Jalgrattasõit – Lehekülg 46 – Nourish, Train & Flourish

Maratonikava 1. nädal: 41 km jooksu

Esmaspäeval alustasin lõpuks maratonikavaga. Plaanis 1 tund rahulikku jooksu. Kuna ma olin jätkuvalt aeglasem kui tavaliselt, siis läks ring natuke pikemaks kui 60 minutit. Üpris soe ja päikseline ilm oli, minu õnneks puhus jahutav tuul. Liikusin nagu tigu, aga seejuures vähemalt pulss oli enam-vähem. Midagi superhead polnud, aga halb ka mitte. Good enough.

Teisipäeval tegin ühe kerge jooksu ning jooksuharjutused. Täpselt siis, kui mina õue jõudsin, hakkas vihma sadama. Mida kaugemale kodust jõudsin, seda tugevamaks muutus sadu ja valjemaks tuul. Jooksuharjutuste ajaks olin juba läbimärg ning kauaks külmetama jääda ei tahtnud, kokku ainult 10 minutit sääre- ja põlvetõsteid, ristsammu ning 2 kiirendust. Mis seal ikka, parem kui mitte midagi. Lõpuks sörkisin veel kergelt koju ka. Pulsi ja tempo suhe oli parem kui esmaspäeval, enesetunne samuti.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Läksin varem kohale, et pikemalt joosta. Kokku tunnike aeglast sörki, ei midagi halba ega säravalt head. Lihtsalt normaalne jooks. Kerelihastes ikka topispallidega kerepöörded, seljalihaste harjutused ja lõppu 4 minutit planku. Uuh, kerge polnud, võttis mõnusalt läbi.

Neljapäeval puhkasin.

Reedel tegin esimese pika jooksu üle tüki aja. Kokku 16 km ligikaudu 2 tunniga. Keskmine pulss: 156 bpm. Keskmine tempo: 7:25 min/km. Pikemat kirjutasin reedeses postituses.

Laupäeval jälle puhkasin. Millegipärast andsid pirnlihased (eriti vasak) tunda, et nad olemas on. Proovisin neid siis sauna, vihtlemise, venitamise ja rullimisega pingest vabaks saada.

Pühapäeval tegin jälle ühe lühikese triatloniharjutuse läbi. Esmalt väntasin isa ja vennaga peaaegu tund aega rattal. Kuna maanteeratas on linnas, aga mina olin maal, siis pidin oma vana maastikurattaga rühkima. Ikka palju raskem sõita. Ratta pealt maha ja sain kohe jooksma hakata. Uuuh, see triatlonitunne tuli peale küll, kui jalad ikka üpris makaronid olid. 😀 Aga otsustasin end 10–15 minutit kiiremini liigutada ja jooksin 2,2 km tempos 5:34 min/km. Keskmine pulss: 168 bpm. Ootasin hullemat.

Kokkuvõttes: 9 h (neto: 6 h 50 min)

Suhteliselt… eem… huvitav ja teistmoodi nädal oli. Mingit eriliselt head enesetunnet ja feelingut veel sisse ei tulnud, aga ega ma väga ei lootnudki, et asjad nüüd maagiliselt päevapealt muutuma hakkavad. Hea, et pikk jooks ilusti kulges. Tänased 2 kiiret kilomeetrit andsid ka lootust, sest kartsin, et pulss hüppab kohe punasesse. Ei hüpanud. Püsis ilusti 4. tsooni keskel. Good enough.

Halb on see, et rullimise unarusse jätnud olen. Nädala esimesel poolel kuidagi unustasin selle ära ja väga ei viitsinud ning nädala teises pooles andis keha kohe märku ka, et laisk olen olnud venitamise ja rullimisega. Igatsen väga oma iganädalast lihashoolduse tundi taga, kus sai pikalt ja väga korraliku kõva rulliga kõik kohad läbi mudida. Minu rull on juba liiga pehmeks muutunud…

Lisaks sai kinnitust teadmine, et olen kohe kindlasti õhtujooksja. See hommikuti treenimine lihtsalt ei ole minu jaoks. Teoorias mulle väga meeldib see idee, et ma saan hommikul esimese asjana trenni tehtud ja võin siis muude toimetustega jätkata, aga praktikas see idee ei tööta veel väga hästi. Pärastlõunal või paar tundi enne magamaminekut on minu jaoks parim trenniaeg, pulss on kohe madalam ja enesetunne parem. Samas ma tean, et maratoni start antakse juba kell 9 ja tahan ma või mitte: pean ennast varaste jooksudega harjutama hakkama.

Maraton toimub juba kõigest 9 nädala pärast. Saan ma end selleks ajaks piisavalt heasse (loe: rahuldavasse) vormi?

Teeks siis natuke statistikat 2015. aasta esimese poole kohta (kuni 30. juuni).

Kokku olen sporti teinud 193 tundi (eelmisel aastal: 192 tundi). Siit on kõik kõndimised ja rullimised välja arvatud. Lihtne matemaatika näitab, et see teeb keskmiselt 1,07 tundi ehk 1 tund ja 4 minutit päevas. Kuna nädalatesse on alati mahtunud ka puhkepäevi, siis näitab see selgesti, et paljud minu treeningpäevad on sisaldanud rohkem kui 1 tundi trenni, mis ilmselt pole ei mulle ega ühelegi regulaarsele lugejale üllatuseks. Minu jaoks oli üpris uskumatu see, et ma olen esimese poolaastaga teinud praktiliselt täpselt sama palju trenni kui eelmisel aastal. Eelmisel aastal talus keha sama hulka treeningtunde paremini? Miks? Sest intensiivsus, jaotumine alade vahel ning nädala sees oli teistsugune.

Jooks

Ajaliselt olen kõige rohkem jooksnud: 84 tundi ja 56 minutit (eelmisel aastal: 64 h 17 min). Läbitud jooksudistantsina on kirja saanud 655 km (eelmisel aastal: 544 km). Tegelikult oleks neid kilomeetreid ilmselt rohkem, kui ma oleks igale kevadel ja talvel läbitud jooksuharjutuste blokile juurde ka mingid kilomeetrid juurde oleks märkinud (mida ma eelmisel aastal tegin). Jooksuharjutusi, muideks, on märkamatult kõigi nende erinevate ühistrennidega kogunenud tervenisti 7 tundi.

Kõige rohkem jooksin märtsis (134 km), kõige vähem juunis (71 km), kuhu mahtus 2 nädalat vigastuspausi.

Läbitud võistlusi: 4 (eelmisel aastal: 8).

Ratas

Ratta peal olen maha vändanud 634 km (eelmisel aastal: 664 km), 26 tundi ja 53 minutit, sh sisetrenažööril 260 km. Aktiivseim rattakuu oli ilmselgelt mai: 296 km. Nende kilomeetrite sekka mahtus üks võistlus: Tartu Rattaralli.

Ujumine

Basseinis veetsin esimese poolaastaga 13 tundi ja 36 minutit ning selle ajaga ujusin maha peaaegu 28 km (eelmisel aastal: 32 km). Kõige rohkem külastasin ujulat jaanuaris: 8 korraga ujusin siis maha 12,4 km.

Lihastreening

Mulle endale tundus terve aeg, et lihastrennis olen võrreldes eelmise aastaga teinud suure sammu tagasi, aga numbrid ei valeta. Kokku 64 tundi (eelmisel aastal: 57 h 40 min). Say whaaat? :O Isegi BodyPumpi olen täpselt sama palju teinud: 44 h, kuigi tunne on küll selline, et olen vähem pumpinud. Kõige rohkem said lihased vatti märtsis: 17 h ja 15 min, kõige vähem juunis: 5 h. Ega need numbrid maratoni treeningplaani pilku heites lähikuudel suuremaks ei muutu, pigem vähenevad veelgi. Njah. Igatsen raskuste tõstmist taga küll.

Treeningaeg jagunes alade vahel järgmiselt:

Ehk siis jooksu osakaal on lausa 10% tõusnud, jõutreeningu osakaal 3%, ratta ja ujumise osakaal on 1% võrra vähenenud. Kõige rohkem on kokku kuivanud igasuguste muude treeningute (põhiliselt tantsulised trennid, mida ma enam ei harrasta) osakaal: miinus 11%. Just nende muude trennide arvelt ma rohkem jooksma hakanud olengi ning nende muude kergete ja tšillide trennide arvelt, mis on asendunud intensiivsemate trennidega + kehva nädalasisese jaotusega, olen nüüd ka rohkem väsinud olnud. Makes sense.

Kas see 44% jooksu kõigi trennide osakaalust on maratonijooksja protsent? Ei. Kas ma olen kutseline maratonijooksja? Ei. Kas selle protsendiga saab üks harrastusjooksja joosta? Jah. Mis saab edasi? Näitab aeg. Plaan on olemas, nüüd jääb üle vaadata, mis keha selle peale ütleb.

Tulpdiagrammid on valminud sportlyzer.com treeningpäeviku abil, sektordiagrammid Exceli abil.

Rubriik: Jalgrattasõit

9 nädalat maratonini (6.–12.07.2015)