Autor: Margit Partei

Blogijate jõululoos: minu pakk

Published on by Margit ParteiLisa kommentaar

Sel aastal tõmbas Maris tervise- ja spordiblogijate Facebooki grupis käima jõululoosi. Reeglid olid lihtsad: paki minimaalseks väärtuseks valiti 10€ ja maksimaalse väärtuse võis valida igaüks ise. Posti pidi pakk saama hiljemalt 15. detsembril. Juba 12. detsembril piiksus minu telefon: Smartpost on saatnud teile paki. Ohoo. 🙂 Tatsasin rõõmsalt sellele järele.

Minu pakikeses peitus kolm armsat kingitust, mille üle ma tõesti väga rõõmus olen. Need olid täpselt sellised asjad, mida ma ise väga endale osta ei raatsiks. Kahjuks ma ei tea, kes mulle selle armsa pakikese saatis, aga kes iganes Sa olid: aitäh Sulle! 🙂

Aga vaatame siis paki sisse:

Esiteks peitus seal kaunis ja moodne helkurehe Eesti ettevõttelt Helk. Tegu on tõesti eredalt helendava ehtega, mille ma kohe oma talvejope külge kinnitasin. Ilus ja praktiline, ent selline asi, mida minusugune kooner endale lubada ei raatsi. Järgmisel hommikul oma teaduskonna uksest sisse astudes sain kohe ühelt kolleegilt komplimendi, et küll on alles kaunis asi minu jope küljes. Soovis teada, kust ma selle ostsin. Õnneks teadsin vähemalt öelda, et firma nimi on Helk ja Facebookist on nad täitsa leitavad.

Teiseks peitus pakis raamat. Raamat! 🙂 Jälle selline asi, mida raatsin osta ainult suurte allahindluste ajal (kui sedagi). Laura Lee Huttenbach “Elu enesega võidu”. Raamatu tagakaanel olev tutvustus tundus igal juhul väga põnev. Aega lugemiseks on muidugi napivõitu, pigem seda ei olegi. Selle raamatu kavatsen aga küll läbi lugeda. Peakski oma järgmise aasta puhkusegraafiku paika panema ja sinna kohe üles märkima: loe raamatuid! Alati on midagi muud teha, sest nagu ma ikka ütlen: viimased pool aastat mul igav olnud ei ole, välja arvatud see üks päev minu viimase seljavigastuse ajal. See oli esimene päev ca 200 päeva jooksul, kui mul oli igav. Vot selline elu. 😀 Hunt Kriimsilm ja tema üheksa ametit.

Kolmandaks oli seal ilus metallist valge suur süda. See on mõeldud ilmselt jõulukuuse külge riputamiseks, kuigi meie kodu (tulevasse) interjööri sobib see igal aastaajal. Kuuske meie kodus sel aastal ei ole ega tule, sest kuhu seda siia remonditsooni ikka panna on. Kohe pärast jõule hakkame ju jälle ehitama ja möllama. Kuna lumi murdis maha meie maja juures kasvanud kadaka, siis võtsin sealt oksi, panin vaasi ja riputasin ehte sinna külge rippuma. Nüüd on minul ka toas natuke pühade meeleolu. 🙂

Aitäh salapärasele jõuluvanale ja rahulikku pühadeaega meile kõigile!

Workout Week 4.–10.12.2017

Published on by Margit Partei3 kommentaari

4.–10.12.2017

Esmaspäev: puhkus. Treeneri soovitusel võtsin pärast pikka jooksumatka puhkepäeva. Rookisin poolteist tundi lund, endal higimull otsa ees.

Teisipäev: BodyPump + lihashooldus. Pumpis tegime veel viimast korda osaliselt kava 103, sest juba reedel oli uue kava esimene trenn. Treener kasutas nii lugusid 103-st kui ka vanematest kavadest. Tunne oli päris hea, kuigi kartsin ikka oma selja ja pirnlihase pärast. Midagi ikka sikutab seal… Seega hoidsin kükkides ja seljas raskustega tagasi. Väljaastetes tegin osa kangiga. Ups. Õlalugu oli vanemast kavast ja oi kus seal sai lammutada. Vihaga tulid kõik kätekõverdused päkkadel. Küllap siis oli panna vaja.

Pärast läksin ikka rullima. Tuharat rullides leidsin mitmeid valusaid kohti. Pirnlihas ei tahtnud üldse tennisepalliga mudimist saada, nii pinges on teine. Oeh. Mis valemiga saaks mind küll motiveerida kodus ka rullima? Mitte ei õnnestu.

Kolmapäev: trennivaba. Hommikul rookisin 3 tundi lund. Pulss jõudis kohati isegi kolmandasse (!) tsooni. Kaloreid kulus ca 740. Ränk. Päev oli nõme ja raske ja õhtul ei suutnud isegi trenni minna, sest mul lihtsalt ei olnud jõudu kuskil veel ilusat ja rõõmsat nägu teha, kui sees kõik karjus ja kisendas. Kui ma isegi oma ühistrenni minna ei taha, on asi ikka väga halb…

Neljapäev: trennivaba. Mõtlesin küll jooksma minna, aga see mõte kadus ruttu, kui tuli teadmine, et peab puid kuurist üles tassima hakkama. Tunni ajaga tõin 21 rasket korvitäit puid teisele korrusele valmis. Ehk on nüüd jõuludeni hooleta. Jooksma ma pärast sellist jalatrenni enam ei läinud.

Reede: jooks + BodyPump. Kuna ma polnud terve nädal jooksmas käinud, siis võõrutusnähud olid tohutud. Nii tohutud, et ma olin täiesti valmis tund aega sisehallis jooksma, mis üldiselt on tunduvalt igavam tegevus kui õues jooksmine. Kokkuvõttes oli täitsa mõnus jooks, kuigi pulss oli tempo jaoks ikka mäekõrgune (6:52 min/km, 150 bpm).  Edasi suundusin BodyPumpi, kus Treener andis meile uut kava numbriga 104. Osad lood on ikka väga kiired ja kui päris aus olla, siis palju meelde ei jäänud. 😀 Eks järgmine trenn annab arutust, kas see kava meeldib mulle või mitte.

Laupäev: puhkus.

img_3862

Pühapäev: pikem jooksumatk. Täna otsustasin teha ühe päris puhkepäeva. Ärkasin äratuskellata, sõin rahus putru ja siis tegin oma väikse JJV pundiga 2-tunnise jooksumatka. Ilm oli ilus, isegi päike tuli välja. Tuju läks kohe nii palju paremaks. 🙂  128 bpm, 7:53 bpm. Kodus panid riided pessu, sõin kõhu täis, panin paar jõulutuld üles – sest miks peaks ma paarist väiksest kaunistusest loobuma, kui mul on remont? – ja nüüd tulin voodise lebotama ja blogi kirjutama. Teha oleks küll ja veel, aga vahel peab hingama ja olema, et ellu jääda. Praegused ajad on liiga pingelised ja kui juba lähedane inimene ütleb sulle, et asi kõlab depressiooni moodi, siis…

Kokkuvõttes:

4.–10.12.17

Selline pooles vinnas trennipuhkuse nädal. Praegu saab sellist kaost endale veel lubada. Uuest aastast tuleb hakata organiseeritumaks ja tublimaks, iseasi, kui palju see hullumeelse töögraafiku ja kõigi kohustuste hulga juures realiseerub. Igal juhul võiks need jõulud juba tulla. Minu jõulukingitus ühest teatud kuningriigist saabub ukse taha juba 22. detsembril. Ja ma lihtsalt ei jõua seda enam ära oodata…