11 nädalat maratonini (22.–28.06.2015)

22.–28.06.2015

Neljapäeval mõtlesin ma tõsiselt sellele, et ma enam (mõnda aega) ei blogi. Mis ajast ma kardan neid kommentaare, mida te siia postitate? Minu pihta lendas nii palju kriitikanooli, et ma ei osanud seda lihtsalt taluda. Tean, tean: palju, mis räägiti, on tõsi ja vajalik kriitika, aga… mina olen ka inimene ja kuigi ma võin kuri, ükskõikne ja tugev välja näha, siis (liiga otsekohesed) sõnad teevad ka mulle haiget. Aga võib-olla pidigi mulle asju otse ütlema, et mulle need peakolusse kohale jõuaks. Nüüd vist jõudsid. Eks varsti tuleb siis maratoni treeningplaan vol 2. 🙂


Esmaspäeval tegin kerge trenni ülakehale. BodyPumpi playlist lahti ning niimoodi see tund mööda läks. Isegi selline madala pulsiga rahulik jõutrenn pakub rõõmu, kui muidu eriti midagi teha ei saa/tohi. 🙂

Teisipäev: puhkus.

photo 2

photo 1

Kolmapäeval tegin isaga hästi lühikese ja kerge rattatrenni. Saime lõpuks ikka tormituult ja vihma kaela. Vana maastikurattaga oli ikka palju kehvem sõita kui uue maanteerattaga. Aga põlv ei valutanud, jess!

Neljapäevane ujumistrenn oli hea, aga see mis pärast juhtus, oli väga halb. :/ Halbade asjaolude kokkulangemine. Olin natuke liiga tühja kõhuga trenni läinud ning jäin liiga kauaks sauna istuma, kuna punt lapsi tekitas endast minu ette inimvalli, millest ma üle ronima ei hakanud. Kui saunast välja sain ja olin peaaegu juuksed puhtaks pesnud, hakkas mul äkki väga paha, umbes samamoodi nagu Otepää-Elva jooksul. Silme eest läks kõik täiesti uduseks, pooleldi tuikudes leidsin duširuumist tooli, kuhu maha istuda. Enesetunne paranes suhteliselt ruttu, aga šokk oli suur, et selline asi minuga juhtus. Ilmselt veresuhkur ja -rõhk olid natuke madalad pärast trenni ja kuumus pani viimase laksu. Pean ettevaatlikum olema.

Reedel puhkasin.

photo 3

Laupäeval käisin rattaga sõitmas. Ei tea, kas ainult mulle tundub, või olengi nende kahe vaikse nädalaga nõrgemaks jäänud. Isegi kerge tunniajane 1. ja 2. tsoonis sõit tundus kuidagi raskem kui tavaliselt. Aga ilm oli kena ja Tartu on suviti nii mõnus. 🙂

Pühapäeval nautisin viimast ujumistrenni Auras. Mõnusad 50-meetrised rajad, basseinis oli lõuna ajal kokku umbes 4 inimest (!!!) ja igaüks nautis oma rada. Täiuslik!


Kokkuvõttes: 6 h 25 min (neto: 4 h 45 min)

22.–28.06.15

Sellel nädalal sai natuke midagi tehtud, aga joosta veel ei julgenud. Põlv on senini vastu pidanud ja normaalselt käitunud. Loodetavasti olen selle 15 päevaga ta nüüd korda saanud? Eks homme saab näha, sest kavatsen esimest korda pärast Narva Energiajooksu ühe lühikese jooksu teha. Lõpuks on tagasi tulnud see tunne, et tahaks joosta, aga samas ikkagi kardan veel. Väga kardan. Olen palju mõelnud nendele esimestele jooksusammudele pärast vigastust, olen neid unes näinud… Ootusärevus on suur, aga hirm samuti. Mis siis, kui jooks lõppeb põlvevaluga? Eks homne päev näitab.

Järgmisel nädalal veel selle uue maratoni treeningplaaniga algust ei tee. Üritan vaikselt jooksma hakata. Teen veel oma lemmiktrenne ning kui kõik on korras ja läheb plaanipäraselt, siis ülejärgmisest nädalast, kui SEB Tallinna maratonini jääb 10 nädalat, algab minu uus treeningplaan, mis praktiliselt ainult erinevaid jookse sisaldabki. Maratoni treeningplaan vol 2 ilmub täies mahus ja pikkuses juba paari päeva pärast. 🙂

Advertisements

14 thoughts on “11 nädalat maratonini (22.–28.06.2015)

  1. Sesmõttes päris naljakas (või kurb), et sa oma taastumisnädalal teed rohkem trenni, kui mina tavanädalal. Kuigi jah, kõndimist mina ei arvesta kuhugi 🙂 Tundub, et taastud hästi, tubli!

    Meeldib

    1. Sellised “lähen niisama jalutama” olen sisse pannud, kui liigun lihtsalt linnast punktist A punkti B, siis neid ei pane kirja. Muidu oleks ikka palju rohkem kõndimist sees. 🙂

      Meeldib

  2. Kommentaare karta pole vaja. Ma vaatasin neid. Enamus ei ole suunatud mitte sinu isiku vaid hoopis mõne sinu plaani suunas. Noh… ja tundusid asjalikud, põhjalikud, põhjendatud arvamusavaldused – eriti need pikemad. Eks igaühel on oma tõde ja sul on põhjendatud nõuannetue põhjal enda oma (ümber)kujundada ehk huvitav mõtteharjutus.

    Kellegi teise soovitusi 100% ja pimesi pole aga ka hea järgida. Aga selleks oled sa niikuinii liiga tark 🙂

    Igaljuhul edu uue treeningplaani koostamisega!

    Meeldib

  3. “Ei tea, kas ainult mulle tundub, või olengi nende kahe vaikse nädalaga nõrgemaks jäänud.”

    Ei juhtu ka kuu ajaga miskit, mõned esimesed trennid võivad uuesti alustades rasked tunduda aga endine vorm naaseb mõne päevaga.
    Ehk see mis pole trenniga tulnud ei saa ilma trennita kusagile kaduda 🙂

    Meeldib

  4. Kriitikanooled ?!
    Siin olid ainult isiklikest kogemustest lähtuvad heatahtlikud nõuanded et sa pikemalt ekslematta kiirelt järje peale saaksid..

    Meeldib

  5. Minu meelest on super äge, et Sa maratoni ära teed! Mu suur unistus, aga kes teab, millal ma ükskord suudan ja jõuan…

    Seda kommentaaride teemat tean ma väga hästi. On raske kuulata adekvaatset nõu, kui iga keharakk tahab trenni edasi teha.

    Sa oled väga tubli ja näeme kindlasti Rakvere rajal! 🙂

    Meeldib

  6. Njah, kriitika võib tõesti vahel valus olla, aga ma usun, et keegi ei mõelnud siin öeldud sõnu üldse kuidagi kurjalt, pigem elavad lugejad Sulle kõigest hingest kaasa ja tahavad, et Sul kõik hästi läheks. Vahest näevad kõrvalseisjad asju palju objektiivsemalt 🙂

    Mul on igatahes hea meel, et jätkad blogimisega, nii tore on teiste tegemistele ka kaasa elada, eriti kui eesmärgid on meil väga sarnased 🙂

    Saunas olen isegi samasugusesse olukorda satunud, tegelikult isegi päris mitu korda. Mulle hirmsasti meeldib saunas käia, eriti kuumas saunas ja kipun seal alati liiga kaua istuma, tulemus siis täpselt samasugune – pearinglus ja “udune” olemine. Lihtsalt ei tasu nii kaua saunas olla, see kuumas istumine ja järsku püstitõusmine vist mõjub kehale vist paraja šokina. Mina seisan tavaliselt siis jaheda vee all ja panen silmad kinni, pearinglus möödub päris ruttu. 🙂

    Loodan, et homne jooks on edukas 😉

    Meeldib

  7. Siin kirjutab üks blogija inglise keeles hästi jooksmisest (ta on eestist pärit) ja päris huvitav on lugeda, kuidas erinevate kehatüüpidega inimesed jooksevad paremini erinevaid distantse. Kuidagi on mul mulje jäänud, et see maraton on sul kinnisideeks saanud, isegi kui keha/vaim enam ei jaksa?
    Siin see blogi
    http://mindovermatterblog.net

    Meeldib

  8. ma olen endiselt veendunud, et mitte keegi, mitte kunagi ei taha kuulda midagi halba enda kohta, ükskõik kui konstruktiivne see kriitika ka poleks 🙂 …. aga ikkagi tahaks öelda, et need üleeelmise postituse kommentaarid olid väga head ja mõistlikud 🙂 ning BP on algajate meeleheitel koduperenaiste trenn 😉

    Meeldib

      1. ok ma parandan ennast, mõeldud tervisesportlastele, kes teevad trenni sellepärast, et olla terve või saada päeva ristike kirja, et trenn tehtud. Järgmine level on harrastussportlased (nagu sina), kellel on eesmärgid ja kordades suurem tahtmine ja teadlikum tegevus ning PB on trenn, mis sobib kōigeks ja samas mitte millekski ja nii ta kaobki harrastussportlaste valikust välja 🙂

        Meeldib

  9. Sa oled väga tubli! Ja väga julge, et jagad oma mõtteid ja ka halbu kogemusi, isegi kui kritiseeritakse. Head paranemist!

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.