tagasi Dresdenisse jõudes tegime väikse lõuna oma kaasavõetud snäkkidega ja liikusime kaubamajja Elbepark. Ma suutsin HM-s natuke hulluks minna ning lahkusin sealt uue sportrinnahoidja, trennisärgi ja -pükstega.

Pärast seda ostsime veel süüa meie uhke kolmekäigulise õhtusöögi jaoks, mida Elari koju jõudes kohe kokkama asus. Kella 19 ajal saime lõpuks korralikku sööki. Oli maitsev. 🙂

kõrvitsapüreesupp

peedirisotto

panna cotta

Pärast õhtusööki jõime veini, vaatasime erinevaid reisipilte ja muljetasime niisama. Õhtul suundusime välja ning nautisime natuke Dresdeni ööelu.

Vot selline chill päev. Homme viimane päev Dresdenis. Miks peab see kõik juba läbi saama…