Esmaspäev: puhkus. Treeneri soovitusel võtsin pärast pikka jooksumatka puhkepäeva. Rookisin poolteist tundi lund, endal higimull otsa ees.

Teisipäev: BodyPump + lihashooldus. Pumpis tegime veel viimast korda osaliselt kava 103, sest juba reedel oli uue kava esimene trenn. Treener kasutas nii lugusid 103-st kui ka vanematest kavadest. Tunne oli päris hea, kuigi kartsin ikka oma selja ja pirnlihase pärast. Midagi ikka sikutab seal… Seega hoidsin kükkides ja seljas raskustega tagasi. Väljaastetes tegin osa kangiga. Ups. Õlalugu oli vanemast kavast ja oi kus seal sai lammutada. Vihaga tulid kõik kätekõverdused päkkadel. Küllap siis oli panna vaja.

Pärast läksin ikka rullima. Tuharat rullides leidsin mitmeid valusaid kohti. Pirnlihas ei tahtnud üldse tennisepalliga mudimist saada, nii pinges on teine. Oeh. Mis valemiga saaks mind küll motiveerida kodus ka rullima? Mitte ei õnnestu.

Kolmapäev: trennivaba. Hommikul rookisin 3 tundi lund. Pulss jõudis kohati isegi kolmandasse (!) tsooni. Kaloreid kulus ca 740. Ränk. Päev oli nõme ja raske ja õhtul ei suutnud isegi trenni minna, sest mul lihtsalt ei olnud jõudu kuskil veel ilusat ja rõõmsat nägu teha, kui sees kõik karjus ja kisendas. Kui ma isegi oma ühistrenni minna ei taha, on asi ikka väga halb…

Neljapäev: trennivaba. Mõtlesin küll jooksma minna, aga see mõte kadus ruttu, kui tuli teadmine, et peab puid kuurist üles tassima hakkama. Tunni ajaga tõin 21 rasket korvitäit puid teisele korrusele valmis. Ehk on nüüd jõuludeni hooleta. Jooksma ma pärast sellist jalatrenni enam ei läinud.

Reede: jooks + BodyPump. Kuna ma polnud terve nädal jooksmas käinud, siis võõrutusnähud olid tohutud. Nii tohutud, et ma olin täiesti valmis tund aega sisehallis jooksma, mis üldiselt on tunduvalt igavam tegevus kui õues jooksmine. Kokkuvõttes oli täitsa mõnus jooks, kuigi pulss oli tempo jaoks ikka mäekõrgune (6:52 min/km, 150 bpm).  Edasi suundusin BodyPumpi, kus Treener andis meile uut kava numbriga 104. Osad lood on ikka väga kiired ja kui päris aus olla, siis palju meelde ei jäänud. 😀 Eks järgmine trenn annab arutust, kas see kava meeldib mulle või mitte.

Laupäev: puhkus.

Pühapäev: pikem jooksumatk. Täna otsustasin teha ühe päris puhkepäeva. Ärkasin äratuskellata, sõin rahus putru ja siis tegin oma väikse JJV pundiga 2-tunnise jooksumatka. Ilm oli ilus, isegi päike tuli välja. Tuju läks kohe nii palju paremaks. 🙂  128 bpm, 7:53 bpm. Kodus panid riided pessu, sõin kõhu täis, panin paar jõulutuld üles – sest miks peaks ma paarist väiksest kaunistusest loobuma, kui mul on remont? – ja nüüd tulin voodise lebotama ja blogi kirjutama. Teha oleks küll ja veel, aga vahel peab hingama ja olema, et ellu jääda. Praegused ajad on liiga pingelised ja kui juba lähedane inimene ütleb sulle, et asi kõlab depressiooni moodi, siis…

Kokkuvõttes:

Selline pooles vinnas trennipuhkuse nädal. Praegu saab sellist kaost endale veel lubada. Uuest aastast tuleb hakata organiseeritumaks ja tublimaks, iseasi, kui palju see hullumeelse töögraafiku ja kõigi kohustuste hulga juures realiseerub. Igal juhul võiks need jõulud juba tulla. Minu jõulukingitus ühest teatud kuningriigist saabub ukse taha juba 22. detsembril. Ja ma lihtsalt ei jõua seda enam ära oodata…