Margit Partei

Food Friday

Täna ei hakka pikalt toidupäevikuga jaurama, kuna mul on palju huvitavamaid jutte, mida rääkida. 🙂 Piltides nägi toidupäevik välja selline:

Hommikusöök tuli väga hilja, praktiliselt sõin tegelikult lõunaks putru. 😀 Käisin hommikul vereanalüüse andmas ja pärast seda läksin otse linna paari asjatoimetust ajama ning “hommiku”söök tuli alles kell 13. Oh well… Tavapärane kaerahelbe ja -klii puder, peal kirsid ja maapähklivõi ning üks hiiglaslik apelsin.

Hiliseks lõunaks sõin suure kausitäie suppi seente ja südamega, peal natuke hapukoort ja juurde 1 viil rukkirösti ning õun.

Vahepalaks ampsasin mõned krabipulgad, mida kaamerasilma ette sättima ei hakanud.

Õhtuks sõin salatit (hiina kapsas, tomat, paprika, hapukoor) ning 2 rukkirösti või ja rohke soolalõhega. Njomm!

Nüüd jooksu-uudised! Kõige olulisem uudis kõige lõpus. 🙂

Jooksu-uudis nr 1

Lugesin täna, et SEB Tallinna Maratoni ametlik geelipartner on sellel aastal High5! Ma läksin ikka päris põnevile kohe. High5 on minu tegemisi juba mõnda aega toetanud ning rajale võtan kaasa ainult nende iso-geele, sest need maitsevad hästi ja pole minu seedimisele kunagi halvasti mõjunud. Eriti lahe ju, kui maratoni 21. ja 33. km saab head geeli (tavaliselt pole ma võõrast teeninduspunktis pakutavat geeli kunagi võtnud), sest see tähendab, et nüüd on vaja 2 geelipakki vähem rajale kaasa vedada. Mugav ju. 🙂 Poolmaratoni 12. km saab ka geeli, kes seda distantsi jooksevad.

Jooksu-uudis nr 2

Panin täna Jooksueksperti 4. maiks aja kinni. Kuna pean sellel päeval nagunii praktika asjus Tallinnasse sõitma, siis püüan 2 kärbest ühe hoobiga. Uued tossud – yes, please. 🙂 Jooksuekspert pidi muidu 2. mail kuskile Tartusse tulema teste tegema ja jalatseid müüma, seega kõik huvilised uurige järele, mis ja kus toimub. Ma ise kahjuks 2. mail Tartus ei ole.

Jooksu-uudis nr 3

Pärast kolmapäevast jooksutossude postitust kontakteerus minuga ultrajooksja ja Haanja 100 võitja Hannes Veide. Ta pakkus välja, et saaks kokku, vaataks mu jalad ja jooksusammu üle ning siis saaks ta mulle soovitusi anda. Mis võiks mul professionaalse tagasiside vastu olla? Täna saimegi Anne kanali juures kokku. Vaatasin juba kaugelt, et wow kui ilusa jooksusammuga jooksja tuleb. 🙂 Kõigepealt vaatas Hannes mu taldu ja jalavõlve, siis uuris tosse ning nende kulumist ning lasi mul aeglaselt ja kiiresti joosta. Diagnoos oli kiire: ülepronatsioon ja tõsine üle kanna jooksmine. Karm, aga vajalik tõde. Eks ma ise lootsin, et äkki ma ikkagi maandun täistallale (pöiale maandumine oleks muidugi ideaalne, aga seda teadsin ma isegi, et päris päkale ma ei maandu), aga ei: tõsine üle kanna jooks ning kõik sellega kaasnevad ohud ja vigastused. Jooksime ja kõndisime Anne kanali ääres 2 ringi, sain palju targemaks ja tossude kohta soovitusi.

Asics Gel Kayanosid, minu praeguseid põhitosse, Hannes mulle tegelikult sobivaks ei pidanud. Ütles, et ma olen nende jalatsite jaoks liiga kerge, et nende geelpatjade vedrustusefekt kätte saada. Talla alla võiks vähem “manti” olla, vähem geeli, vähem vahtu, vähem plastikut. Pole vaja nii palju jama, mis ainult tallalihased manduma ja taandarenema jätab. Täiesti minimalistlikke jalatseid, a la Vibram, ta ka ei soovitanud, sest siis oleks erinevus ja šokk jalgadele lihtsalt liiga suur. Pigem midagi väga mõõduka toestusega, nö keskpärane jooksujalats. Pärast seda juttu tekkis mul juba tunne, et kuni uute tossude saamiseni jooksen ainult oma Puma Faasidega, mis on tunduvalt õhemad ja mitte nii jäigad kui Asicsid. Säh sulle siis 190€ Kayanod…

Kindlasti pean hakkama tegema järjepidevalt harjutusi pöialihastele ning vähehaaval natuke jooksma paljajalu murul või liival. Paljajalu sisehallis jooksmist ta siiski väga ei soovitanud, sest sisehalli põrand on siiski põhimõtteliselt ikkagi kõva betoon (õhukese tartaani kattega). Harjutused pöia tugevdamiseks, toss, mis õpetab pöiad uuesti tööd tegema ja jooksma, ning järjepidevus. Ennustas, et kui järjepidevalt pöidadega tööd tegema hakkan, siis suve teiseks pooleks jooksusamm muutub õigemaks ja ajad hakkavad paranema. Sellest üle kanna jooksmisest peab lahti saama. Loodame!

Lisaks soovitas Hannes mul veel noort iga ära kasutada ja teha rohkem kiiruslikke treeninguid, lõike, intervalle, sest vanemana on kiiruse arendamine juba tunduvalt keerulisem. Lisaks on kiirelt joostes tunduvalt lihtsam ja loomulikum pöida õiges asendis hoida.

Rääkisime veel eesmärkidest ja jooksmisest üldse. Väga inspireeriv oli vahelduseks kuulda kedagi rääkimas hoopis teistsugustest eesmärkidest kui tüüpiline 10-21-42 km. Juttu oli tunduvalt pikematest distantsidest, sadadest (!) kilomeetritest ja Eesti rekorditest. Ultrajooks on minu jaoks täiesti pime ala, sest joosta 100, 200 ja 300 km järjest ei mahu mu pähe kuidagi ära, aga minu respekt ultrajooksjate vastu on meeletu. Ma pole ju veel klassikalist maratonigi ära jooksnud ja see tundub minu jaoks hetkel üks lõputuma pikk maa, aga on jooksjaid, kelle jaoks 200 km järjest joosta pole probleem. See on armastus jooksmise vastu.

PS! Kui keegi tahab Tartu Rattaralli 142 km sõitma tulla ja pole veel registreerunud, siis andke mulle teada.Mul on üks kupong, millega saab 4-liikmeline grupp -25% soodsamalt rallile minna. Lisaks mulle on veel üks huviline olemas, aga 2 oleks veel vaja. Kes tahab, siis kirjutage mulle Facebooki või e-mailile partei.margit@gmail.com. 🙂

Kuna mu Asicsi tossudel hakkab varsti eluiga läbi saama, sest läbitud saab nendega umbkaudu 1000 km, toestus pole enam sama ning vooder on täiesti ribadeks, siis olen hakanud mõtlema uute jooksususside peale. Kasutan aktiivselt ka Puma Faas jooksutosse, aga needki pole enam esimeses värskuses. Asics Gel Kayanod on maksimaalse pehmendusega ja ülepronatsiooniga jooksjale, Pumad tunduvalt õhemad neutraalsele jalale. Kummad mulle rohkem meeldivad – seda ma tõesti ei tea. Seda raskem on nüüd endale järgmiseid tosse valida.

Minimalistlik vs maksimalistlik toss

Üks pool minust ütleb, et minu läbivajunud võlvidega vajab jalg rohkem toestust. Selle loogika järgi soovitati mulle eelmisel aastal pärast Rademari jalaanalüüsi just maksimaalse toetusega imekalleid Asicsi tosse. Jalas on need tõesti väga mugavad ja mõnusad, hõõrumisega pole probleeme ette tulnud. Üks väike viga siiski on: nende sisevooder hakkas katki minema juba umbes kuu pärast ostmist. Ega see otseselt väga jooksmist ei seda, aga noh, imelik ikkagi. 190€ hinnasildilt ootaks parimaid materjale. Ilmselt on siin südi rohkem minu “nurgelised” kannad, mis kõik jalanõud ruttu ära lõhuvad. Sisseehitatud geelpadjad vähendavad põrutust aga korralikult ning jalatsi põhifunktsiooni täidavad nad hästi. Samas praegu ma enam ligi 200€ siiski ühegi tossupaari eest ei maksaks, olgu nad ükskõik kui head tahes.

Teine pool minus ütleb, et minu niigi kehvad jalavõlvid ja tallalihased “unustavad” oma funktsiooni üldse ära, kui nad mugavalt oma maksimaalse toetusega tossu sees puhkavad. Väiksema toestusega minimalistlikum jalats annaks jalale võimalust rohkem tööd teha ja tugevamaks saada, mitte ära manduda. Teate küll, kogu see loogika millest McDougall oma raamatus “Jooksjaks sündinud” räägib. Ma ei mõtle siin Vibrami täiesti minimalistlikke jalatseid, aga pigem midagi, millel lihtsalt talla all nii palju “vahtu” poleks. Ma pole aga täielikult veel paljajalu (või seda imiteeriva) jooksmise usku pööratud… Äkki on see minu nõrgale jalale ohtlik ja rikun hoopis midagi ära? Jalg saab küll minimalistlikuma tossu sees rohkem tööd teha, aga äkki teeb ta minu puhul liialt palju tööd ning lõpetan jälle mingi nõmeda vigastusega.

Minimalistlikust maksimalistlikuni. allikas 1, allikas 2, allikas 3 — Minimalistlikust maksimalistlikuni.
allikas 1, allikas 2, allikas 3

Vot sellised keerulised lood. Ma ei tea, mida ja kust otsida. Valik on liiga suur.

Bränd

Väga erilisi brändieelistusi mul ei ole, kuna oma olen katsetanud ainult 3 tootja tossusid.

Nike: minu esimesed jooksutossud, mis said ostetud ligi 10 aastat tagasi, olid just Nike omad ja pidasid väga hästi vastu. Vahel kasutan neid siiani näiteks rattaga sõidul või kõndima minnes. Samas minu praegused Nike sisetreeningu jalatsid ei kannata mingit kriitikat, sest need hakkasid lagunema juba esimesest kasutuskorrast alates. Taldade all olevad plastikust jublakas hakkasid kohe lahti tulema ja ma ausalt ei viitsi neid pärast iga trenni liimida. Samas tean, et osad jooksjad kannavad ainult Nike tosse ja üldse muude poole ei vaata. Väga popp on näiteks Nike Free minimalistlikud mudelid.

Asics: nagu ma juba mainisin, siis üldjoontes olen ma oma Gel Kayanodega rahul, ainult sisevoodri pärast võiks natuke viriseda. Samas on nad minuga kaasa teinud lugematul arvul võistlusi ning jätsid mu jalad villivabaks ning alles kõik varbaküüned ka pärast Pekist Priiks 48 km jooksumatka. See on ikka päris suur saavutus, sest üldiselt õnnestub igal jalatsil nö sissekandmisperioodil pärast ostu minu veidratele jalgadele villid jätta. Asicsid on toredad ja head, aga hind on väga väga krõbe.

Puma: praegused Faasid on mugavad ja otseselt mul nende kohta midagi halba öelda ei ole. Kerged, õhema tallaga ja eriti meeldib mulle nendega sisehallis joosta, kuigi need sobivad probleemideta ka välisjalatsiks. Kuna sain need Rademari Facebooki mängus tasuta, siis ei oska hinna ja kvaliteedi suhet kommenteerida. Tasuta saadud asja kohta on need ikka väga hästi saadud. Samas on need neutraalse jala tossud, aga mina olen ülepronatsiooniga. Äkki olen oma jalakestele nendega hoopis karuteene teinud?

Veel olen vaadanud veel Skechersi, Adidase, Mizuno, Saucony, New Balance’i valikut, aga ega enne mitmete paaride proovimist ei oska ma konkreetsete mudelite kohta midagi öelda. Kuna olen ise nii segaduses, siis ilmselt pean spetsialistidelt nõu küsima. Ma arvan, et mingil hetkel pean lihtsalt ette võtma tee Tallinnasse ja sammud Jooksueksperti seadma. Nad testivad jalgu, jälgivad nende liikumist ning seejärel soovitavad jalatseid, mis peaksid just minu jalale sobima. 🙂 Samas kardan, et sealt õnnestub mul osta ainult kallid ja väga kallid jalatsid.

Kellel on Jooksueksperdiga kogemusi?

Mis tossudega Sina jooksed?

Autor: Margit Partei

3 jooksu-uudist & 1 toidupäevik