Esmaspäev: trennivaba.
Teisipäev: kerge jooks. Tiksusin üpris rahulikult oma 8 km õhtusel Ihaste teel ära. Pulss oli paar lööki kõrgem, kui võiks, ja enesetunne veel Peetri jooksust natuke väss, aga jalad olid isegi suhteliselt okeid. Andis lootust edukaks nädalavahetuseks juba küll. 🙂 6:08 min/km, 152 bpm.
Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõpuks sai koos TYSKi rahvaga koos joosta. 😍 Teised jooksid rahulikku 7–8 km, aga kuna minul oli see juba eelmine päev tehtud, siis jooksin paar kilomeetrit koos teistega ja siis võtsin ette väga kerge enesetunde järgi minutifartleki, 8×1 min.
Minutiliste kiiremate osade pulsid ja tempod:
- 4:42 min/km (167 bpm)
- 4:55 min/km (165 bpm)
- 4:33 min/km (163 bpm)
- 4:52 min/km (162 bpm)
- 4:25 min/km (167 bpm)
- 4:48 min/km (167 bpm)
- 4:41 min/km (166 bpm)
- 4:52 min/km (162 bpm)
Mõnus on ilma mingit tempo või pulsi eesmärgita lihtsalt joosta. Jalad said nii hästi käima. Pärast sain jälle paar kilomeetrit koos teistega TYSKi tagasi joosta (VO2max kukkus trenni lõpus jälle kolinal, nüüd juba 48 peale 🙄) ja sisehallis pikemalt rullida. Rullimine kulus ikka väga marjaks ära.
Neljapäev: trennivaba.
Reede: võistluseelne soojendus. Päeval oli nõrkus peal, pea uimane otsas ja natuke kehv enesetunne. Õhtuks tuli elu sisse tagasi ja läksin võistluseelsele soojendusele. 3 kiltsa kergelt, siis 5×100 meetrit rütmijooksud üle 100 m sörgi ning 2 km koju tagasi. Jalg oli lennukas ja nii kui oma peas mõttesse jäin, kukkus pulss puhta madalaks ära. No ikka väga hea jooks oli. 6:03 min/km, 149 bpm. Aga see pole kunagi hea märk enne võistlust. Polnud ka seekord… 😕
Laupäev: Eesti Ööjooks 2019. Kirjutasin Instagramis päris pikalt, mis juhtus (LINK). Kui joostes polnudki nagu suurt miskit viga ja hoidsin end edukalt tagasi, siis tunne, mis mind peaaegu 2,5 tundi pärast finišit saatis, ei olnud küll seda kõike väärt. Aga vähemasti on pikk jooks sel nädala kirjas, good enough…?
Põiepõletikuga võistlusele minna – not recommend.
Pühapäev: trennivaba. Oleks tahtnud taastava jooksu peale teha, aga ilmselgelt veedan tänase päeva voodis teki all ja üritan kuidagi terveks saada.
Kokkuvõttes:
Olin kõhuviiruses 2 nädalat tagasi. Nüüd olen põiepõletikuga rajalt maas. Elu lihtsalt materdab ja tervis ei pea vastu. Vorm hakkab vaikselt tulema, kui see jälle kõik kokku variseb. Jube raske on positiivseks jääda. ☹️ Kahtlen kõigis oma otsustes. Keha ei pea niigi vastu, nüüd andis ka vaim alla. Kuidagi peab sellest august välja ronima hakkama. Kuidagi.
Ega need haigused jäljetult ei lahku, kahjuks. Kui juulikuus kasvas vorm mühinal ja selle hea indikaator oli iga nädal ühiku võrra tõusev VO2max, siis nüüd on see näitaja 1,5 nädalaga 3 ühikut kukkunud. Mis sa sellelt haigelt kehalt ikka tahad…
Järgmisel nädalal peaks tulema kõige suurema mahuga nädal, sh pikk 3-tunnine jooks pühapäeval. Seda pole rohkem enam mitte kuskile nihutada ka, sest Jaanson ja Tallinn tulevad vägisi peale. Loodan, et saan nii palju terveks, et vähemalt 3-tunnine jooks vahele ei jää. Põhiline, et see tsüstiit nüüd millekski hullemaks edasi ei kasva. *ptüi-ptüi-ptüi*
Berliini maratonini jääb vähem kui 42 päeva ehk vähem kui 6 nädalat. Jube ärev on olla.
Nourish, Train & Flourish 
Karm. Rekordi jooksmine nõuab tavaliselt ikka teatavat häälestatust ja kui mõtted ja mured on mujal, siis mõistlikum tõesti rahulikult pika jooksu trennina see võistlus teha. Tallinnas parandad.
Kui sa teed treeningplaani järgi trenni, siis see, et raskematel nädalatel tundub, et mingit arengut ei ole ja tasemel on platoo, on aeg-ajalt üsna tavaline. Mul oli see tunne endal peaaegu terve juulikuu, nüüd augustis see-eest on vorm päris hea.
Garmini VoMaxi näitajat võib jälgida, aga sellesse tuleb kriitiliselt suhtuda. Esiteks langeb see alati intensiivsete trennide või võistluste ajal. Ma olen kõige kõrgemaid numbreid alati näinud mingitel taastavatel trennidel, kus rahulik aeglane ühtlane tempo. Mitte kunagi võistlustel, kus pingutus maksimaalne.
Teiseks ei arvesta Garmin absoluutselt selliste asjadega nagu ilm, tuul, tõusumeetrid vms., vaid tambib oma numbrit lihtsalt pulsi ja tempo järgi.
Kolmandaks, mul on keskmiselt kord kuus selline “haamripäev” ka trennis, kus tundub, et üldse taset ei ole. Tavaliselt mingis lõigutrennis, kus ei jaksa üldse eelmise nädala tempot hoida või pulss ei taastu ära. Selliseid trenne tuleb paratamatult sisse ja Garmini VoMax kukub ka kolinal, aga sellest ei tohi lasta ennast segada, sest kui trenni teed, siis pikas plaanis ikkagi areng toimub.
MeeldibMeeldib
Nii mitmed haigestumised ei ole normaalne! Kuula oma keha! Tõmba treeningkoormust tagasi (k.a pühapäevane pikk jooks) ja jäta mõni võistlus vahele. Siis on suurem tõenäosus Berliiniks heas vormis olla.
MeeldibMeeldib
Ägeda põiepõletikuga poolmaratoni minna jooksma on kõige lollim asi, mida ma kuulnud olen. Kas sa oled kunagi kaalunud võimalust, et ehk ei materda mitte sind elu, vaid sa ise?
MeeldibMeeldib
Aitäh selle kommentaari eest. Täpselt see, mida ma praegu vajan.
MeeldibMeeldib
Füüsiline pingutus haigena (põletik, palavik, valu) ei ole tõesti kõige targem asi, mida ette võtta. Põiepõletiku korral on lood veelgi hullemad – su keha vajab vedelikku, et organismist haigustekitajad välja loputada. Kui sa jooksed poolmaratoni, on su keha veevajadus niigi väga suur ja halbade bakterite väljutamiseks jääb vedelikku väheks.
Kui sa kurdad väsimust ja seda, et keha ei pea koormusele (ükskõik, kas sport või igapäevane elu) vastu, teed sa ilmselt midagi pikemaajaliselt valesti. Kokkuvõttes taandub kõik valikutele, mõned valikud on paratamatud jne. Aga selleks, et sa ei lõpetaks kuskil mustas augus, soovitaksin sul paar nädalat treeningutest täielikult vabaks võtta. (ideaalne oleks kuu, aga seda sa tõenäoliselt ei luba endal teha).
Lisaks soovitaksin järgmistel hooaegadel investeerida läbimõeldud treeningplaani koostamisse mõne asjatundja poolt – eesmärgiks siis head tulemused poolmaratonil/maratonil. Hetkel tundub, et trenn, mida teed, ei aita sind alati kõige paremini eesmärkide poole – teed roppu moodi tööd, aga tulemustega rahul ei ole. Võib-olla tuleks kasuks ka nõupidamine spordipsühholoogiga, kes aitaks sul vaadata tagasi ja edasi, juhendaks eesmärgistamisel ja aitaks toime tulla olukordades, kui kõik ei lähe nii nagu oled lootnud.
Igatahes soovin sulle edu ja ega need tulemused kokkuvõttes tulemata jää.
MeeldibMeeldib
Kes ütleb, et ma ei treeni praegu asjatundja poolt koostatud treeningplaani järgi? Lihtsalt mõtteainet…
MeeldibMeeldib
Mulle tundub ka, et oled kõvasti üle pingutanud. Kui põit kergendades tuleb verd ja lähed ikka poolmaratoni jooksma, siis otsidki probleeme. Nagu kõik teised ka mainisid, ilmselget praegune plaan ei toimi. Imelik on see, et teiste arvamuse ja soovituse peale vastad pahaselt – ma ei usu, et keegi on midagi halba mõelnud. Vastupidi, kõik su lugejad soovivad sulle vaid parimat. Aga praegu tundub, et sa ise tekitad omale jamasid ja siis kurdad, et oled mustas augus.
MeeldibMeeldib