Ühikaelu plussid ja miinused

Nagu ma poole sõnaga maininud olen, siis hiljuti kolisin ma pärast kolme ja poolt aastat ühikas elamist sealt ära. Põhjuseid oli palju ning see inspireeris mind siia üht postitust kirjutama, sest vahel mõned lugejad ikka pärivad minult ülikooli ja ühiselamu kohta. Räägin siis lähemalt plussidest ja miinustest. Elasin Tartus Narva mnt 25 ühiselamus (aga peaaegu täpselt samasugune on ka Narva mnt 27). Olenevalt linnast ja ühiselamust mõned punktid siin paika ei pea, aga üldine pilt minu silmade läbi on selline. 🙂

Plussid:

+ hind

Põhiline pluss, mille tõttu ma üldse ühiselamu 2011. aastal valisin ja miks ma sinna nii kauaks jäin. Kui sul pole võimalik mitme sõbraga suurt korterit jagada, siis ühika hind võidab. 

+ asukoht

Mina elasin küll Tartu Ülejõe linnaosas, aga olin kesklinnale väga lähedal. Raekoja platsi oli minu kodust vist umbes 5 minutit kõndimist. Kõik oluline on lühikese jalutuskäigu kaugusel. Enamasti ei kasutanud ma Tartus liikumiseks üldse mingit transporti ning sain kõik maad liigutud jalgsi ja kiiresti. 

+ hinna ja asukoha suhe

Elada selle hinna eest (keskmiselt natuke alla 100€ suvel ja paarkümmend eurot üle 100€ talvel) praktiliselt kesklinnas on väga hea diil. Trust me.

+ möbleeritud toad

Ühiselamusse kolides on seal kõik eluks vajalik mööbel olemas. Kaasa pead tooma tekid-padjad ja toidunõud ning potid ja pannid, aga sõna otseses mõttes mööblit sul osta vaja ei ole. Näiteks oma praegusesse elukohta kolides pidin ostma asju, millele ma varem kunagi isiklikku raha kulutanud pole, näiteks voodi ja riiuli. Ühikasse minnes on kõik sellised asjad sind juba ootamas.

+ lähedus õppehoonetele

Ühiselamud asuvad reeglina mitmete õppehoonete lähedal. Minul oli ühikast majandusteaduskonda umbes 4–5 minuti tee. Kui on vaja hommikul kella kaheksaks kooli jõuda, siis on see väga kasulik, kui sa ei pea kuskilt pärapõrgust jalgsi või ülerahvastatud ühistranspordiga matkama hakkama. Tore on ka kodus lõunal käia, kui loengute vahel on näiteks 45 minutit või rohkem aega.

+ turvalisus

Tegin tihti nalja, et minu ühikatoas võiks suuri varandusi hoida, sest minu tuppa ja minu asjadeni pääsemiseks tuleb läbida 5 lukustatavat ust. Võõraid ühikasse kolama väga tihti ei satu, aga siiski ei tasu oma asjade hoidmise ja uste lukustamistega hooletu olla, sest sealgi on varguseid ette tulnud. Ettevaatus ennekõike.

Minu tuba ühikas vs korteris

Miinused:

– privaatsuse puudumine

Kui sa elad kahekohalises toas nagu mina elasin, siis eksisteerib pidevalt sinu kõrval teine inimene. Üldiselt pole sellel midagi niiiii väga viga, aga vahel tahaks üksi olla, privaatsust nautida ja mitte kellegi teisega arvestada. Ühikates on ka ühekohalised toad olemas, mis on vaid natuke kallimad kui elada kahekohalises toas. Soovitan alguses kolida kahekohalisse tuppa ning seejärel esitada avaldus ringikolimiseks. Ühekohaliste tubade saamise järjekord on kuskil 1–1,5 aastat pikk. Mina avaldust ei esitanud. Kahetsen.

– reeglid

Sul ei või olla koduloomi. Külalised peavad olema lahkunud kella 23ks. Keegi ei tohi su toa põrandal ööbida. Sa pead tegema 2 korda aastas boksis suurpuhastust ja siis selle majajuhatajale ette näitama, kes ikka vingub asjade üle, mis olid seal valesti juba enne sinu sissekolimist (kui vannitoa põrand oli rikutud enne sinu sissekolimist, siis mida sa nüüd tegema peaks, põranda välja vahetama või?). Ja nii edasi. Ja nii edasi…

– naabrid ja toakaaslane

Sinu boksis (2 tuba + köök + vannituba ja WC) elab peale sinu veel kolm inimest ning sa jagad 24/7 kellegagi tuba. Kui sa nende inimestega klapid, siis võib elu päris lill olla. Kui aga juhtub, et te olete liiga erinevad inimesed, siis võib nii välja kukkuda, et sa ei taha üldse ühikas olla.

– erimeelsused

Eelmise punktiga tugevalt korreleeruv punkt. Erimeelsused on kerged tekkima, kuna ühte boksi ja tuppa võib kokku sattuda täiesti omavahel sobimatu seltskond. Kui üks arvab, et toad ja ühispinnad peaks olema puhtad ja korras, aga teise jaoks on kaos täiesti aktsepteeritav, siis see esimene tunneb end suhteliselt ahistatuna. Mina olen selles olukorras olnud. Ühikas elamine on mind õpetanud toleererima kerget korralagedust (toakaaslase poolt mina ju korrastada ei saa), aga pidevas segaduses ma elama ei õppinud. Lisaks on suur jama see, kui üks toakaaslane tahab igapäevaselt kella viieni hommikul üleval olla ja toas tšillida, teine tahaks aga kell 6 hommikul juba ärgata. Öösel üleval olles, kui teine toas magada tahab, oleks loomulik minna kööki ja istuda seal, aga kahjuks pole see kõigile nii iseenesest mõistetav…

– akende pesemine

Esmasel lugemisel on see punkt tõeliselt imelik. 😀 Point seisneb selles, et kui majajuhataja tuleb suurpuhastust üle vaatama, siis peavad olema pestud aknad ka väljastpoolt. Minu tuba asus 7. korrusel. Lahti käib üks meetrilaiune aken ning teise meetrise poole pesemiseks peab pooleldi aknast välja rippuma ja riskima allakukkumisega. Kui aken on pesemata või pestud halvasti, siis üürileping ei pikene. Täiesti haige reegel! Selle vastu on protestitud aastaid, muutunud pole aga midagi.

– puudub ahi ja normaalne köök

Ühiselamus (vähemalt minu omas) olid köögid miniatuursed. Kahekesi korraga seal toimetamine on paras peavalu. Lisaks puudub ahi, millega paljusid (tervislikke) toite valmistada. Tase on ka see, et nelja inimese peale on jagada üks külmik, mis tähendab, et kogu oma kraami peab mahutama ühele külmikuriiulile. Kui mitte kogu aeg valmistoitusid süüa ja tahta tervislikku värsket kraami osta, siis peab arendama erioskuseid, et kõik vajalik kappi mahutada. Sügavkülmast ma üldse rääkima ei hakka…


Kokkuvõttes ütleks ma nii palju, et alguses tasub ühikasse elama asuda küll. 🙂 Seejärel panna end järjekorda ja kolida ümber ühekohalisse tuppa, kolida erakorterisse sõpradega koos või leida hea hinnaga korter ning elada üksi. Suvel on hinnad nii laes, kuna nõudlus on uute tudengite saabumise tõttu väga suur ning kõik vabad korterid lähevad nagunii nagu soojad saiad, seega saab küsida kõrget hinda. Koli talvel, kui hinnad on natuke paremad. Ühiselamus saab hakkama, aga kindlasti pole see ideaalne variant. Mingid väiksed asjad hakkavad lõpuks nii närvidele käima, et tahad võib-olla sealt ära saada. Hetkel olen ma korterikaaslase ja uue korteriga rahul ning õnnelik. Oma tuba on ikka midagi muud kui kogu aeg kellegagi oma isikliku ruumi jagamine. 😉

Workout Week 9.–15.03.2015

Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala trennid. 

9.–15.03.2015

Esmaspäeval jätsin JJV jälle ära 😦 , sest mu sääred olid Nike treeningpäevast meeletult valusad, kõik need hüpped jätsid säärtesse ikkagi oma jälje. BodyPumpile soojenduseks väntasin rattal ning siis läksin esimest korda BP93 oma silmaga kaema. Peab ütlema, et minu jaoks ei olnud see niiiiiii hull, kui kõik rääkinud olid. Oli siis asi liiga väikestes raskustes või enda alateadlikus tagasihoidmises – ei tea. Eks aja jooksul saan oma lõpliku arvamuse asjast kujundada.

Teisipäeva hommikul toimus pikamaajooksu praktikum, mille põhiosa koosnes kahest ringtreeningu blokist. Vatti said vist kõik suuremad lihasrühmad ning järgmisel päeval andsid igasugused huvitavad kohad endast märku. Õhtul käisin lihashoolduses rullimas nagu ikka. Jalad olid tavalisest palju valusamad, aga jäin ellu.

Kolmapäeval pidin lisaks tavapärasele õppetööle ennast kogu oma kodinatega ühest kohast teise kolima. Kottide tassimisest ja edasi-tagasi mööda treppe neljandale korrusele käimisest ning siis kogu kraami lahtipakkimisest olin ma tegelikult väsinud, aga läksin ikkagi BodyPumpi. Väga hea otsus, sest tundsin seal end uskumatult hästi. 🙂 Minu lemmikud selles kavas on väljaasted ja õlad, sest saab ilusti pingutada ja maksimumi anda ning muusika meeldib nendes lugudes ka. 

15.03.2015
Nädal Instagramis.

Neljapäev: intervallid. Soojendus oli seekord natuke teistmoodi, treenerid nimetasid seda üheks liigiks fartlekist. Jooksime sisehallis ringe nagu ikka, aga igal ringil oli meil lühike lõik, kus tegime erinevaid jooksuharjutusi. Pärast soojendust alustasime ruttu 10×300 m intervallidega, iga lõigu vahele 100 m kõndi. Peaks ütlema, et lõpp läks juba päris raskeks ning enesetunne polnud nii lendav ja kerge nagu eelmisel nädalal 10×200 m lõikudega. Tegelikult pingutasin ma vist tempoga ka natuke üle, lõigud väid vahemikku 4:33–4:55 min/km. Lõdvestuseks sörkisin natuke peale ning siis venitasime pikalt ning oli võimalus igasuguseid küsimusi esitada. Eriti hirmutav oli see, et ühel tüdrukul hakkas trennis väga halb ning nii ta istus seal, jääkott laubal, kui me intervallitasime. :/ Õnneks sai kõik korda.

Reedel ja pühapäeval trenni ei teinud (aga see-eest tegin täna ühikas lepingu lõpetamise eelse suurpuhastuse ning olen praegu täiesti läbi).

Laupäeval käisime TYSKiga Tartus pikemal jooksuotsal. Käisime ringiga ära jälle uuel Ihaste sillal ning minu grupp tuli läbi linna tagasi. Ilm oli täiesti võrratu, soe ja päike säras taevas, vinguda ei saanud üldse. Isegi päike hakkab vist vaikselt näole peale. Keskmine pulss tuli aeroobse läve juurde ning keskmine tempo oli 6:45 min/km, enesetunne väga hea. Täna pole jalgadel justkui midagi häda. Mulle ikka nii meeldivad need pikad jooksud. 🙂


Kokku: u 9 h (neto: 7 h 20 min) 

9.-15.03.15

Sellel nädalal kulges kõik jälle väga ilusti ning mul tõesti pole eriti midagi, mille üle viriseda. Säärelihased sain jälle ilusti korda ning jooksutrennide kvaliteet on väga hea. Ma tunnen, kuidas vaikselt hakkab jooksuvorm tulema ning see “õige” tunne tuleb kehasse ja jalgadesse sisse. See kahe hooaja vaheline aeg oli kogu aeg tunne, et jalad on kuidagi kinni ja rasked ja lõpuks on see kehv tunne kadunud. Eelmisel aastal enne Narva Energiajooksu oli mul selline eriti lendav tunne ning iga päevaga liigun praegu selle poole. 🙂 Megalahe! Praegu treeningrežiim on lõpuks vist õigesti paika saanud ning trennide ja puhkuse vahekord toimima hakanud. Woop-woop!