Quo vadis, spordiblogi?

Juba nii pikalt pole ma siia blogisse saanud kirja ei vähem ega rohkem kui vaid nädala treeningpäevikud. Neid peate teie igavaks ja ega see polegi mingi ime või uudis: kes see ikka viitsib 90% ulatuses samasugust juttu nädalast nädalasse lugeda. Ei peagi viitsima. 🙂 Nädala kokkuvõtteid kirjutan ju eelkõige iseenda jaoks, sest nii mõnus on vahel blogiarhiivis vanu aegu meenutada.

Talvine aeg ongi mu spordiblogis vaiksem: võistluseid, millest pikemaid illustreeritud kokkuvõtteid kirjutada, ju ei ole. Õigemini mina ei võistle aastaringselt, võistlused toimuvad üle Eesti pidevalt. Midagi uudset ja huvitavat ma trennialaselt ei tee, seega sellest ma rohkem kirjutada täiesti ausalt lihtsalt ei viitsi. Toitumisest olen valinud mitte kirjutada, et mitte end kellegipoolsete ootustega üleliigse pinge alla panna. Teen vaikselt oma asja. Isiklikust elust ma põhimõtteliselt avalikult väga ei räägi: see on siiski meie eraasi, mida ma pigem kurja maailma eest kaitsta püüan. Tööst oleks aeg-ajalt kurta ja rõõmustada küll (kokkuvõttes: sain just ühe suure asja valmis, elasin läbi korraliku eduelamuse ja suundun nüüd välja teenitud puhkusele!), aga sellest ma blogis ka pigem ei räägiks, sest see poleks minu töökoha puhul lihtsalt professionaalne. Fotograafia jaoks on mul oma koht, mida ma jõudumööda uuendada proovin.

Mis siis lõppude lõpuks järele jääb: minu spordiblogi vaikne, ent järjepidev hääbumine?

Viimasel ajal olen ma tabanud end mõttelt, et tegelikult on üks teema küll, millest kirjutada võiks. Millest üks osa minust väga kirjutada tahab, sest tunne on täpselt selline nagu siis, kui ma 4 aastat tagasi sporti tegema hakkasin: elev ja ootusärevust täis. See teema ei lähe aga mitte kuidagi mu blogi sporditemaatikaga kokku… Puudutasin seda oma 2017. aasta eesmärkides ja ilmselt jääb see teema aktuaalseks veel mitmeks aastaks. Oma kodu. Ma võiks ilmselt juba praegu kahe viimase kuu koduteemalistest mõtetest, kahtlustest, arvutustest, eelarvetest, plaanidest, masendusest, rõõmudest, ideedest ja kõigest sellega seonduvast siia mitmeköitelise romaani kirja panna. Need ideed muutusid kohati 3 päeva jooksul 5 korda. 😀 Aga… ma ei tea.

Kohati ma mõtlen, et oleks supertore siia oma kodu loomise mälestusi säilitada (kui need kunagi-loodetavasti-varsti-ja-lähitulevikus tekkima hakkavad). Teiste kodublogisid (mida ma, tõsi, liiga palju leidnud ei ole) või üldiselt adultimisega (tsau, Miiu!) seotud kirjutisi loen ma ülimalt hea meelega. Teine pool minust küsib, Margit, kas sa ikka tahad seda protsessi kõigiga jagada? Ja kui jah, siis kas sa tahad seda selles blogis teha? Kahjuks peab tõdema, et sugugi mitte kõik inimesed, kes siia satuvad, ei ole heatahtlikud ja toredad. Enamik muidugi on, aga kohati on mul tunne, et ma ei viitsi nende teiste inimestega tegeleda ega mitte mingit pidi kokku puutuda, kes iga mu sammu maha laidavad. Milleks mulle see?

Niimoodi seisan ma siin selle lõhkise küna ees. Mis see õige lahendus oleks? Kolmas (kinnine) blogi? Mitte kirjutamine? Siia blogisse kirjutamine?

allikas

Ma ei tea.

Kes teab?

Workout Week 20.–26.02.2017

Kuigi Garmin Connect ei tahtnud koostööd teha ja Sportlyzeriga syncima ma teda ei saanudki, siis lõpuks siiski nädala kokkuvõte. Oli see vast nädal! 🙂

20-26-02-2017

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Ei tohi jätta nädala kokkuvõttega alustamist nädala lõppu, sest nädala algusest ei mäleta mitte midagi. Kui mul nüüd õigesti meeles on, siis tegime kerelihaseid kolmestes puntides ja omajagu planku sai hoitud. Igal juhul minu kõht oli valus ja ega selg ka just puutumata ei jäänud. Oma keharaskusega harjutused on väga tõhusad!

Teisipäev: BodyPump. Küll see 100. kava on ikka hea. 🙂 Panin korralikult raskusi ja surin, aga see oli hea surm. 😀

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigupäev. Seekord oli plaanis peaaegu sama trenn nagu eelmisel nädalal, ainult et väikse modifikatsiooniga. Lõigud olid sellised, kokku tegime neid 2 blokki:

  • 200 m (4:32, 4:30 min/km)
  • 400 m (4:32, 4:34 min/km)
  • 200 m (4:03, 4:05 min/km)
  • 400 m (4:36, 4:34 min/km)
  • 200 m (4:14, 4:19 min/km)

Ja kõige lõppu veel 800 m lõik (4:44 min/km). Tunne oli päris hea ja kiirust oli ka korralikult, tibake rohkem kui eelmisel nädalal. Igal nädalal olen lõike koos Kairega jooksnud ja enam ei kujuta teisiti ettegi. Me vist polegi kunagi selliseid lõike nii kiiresti jooksnud? o_O

Neljapäev: Yin jooga. Sai selg ja õlad hästi korralikult lahti venitatud.

Reede: BodyPump 120. Vabariigi aastapäeva puhul tähistasime traditsioonilise 2-tunnise BodyPumpiga. Seekord retroteemalisega, kuigi kostüümi mul polnud. Lood olid valitud ka kavadest 50–60, sellised korralikult lühikesed ja kohati natuke veidra muusikaga. 😀 Väga äge oli tegelikult, selline mõnus energia oli saalis. Igal juhul raskustega tagasi eriti ei hoidnud ja see andis endast tunda ka. Üle pika aja sain lihased korralikult valusaks.


Laupäev: puhkus. “Nautisin” valusaid lihaseid ja pidasin maal sünnipäeva (ehk sõime kõhud head-paremat täis).

Pühapäev: sünnipäevajooks. Jätkasin traditsiooni: oma sünnipäeval jooksen aastatele vastava arvu kilomeetreid. Kuna mu sünnipäev on homme, siis jooks toimus täna. Ehk siis 25 km TYSKi tiimiga lumes sumpamist. No tõesti: selline lumi oli maha tulnud, et andis ikka joosta sellisel ebatasasel ja libedal pinnasel. Väsitas jalad korralikult ära. Juurde veel BodyPumpi lihasvalu, mis natuke kiusas, siis oli hea kompott koos. 😀 Aga siiski oli väga tore! 🙂 Käisime Kõrveküla pool ja lõppu jätsime ka Lossi tõusu, mille seekord võtsin kõndides. Päris ära ei hakanud end tapma.

Minu jooksusõprade tiim tegi mulle veel nii armsa kingituse: saan nüüd koormustestile minna (oligi ammu aeg minna) ja endale midagi kasulikku Rademarist vaadata. Kaart oli muidugi kõige armsam ja selliste kullatükkidega minu elus on unistuste poole lendlemine kindlasti palju kergem ja toredam. Aitäh teile! Olete parimad!


Kokkuvõttes:

Vot see oli alles nädal! Töörindel oli tubli ja produktiivne töömesilane ning trenni sai väga korralikult tehtud. 🙂 Tänasega said lukku ka veebruari jooksukilomeetrid, mida kogunes minu jaoks väga palju: 136,47. Olen rahul.

Homme, oma 25. sünnipäeval pean tööasjus hoopis Põhja-Eestis olema. Aga mis seal ikka, tööinimese elu. 🙂 Järgmisel nädalal kavatsen üldiselt trennidega kergemalt võtta ja esmaspäeval-teisipäeval puhata, kolmapäeval ikka Jooks Jõud Venitus, neljapäeval rahulik jooga ja reedel (viimane tööpäev enne puhkust!) BodyPump. Pühapäeval proovin jooksma jõuda ja lõpuks saabub koju härra Jooksja, mis loomulikult südame sees laulma paneb. Tõotab tulla asjalik ja tore nädal.

PS! Vaadake vahel mu fotoblogisse ka. 😉