Esmaspäev: trennivaba.

Teisipäev: kerge jooks +BodyPump. Hommikune jooks oli tavapäraselt uimane, jalad ei liikunud mitte kuskile ja lisaks oli palav ka. Täiskompott. 5 km, 6:26 min/km, 143 bpm. Õhtul käisin Pumpis. Saalis oli tohutult palav ja seega oli kava tavalisest veel raskem, aga sai hakkama.

Kolmapäev: lõigutrenn. Kui Margit lõigutrenni tegema jõudis, oli JJV TYSKis juba ammu lõppenud. Ehk siis remondipäev lõppes hilja ja jooksma läksin kell 21. Selleks ajaks oli ainus hea asi see, et ilm oli tunduvalt jahedam kui päeval. Härra Jooksja pidi tegema samal päeval kerget jooksu, seega tuli mulle lõikudele tempot tegema ja joogipudelit tassima. Tema sai oma trenni keskmiseks pulsiks kõva 125 bpm (tempo: 5:43 min/km). 😅 Tegime 3 km soojendust, kiirelt jooksuharjutused peale ja siis lõikude kallale. Plaan oli 500-meetrised teha 4:25–4:30 tempos ja kilomeetrised 4:35–4:40 tempos. Välja tuli nii:

• 500 m: 4:30 min/km (157 bpm)
• 1000 m: 4:38 min/km (168 bpm)
• 1000 m: 4:42 min/km (166 bpm)
• 1000 m: 4:40 min/km (168 bpm)
• 1000 m: 4:41 min/km (168 bpm)
• 500 m: 4:22 min/km (170 bpm)

Üksi poleks elu sees suutnud neid temposid ära hoida, sest kuigi pulss oli madal, siis see remont on jalad nii läbi võtnud, et raske on sealt midagi välja pigistada. Pärast lõike näitas kell VO2max-iks lausa 2 ühikut korraga ehk 51ni – minu isiklik rekord. Liigub see vorm, liigub. 🙂 Koju jooksuga VO2max küll kukkus 50 peale, aga seegi on samm eelmisest nädalast edasi.

Neljapäev: kerge jooks. Jalad tahtsid kodus puhata ja esimesed 5 km oli veel enam-vähem olla, aga aga lõpp venis nagu kaameli ila. Aga tehtud sai siiski. 8 km, 6:09 min/km, 147 bpm.

Reede: trennivaba. Käisime Riias Ikeas mööblit toomas. Terve pikk tööpäev. Ajuvabalt väsitav. Eriti tagasitulles Riia maanteel ummikus istumine.

Laupäev: arendav jooks. Taaskord sain nautida isiklikku tempomeistri teenust. Õnneks ei olnud vaja tempost hammastega kinni hoida, vaid 2 km soojaks joosta, siis “lihtsalt” 6 km jutti pulssi alla 165 hoida ja 2 km koju sörkida. Jooksma läksime hommikul kell 7.30, et kuuma eest põgeneda. Söönud midagi polnud, palav oli ikkagi, janu oli ja ausõna: kohutav jooks. 6 km arendava tempod: 5:12 (157 bpm), 5:23 (161 bpm), 5:34 (161 bpm), 5:30 (163 bpm), 5:32 (164 bpm), 5:14 (166 bpm). Jube hea oli – kui see kõik otsa sai. 😂

Pühapäev: pikk jooks. Eilne jooks ennustas üpris täpselt ette, milline tuleb tänane pikk jooks. Jooksma saime veidi enne kella 8. Sõitsime autoga Anne kanali juurde, et pärast jooksu saaks kohe end vette jahutama minna. Jooksime kaks korda Ihastesse ja tagasi, härra Jooksja tiirutas veel linnas natuke, et oma 26 km täis saada. Üks veepudel oli meil kanali ääres, teine Ihaste silla lähedal – nii saime iga mõne kilomeetri tagant juua. Poole maa peal võtsin mina ühe Etixxi laimigeeli, mis maitses nagu täielik taevas. Oleks lausa veel tahtnud, kõht oli tühi. 😀

Jooks ise oli päris raske, sest päike küttis juba hommikul kõvasti. Ja noh, 2 nädalat on iga päev jõhkralt remonti tehtud, seega väsimus on paratamatu. Mina lõpetasin jooksu kell 10 läbi, seega õues oli ikka väga palav ja varjusid oli eriti teisel Ihaste ringil üpris vähe. Soola- ja vedelikukadu oli korralik.

Plaanisin joosta 2:15, seega 21 km kanti. Algus oli talutav ja pulss ootamatult hea, aga viimased 45 minutit olid juba üpris piinarikkad, kuigi tõele au andes: pulss oli ikka okei, imekombel. Venitasin joogipauside ajal oma sääri, sest need olid puhta lühikesed. See edasi-tagasi Ihaste tee tallamine oli tüütu, sest seal sai sel nädalal juba 3. korda käidud, aga parim valik, et mitte dehüdratsioonist kokku kukkuda. Raske jooks, aga tehtud. 21,46 km, 6:18 min/km, 148 bpm.

Kokkuvõttes:

Nädala kilometraaž: 57 km.

Järgmisel nädalal on oodata veel suurema mahuga nädalat, aga remondiga on paariks nädalaks kõik, sest nii minu kui ka härra Jooksja “puhkus” on läbi. Tuleb naasta töörinnetele ja kõigi kohustustega, mis kaks nädalat ootel olnud, uuesti pihta hakata.