Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Kuna mu puus oli paar päeva täiesti valu- ja pingevaba olnud, siis katsetasin uuesti üle nädala jooksmist. Esialgu läksin trenni lausa kõnd-jooksu tehes, sest kartsin hirmsasti, et puus hakkab jälle valutama, ja see tundus jalale sobivat. Seejärel sörkisin 2 km. Ikka kõik okei. (4 km, 7:37 min/km, 134 l/min) Tegime koos pundiga mõned jooksuharjutused ja ikka oli kõik korras, seega sain kergemalt hingata. 🙂 Lõigutrenni jätsin tegemata, et mitte kohe koormust lakke ajada. Tegin mõned lihasharjutused puusale ja seejärel sörkisin koju. Olin juba täitsa positiivselt meelestatud, et nüüd olengi korras, sest ka järgmisel päeval oli kõik täiesti okei.

Teisipäev: ratas. Tegelikult pidi olema täitsa trennivaba päev, aga kuna härra Jooksjal oli vaja Ralliks laenatud ratas ära seadistada ja katsetada, läksime siiski veidikeseks sõitma. Samal päeval olin käinud ka füsioterapeudi juures massaažis, kes mu puusa kõvasti mudis ja nõelaga töötles (ammu pole NII valusat asja olnud…), ja ta soovitas õhtul kergelt end liigutada, et massaažist maksimaalne mõju kätte saada. Selline kerge 50 minutit rahulikku veeremist. Ilm oli tuuletu ja megailus, seega täielik lust. (18 km, 21,5 km/h, 130 l/min)

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Päev, kui kõik läks jälle peeti. Järgmine katse puusale oli kolmapäevane väike fartlek. 10 minutit rahulikku jooksu peale ja alla, vahele 3 korda järgmine plokk:

• 2′ kiire, 3′ aeglane,
• 3′ kiire, 2′ aeglane.

Võiksin siin tempodest kirjutada, aga olulisem on see, et fartleki lõpus hakkasin tundma, et puus on pinges. 😐 (7,1 km, 6:56 min/km, 157 l/min) Venitasin kergelt ja kui teised hakkasid treppidel harjutusi tegema, lonkisin mina sisehalli rullima ja venitama. Seal tundus puusaga kõik jälle justkui korras olevat, aga kui koju kõndisin, lõi puusa valu sisse ja oligi game over. ☹️ Kustutasin ülejäänud nädala plaanid jooksust tühjaks, masendusin hetkeks ja oligi kõik.

Neljapäev: BootCamp. Uurimise, puurimise ning füsioterapeudiga arutlemise järeldus võiks olla selline kombo nagu gluteal tendinopathy ja greater trochanter pain syndrome. Puusaliigese lähedal kinnitub greater trochanter piirkonda viis lihast, seal hulgas gluteus minimus ja medius. Kui need on nõrgad, siis koormuse äkilise kasvu järel ütlevad kõõlused kõva häälega “Ei!” ja see lööbki välja kohati ebamäärase valuna puusa sees ja puusaliigese ümbruses. Minu õnneks ei ole mu puus igapäevategevustes ja rattal valus, seega ehk pole seis maksimaalselt halb. Selle sündroomi valu on relatiivne puhkus valu tekitavast tegevusest (= oluline jooksukoormuse langus) ja lihastrenn puusas olevatele lihastele. Suurt muud teha ei saagi.

Seadsin sammud seega jälle lihastrenni, et see raam jooksmiseks sobilikuks saada. BootCamp on üsna intensiivne, aga timmisin selle enda kehale sobilikuks. Teatud kükid ja väljaasted tegin lihtsalt aeglasemalt ja statsionaarselt ning lisasin hoopis juurde lisaraskuse, sest hetkel on oluline haigeid kõõluseid mitte liialt rebida ja traumeerida. Oluline on õigeid lihaseid mõjutada turvaliselt. Rahulikud harjutused sobivad seega minu olukorras kõige paremini. (62 min,135 l/min)

Reede: ratas. Hommikul tegin iseseisvalt korraliku pika harjutusteseeriale spetsiaalselt puusale. Erinevad puusatõsted koos jala langetamistega ja ilma, kummilindiga harjutused, mõned kükid. Selge see, et need väiksemad lihased on nõrgad, sest mingeid harjutusi no lihtsalt ei jõua teha rohkem kui viie kaupa. (30 min, 103 l/min) Proovin nüüd puusaharjutused regulaarselt, ca 3 korda nädalas kavasse lülitada.

Õhtul käisin viimases rattatrennis enne Rallit. Härra Jooksja tuli ka kaasa. Osaliselt kulgesime mööda Ralli rada, aga vastupidises suunas. See sai kohe selgeks, et pühapäeval hakkab laskumistel keeruliseks minema, sest mina oma maanteerattaga isegi täiesti ilma tööd tegemata veeren lihtsalt nii palju paremini, et härra Jooksja maastikurattaga elu eest vändates ikka mulle järele ei jõua. Tõusudel olen nõrk, seal saame koos hakkama. 😅 Täitsa tore sõit oli taaskord. (29 km, 21,7 km/h, 138 l/min)

Laupäev: trennivaba. Saatsin härra Jooksja pikka jooksu rattal, tassisin riideid ja jooki kaasas. Keskmine pulss oli 93 ehk rohkem sai veeretud ja pidurdatud kui vändatud. Seda vist trenniks ei loe.

Pühapäev: Tartu Rattaralli. Minu seitsmes Rattaralli läbitud. 🙂 Kirjutan peatselt pikemalt.

Kokkuvõttes:

Otsustasin, et ei jookse enne laupäevast Rakvere Ööjooksu sammugi. See üks-kaks jooksu ei muuda enam midagi paremaks, pigem lõhuks mu jälle ära. Proovin Rakvere 10 km kuidagi vaikselt ära läbida ja seejärel tõmban jälle jooksu nulli kuni Narvani. Sel nädalal oli viimane võimalus Narvas ümberregistreerimisi teha, seega otsustasin ainult mõistust kuulata, tegin südame kõvaks ja regasin end poolmaratonilt maha viie kilomeetri peale. ☹️ Jube masendav, sest Narva on mu lemmik pooliku jooksmise koht üleüldse ja viimased aastad on see võistlus ju katku tõttu üldse ära jäänud. Sain aga aru, et Rakvere ja Narva isegi ainult läbimisega lähen ma rohkem või vähem katki nagunii, seega pigem valida vähem, et juulis oleks mingigi võimalus maratoniks ilusti treenima asuda.

Seniks veedan aega oma maanteeratta seltsis, nühin kodus puusale ÜKEt teha ja väisan TYSKis rühmatrenne. Sidrunid ja limonaad, teate küll seda ingliskeelset ütlust. 🍋