2015. aasta esimene kuu millegi väga heaga kahjuks ei üllatunud. Oli sõna otseses mõttes väga vilets kuu. Algas kõik sellega, et pingutasin pärast detsembrikuu Pekist Priiks 7,5-tunnist üritust trennidega üle, ei taastunud korralikult (kuigi ise arvasin, et taastusin…) ning kannatasin seetõttu ligi 3 nädalat jõuetuse ja liiga kõrgete pulsinäitude all. Enne, kui see viga üle minna jõudis, hakkas jamama minu vasak põlv, mis pärast Haanja küngastel tehtud 24-kilomeetrist jooksu valutama hakkas. Lisaks olin eemal Tartust ja oma spordiklubist ning eriti suuri trennialaseid valikuid mul polnud.
Küll on maa jääs, küll kärss kärnas… Numbrites pole ka midagi eriti roosilist.
Jooksin kokku 11 tundi ja 13 minutit ehk 85 km. Pole kiita siin mitte kui midagi. 
Kõrge pulss ja põlvejamad tegid oma “töö” ning pidin oma tervise huvides tegelema millegi muuga. Kahju, kui maratoniaasta (jep, 2015 olen ametlikult kuulutanud enda jaoks maratoniaastaks ja nii ma seda kogu aeg nimetangi 😀 ) nii kehvasti algab, aga loodetavasti saab kõik korda. Jaanuarisse mahtus 2 pikemat jooksu (24 ja 12 km) ning üks kergem intervalltrenn.
Juba ülejärgmisel nädalal algab mul ülikoolis pikamaajooksu vabaaine, mis tähendab, et nädalasse hakkab mahtuma vähemalt 4 jooksutrenni. Ma pean terveks jääma. Hetkel ignoreerin ma iga mõtet, et mis siis saab, kui äkki saan ma kogu selle koormusega vigastuse. Seda ei tohi juhtuda. Hoiame positiivset meelestatust nii kaua kui võimalik.
Rattaga ei sõitnud mitte ühtegi kilomeetrit. Siseratta kasutamise võimalus puudus ning jää ja lumega maanteele ei lähe. Njah. Rattaralli 135 kilomeetrini on vaid 4 kuud. Halb!
Lihastrenni tuli kokku peaaegu 10 tundi (9 h 49 min). Ei saa vinguda, täitsa kena tulemus, kuid viimastele kuudele jääb see kõvasti alla. Oleks võinud paremini. Ise ei viitsinud ma peale BodyPumpi eraldi lihastrenni teha ning number peegeldab seda väga selgelt.
Ujumine oli selle kuu põhiala. Mitte kunagi varem pole ma ühes kuus nii palju ujumistrenni teinud: 6 tundi, 12,4 km ehk 8 korralikku ujumistrenni. Tõsi: paaril korral oli mul valus kord käsi, kord jalg ning meenutasin uppuvat kana, aga kuu lõpuks hakkas ujumine juba täitsa hästi sujuma. Ujumine on ainus ala, millega ma jaanuaris rahule jäin. Enamus aega vees möödus triatlonimõtteid mõlgutades ning TriSmile’i 1 km ujumise olen ma oma peas juba väga mitu korda läbi teinud. 😀
Kokkuvõttes peab ütlema, et selle jaanuarikuuga ei saa ma rahule jääda ning ei jää ka. Veebruaris ootab mind ees tunduvalt rohkem jooksutrenni, sest ma taasliitun oma jooksurühmaga ning hakkan pikamaajooksu kursusel käima. Ma nii väga loodan, et nende asjadega sujub kõik hästi. Ootan väga ka tervise- ja harrastusspordi teoreetiliselt kursust. Ilmselt aga väheneb jälle ujumistrennide arv ning suureneb jõutrenni osa. Jooga jääb vist aga tegemata, sest mu nõme tunniplaan on nii nõme, et neljapäeva hommikune jooga ei sobitu üldse kella kaheksase loenguga.
Eks seda vaatab siis jooksvalt, mis toimuma hakkab. Selge on see, et muutused võrreldes jaanuariga saavad olema kardinaalsed, sest jaanuar oli talvepuhkusekuu vanematekodus ning veebruar saab olema uue semestri alguse kuu Tartus. Lisaks on minu sünnipäevakuu ning oma sünnipäeval tahan joosta 23 km. Loodame, et mind siis (lume)tormiga ei tervitata. 😉
Nourish, Train & Flourish 
Tervise- ja harrastusspordi kursus on siiski praktiline aine, kui õppejõud plaani viimasel minutil just muutnud pole. Igaüks on enda boss, aga soovitan natuke mõelda enne kui tegutsemiseks läheb – neli päeva järjest trenne ja mitte ainult üks trenn päevas…… 😉 Kui on ikkagi plaan maraton läbida ning terveks jääda, peaks ettevaatlikum olema (eriti lugedes praegust seisu).
MeeldibMeeldib
Oih, on tõesti, ma ei tea, mis mul siin peas toimus, kui teoreetiline kirjutasin. 😀
Kuidas neli päeva järjest trenne ja miite üks päevas? Tunniplaanis oleks see aine nagu üks kord nädalas? Ajakavas on nagu 8 90-minutilist praktikumi, kas sinna lisandub midagi? 🙂
MeeldibMeeldib
Aa ei, ma mõtlesin E ja K jooksutrenni + bodypump, T pikamaajooks + tervisesport, N ainult pikamaajooks. Kui sa just nendest midagi ära ei jäta muidugi, aga sellest postitusest jääb mulje, et ei jäta 🙂
MeeldibMeeldib
Ahaa, siis jah. 🙂 BodyPumpi kohta veel vaatan, kui palju ja millal seda tegema hakkan. Ise kipun arvama, et kolmapäeval võib see mul ära jääda (sest ilmselt olen ma siis juba päris väsinud ja üle pingutada ei tahaks) ja nihkuda nädalavahetusse või siis üldse jääb nädalasse ainult 1 Pump. Reede peab jääma puhkepäevaks ja pühapäev ilmselt ka, sest muidu ei taastu ma lihtsalt ära. Pean oma keha kuulama ja reageerima enne, kui on liiga hilja.
MeeldibMeeldib
Eks asi oleneb vaatenurgast ka veidike – Sinule võib tunduda, et oi, nii kehv kuu, nii vähe sai teha, aga tegelikult ju oled päris kaua tahtnud korralikult ujuda, mida nüüd said 🙂 ära ole enda vastu nii karm, Margit, eks on ikka raske, kui tahta nii kõrgelt lennata, nagu Sina sellel aastal tahad.
Öeldakse ju, et tasub end võrrelda vaid iseendaga – oled ikka väga kaugele jõudnud kasvõi näiteks eelmise aastaga võrreldes, üleelmisest rääkimata! Hinda enda edusamme ka 🙂
(P.S. ma jooksin jaanuaris 10km. KÜMME. 😀 )
MeeldibMeeldib
Nii tore kommentaar, aitäh, Kristel! 🙂 10 km on ju ikka parem kui 0. Varsti on kevad!
MeeldibMeeldib
Margit! Kristel räägib tõsijuttu, sa oled enda vastu natuke liiga karm. Ja pealegi, kes vaikselt läheb, see ka kaugele jõuab. 😉
MeeldibMeeldib
Loodame-loodame. 😉
MeeldibMeeldib
Tegelikult ei piirdu ka pikamaajooksu kursus nende kahe tunniplaanis oleva trenniga nädalas, algul paned omad eesmärgid kirja ja siis saavad kõik treeningkava (kava üldiselt kõigil ühesugune, lihtsalt tempod, millega mingeid konkreetseid lõigutrenne jm joosta on igaühel kohandatud oma isikliku võimekusega), mis siis põhimõtteliselt on üles ehitatud valmistumiseks mingiks suve algusepoolel olevaks võistluseks (eelmisel aastal oli näiteks Narva jooks, ma ise jooksin küll samal päeval ühel teisel võistlusel, aga vormiajastus oli ikka pm sama, samas poleks ilmselt ka probleem kui treenid kavade järgi ja räägid läbi, küsid üle, kuidas suve jooksul maratoniks edasi valmistuda), nädalas on seal ette nähtud ikka 5-6 päeval trenn ja suht spetsiifiliselt, et mis päeval millised intervallid, tempojooksud, taastavad jooksud, ringtreeningud, fartlek jne. Mõnes mõttes on väga hea, et kui ongi ainult jooksmine põhiala, siis just selle koostatud kava järgi paraneb vorm ikka mühinal, teisalt kui on treenimisel veel teised eesmärgid või alad, läheb natuke keeruliseks. Mina näiteks asendasin peaaegu kõik kavasse märgitud taastavad treeningud/jooksud oma tantsutrenniga (treener kiitis selle heaks ja ütleski, et taastav trenn võib olla ka muu peale jooksmise), kus käinuksin nagunii, lisaks jätkasin kavaväliselt endale harjumuspäraseks saanud lihastrennide ja venitustega, samas kui oleks olnud samal ajal näiteks veel mingi trenn, kus käia tahtnuks, läinuks kava järgimine hoopis keerukaks (ma niigi ei teinud trenne täpselt kavas märgitud päevadel, vaid vahetasin nädalasiseselt nii, kuidas muude asjadega sobis). Muidugi oli seal selliseid ka, kes oma kavaga konstantselt 2 nädalat maas olid, sest vahepeal ei saanud trenni teha ja jätkasid siis sealt, kus pooleli jäi, aga siis oli kohe näha, et need ühistrennid praktikumide ajal hakkasid neile õige pea raskeks jääma, sest kava läks järk-järgult nõudlikumaks. Põhiline asi, mida ma öelda tahan, on see, et selle aine ajaks ei maksa ise omale vähemalt jooksmisega seotud lisatrenne plaanida (saadava kava väliseid siis), sest kuigi keegi ei kurjusta kui kava otseselt ei jälgi ja treenid ikka omasoodu ning käid ühistrennides, siis see kava ja sealjuures konsultatsioonidega ühistrennid on lihtsalt liiga hea võimalus, et see ülekäe minema heita.
MeeldibMeeldib
Mõtteainet on palju. Eks aine alguses pean põhjalikult rääkima õppejõuga ja arutama asja. Ei tahaks küll kõigest nüüd loobuda, sest aines on kindel kava. Tahan ikka midagi muud ka peale jooksu…
MeeldibMeeldib