Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala treeningud.
Esmaspäeval ja teisipäeval puhkasin ja taastusin poolmaratonist, et olla valmis kolmapäevaseks 10 km võistluseks.
Kolmapäeval läbisin Tartu Suvejooksu 10 km. Väga raske oli, sest jalad ja keha polnud veel selliseks pingutuseks valmis.
Neljapäeval teadsin, et ei tohi mingit hullu trenni teha, kuna pean taastuma, kõndima ja rullima. Pidasin õhtul kella 19ni vastu ja siis läksin ikkagi rattaga sõitma, sest süda lihtsalt nii kutsus mind õue. Ma ei saa kogu aeg ainult taastuda ja puhata, ma ei oska nii! 😀 Viimase 7 päeva jooksul olin 2 korda võistelnud ja 5 päeva puhanud ja mul oli sellest kopp ees. 45 minutit rattal mõjus mulle nii hästi. Keskmine pulss: 149 bpm.
Reedel juhtus midagi täiesti imepärast: pärast 21 päeva, st 3 NÄDALAT ilma BodyPumpita (Margit, mis toimub?!) võtsin ma kangi kätte ja kukkusin jälle lammutama. Saksamaal pumpida ei saanud, enne poolmaratoni hoidsin jalgu, nüüd taastusin ja nii need 3 nädalat läksid. Vaatamata sellele, et vorm on kadunud ja tundsin end täieliku algajana (ja unustasin alguses kella käima panna), oli see ikkagi nii nii mõnus! 🙂 Raskused võtsin ilmselgelt väiksemad kui harjunud olen. Triitsepsi ja biitsepsi lugu olid ootamatult rasked ning väljaasted olid ko-hu-ta-vad. Ootan juba nii väga taaskohtumist TYSKi Pumpi-trennidega. See on ja jääb kahtlemata minu lemmikuks rühmatrenniks.
Laupäeval jäid mu lihased eelmise päeva lihastrennist aina valusamaks. See on see, kui pole tükk aega lihasele tuld andnud… 😦 Eriti hullud olid käed, rinnalihas, reied ja tuharad. Läksin tegema väga aeglast sörki, et hoida pulss madalamal ja lasta lihasel taastuda. Kokku jooksin 7 km, tempo: 7:22 min per km, pulss 153 bpm. Lõpus sain veel vihmavalingu ka kaela. Rullimine sellel õhtul oli totaalne piin, niuksusin ja vingusin nagu titt. 😀
Pühapäeval ehk täna tunnen end nagu tõeline invaliid. Jalalihased on omadega ikka väga läbi ja valusad reedesest pumpimisest. Sõitsin natuke rattaga, võtsin rahulikult ja üritasin jalgu nii palju säästa kui võimalik. Pulss tuli eriti madal, ainult 149 bpm. Loodetavasti saan oma jalad homseks enam-vähem korda.
Kokku: 9 tundi 20 minutit (neto: 4,5 tundi)
- 2 tundi jooksu (17 km)
- 1,5 tundi rattasõitu
- 1 tund BodyPumpi
- 3 tundi 10 minutit kõndimist
- 1 tund 45 minutit vahurullimist
Homme ootab mind ees koormustest TÜ Kliinikumis. Kuna mu jalalihased on praegu megavalusad, siis ma kardan natuke, et ma ei saa seal nii joosta, nagu ma tegelikult suudan, ja saan seega valed tulemused. 😦 Ausalt öeldes pole mul eriti head ettekujutust, mis minuga seal toimuma hakkab, tean ainult seda, et pean jooksurajal (end hingetuks) jooksma. Tahan teada saada aeroobset ja anaeroobset läve ja õigeid pulsitsoone. Vist tehakse ka muid teste (EKG? rasvaprotsent? kaal?). Saab põnev olema. 😀 Vähemalt kodulehelt sain natuke teada, mida kaasa võtta, ja Kertu rääkis ka natuke oma testist. Kes tahab oma kogemusi koormustestiga jagada, feel free. 🙂
Nourish, Train & Flourish 
Palju ma loen seda “Oli väga vaikne nädal” …. 😀 Endal Garmin terve nädal värve täis. 😀 😀 😀
MeeldibMeeldib
Hah, halli ja rohelist värvi. Oligi vaikne nädal: päris trenni 4,5 tundi. Tavaliselt on see number umbes 8-10 tundi. Seega… vaikne. 🙂 Kui ma üldse midagi ei teeks, siis oleks surnud nädal. 😀
MeeldibMeeldib
Mina kahjuks ei loe siit nädalast midagi “taastavat” ega “vaikset” välja… Paar postitust tagasi tundus, et sa oled hakanud asja rahulikumalt võtma. Ja Olümpiajooks oleks pidanud olema märk sellest, et keha vajab puhkust. Puhkust siit näha küll pole, kõik neli järgnevat päeva tegid trenni. Mitte ühtegi puhkepäeva… Sa ütled, et pulss oli ju madal (149, 153), aga taastav trenn tuleks üldjuhul läbi viia pulsiga alla 130. See ON võimalik, kui anda kehale puhkust ja liikuda väga vaikselt. Kui sörkides läheb pulss kõrgemale, siis kõndida. Rattasõidul peaks üleüldse pulss palju madalam olema kui joostes (nii 120-130).
Üks pikamaajooksu treeningu põhireegleid on puhkus ja puhata tuleb ka osata! Jah, viskadki 1-2 päeva järjest jalad seinale. Loed raamatuid, vaatad sarju. Jah, on veider tunne ning hakkab igav, aga su keha tänab sind selle eest (mitte ainult lihased, aga ka süda ehk sinu “mootor”). Nende paari päevaga ei lähe paksuks, kui see hirm peaks olema. Nende päevadega ei kaota mingit jooksuvormi. Need puhkepäevad ongi see aeg, kus su keha areneb.
Ka enne koormustesti on soovitatav 1-2 puhkepäeva võtta. Olen käinud testil nii, et üle-eelmisel päeval tegin intensiivse lõigutrenni ja näidud olid nii kehvad, et mõne nädala pärast pidin uuele testile minema, et adekvaatseid tulemusi saada. Põhjus: keha oli väsinud.
Ma ei kirjuta seda teksti siin selleks, et midagi ette heita, vaid ma loodan, et sellest on mingit kasu. Kui sa ise tähele ei pane, et sa oma sõnu sööd (vihje eelnenud ületreeningule), siis ehk blogi lugejad suudavad sellele tähelepanu pöörata 😉 Vahel ongi vaja kõrvaltvaataja pilku.
Igaljuhul edu spordiarstil, see on kindlasti põnev kogemus ja saad enda kohta palju uut infot teada ning usun ja loodan, et kõik näitajad on korras!
Sa oled kindlasti seda lehte juba lugenud, aga igaks juhuks lisan ka siia: https://sisu.ut.ee/jooksmine/avaleht Seal on väga hästi selgeks tehtud treeningute planeerimine ning puhkuse osatähtsus.
MeeldibMeeldib
Ma ei oska puhata – selle vea võtan 100% omaks. Eks raske on kriitikat omaks võtta, et jälle, jah JÄLLE rikkusin kõik ära, aga eks sedagi on vaja kuulda…
MeeldibMeeldib
Ei ole midagi rikkunud, vastupidi, õpid just ja edaspidi oskad paremini planeerida 🙂 Olen ise samamoodi ületreenitusega jõudnud otsapidi arsti kabinetti. Eks selline asi ikka õpetab küll…
MeeldibMeeldib
Igal juhul AITÄH sulle, kritiseeri ja loe mulle sõnu peale, kõik see on mulle kasulik. 🙂
MeeldibMeeldib
Ma käisin Tartus Vomax’is koormustestil ja olin ratta peal, kuna ilmselt oleks joostes asi liialt raskeks läinud (kokku pidin väntama ikka vist lausa 30 minutit, kuigi jah sellest oli intensiivset väntamist ehk vaid 10 min). Mul mõõdeti siis ka tsoone, kaalu, rasvaprotsenti ja üleliigse rasva kaalu, kopsumahtu, VO2Max, EKG ja muid keerulisi lühendeid veel :D. Ehk siis vaadati, kui kiiresti taastun koormusest jne. Lisaks anti üldised toitumis- ja treeningsoovitused.
Kõige paremini jäi kogu testist meelde arsti nõuanne, et joostes tuleb korralikult ja tugevasti välja hingata, et kopsud saaksid siis sisse hingates võimalikult palju uut hapnikku jälle juurde.
MeeldibMeeldib
Aitäh, Liisa! Kusjuures olen ise võistlustel täheldanud, et vahel pean kuidagi eriti raskelt ja ohkavalt välja hingama ja siis nagu läheb jälle. Kõrvaljooksjad siis mõtlevad, et olen suremas, aga tegelikult see kuidagi aitab.
MeeldibMeeldib
Ma olen käinud kaks korda koormustestil.
Esimene kord oli suht tatikana (üle 10a tagasi) Mustamäe haiglas, kus tegelikult oli põhirõhk hingamisteede uurimisel. Siis pandi mind jooksulindile. Oli päris killer värk 😀 Aga kahjuks sealt ma mingit paberit kaasa ei saanud, nii et tulemusi üldse ei mäleta. Aga vast oli kõik ok, kuna midagi halba ei räägitud 😀
Teine kord käisin ise 2 aastat tagasi Tartus Vomaxis 2. Seal oli test ratta seljas, mis oli palju toredam kogemus. Pidasin seal väga hästi vastu, sain arsti käest kiita ka oma vändatud wattide eest. Muidu oli kõik jälle tip-top korras (hapnikutarbimine, EKG, vererõhk, pulss jne).
A no tglt ühe soovituse sain kaasa: natuke peaks kaalu alla saama 😀
MeeldibMeeldib
Hah, ma sain ka selle soovituse. 😀 Aga aitäh sulle!
MeeldibMeeldib