Esmaspäev: trennivaba. Olin tubli ja tegin mõned puusaharjutused.
Teisipäev: rahulik jooks. Olen treeningpäevikusse märkinud, et enesetunne ei olnud parim. Kuidagi lihtsalt polnud energiat ja väsimus oli sees. Eks ma põdesin veel oma intensiivset komandeeringut, magamatust ja öist reisimist. See ei kao lihtsalt ühe päevaga. Pulsi ja tempoga ei miskit hullu, aga vahel on enesetunne kõnekam. NRC: A Cold Run. 6,4 km, 7:03 min/km, 152 l/min
Kolmapäev: fartlek. Olin taaskord lähetuses, seekord Tallinnas. Tegin trenni pärast tööpäeva lõppu. Ööbisin südalinna serval ja oma lühikese jooksuga sealt valgusfooride hulgast läbisaamine on üpris keerukas. Lisaks tõmbasin jooksu alguses oma vöökoti luku otsa puru, seega ei saanud ma oma Nike Running Clubi äppi kuidagi pausile pandud, kui foori taha kinni jäin. Seetõttu olid kaks pikemat lõiku veidi ebamäärase pikkusega ja osad lühikesed kõikuva kiirusega, aga ehk ikka miskit kasulikku tehtud sai. NRC: Stronger Faster. Plaanis oli 3 plokki 3-minutilisi ja 30-sekundilisi lõike. Lõikude tempod:
- 3′:
- 5:28;
- 5:23;
- 5:58 min/km.
- 30″:
- 5:24, 5:54, 5:10, 5:02;
- 5:43, 5:58, 5:10, 5:20;
- 6:30, 6:03, 5:51, 5:41 min/km.
Vaatamata takistustele ja soojale ilmale võib trenniga tegelikult rahule jääda. 7,27 km, 6:42 min/km, 158 l/min
Neljapäev: trennivaba.
Reede: rahulik jooks. Nädala mõnusaim jooks. Lühike ja kerge olemine, vaatamata omajagu kangetele ja rasketele jalgadele. Rõõm! NRC: Running for More Success. 4,52 km, 6:56 min/km, 151 l/min
Laupäev: pikk jooks. See oli selle aasta kohutavaim jooks. Statistika on täitsa kena, aga enesetunne… Läksin jooksma õhtul ja ilmselt päevased söömised sellega ei klappinud. Tundsin juba jooksu alguses, et seest keerab ja pole parim enesetunne. Lodjakojas kasutasin võimalust WCs käia. Tundus, et oli abiks ja sain hea enesetundega edasi joosta. Üldine väss oli ikka sees ja jalad rasked, aga pulss oli madal ja kulgesin muudkui edasi. Plaanis oli joosta 16 km, 8 km ühte suunda ja siis sama teed koju tagasi. 5 km peal hakkasin liikuma kilomeeter korraga, kuniks tagasipöördeni. Oli juba vahepeal isegi täitsa okei selles ilusas päikeseloojangus kulgeda.
Jõudsin 10,5 km peale ja nüüd olid konkreetsed valutorked kõhus. Kiirelt võssi ja veetsin seal mõned huvitavad minutid. Pärast seda liikusin sörkides muudkui edasi, sest koju peab ju kuidagi saama ja see jooks oli kestnud juba terve igaviku. 2,5 km enne kodu istusin veel veidi aega Lodjakojas ja siis hakkasin iivelduse ja kõhuvaluga koju roomama. Teel nägin veel kobrast jõe ääres askeldamas ja lõpuks sain kuidagi koju. 16,28 km, 7:11 min/km, 145 l/min
Kuna jooksmata oli olemine praktiliselt normaalne, siis ilmselt muud häda polnudki kui see, et õhtusöök sai liiga hilja söödud ning see maksis täiega kätte. Tundub, et enam vähem kui kaks tundi enne trenni süüa ei saa. Sellist jooksu rohkem korrata ei tahaks.
Pühapäev: trennivaba. Käisime Rally Estonial, oli palju jalgsi käimist ning liikumist ja trenn tänastesse plaanidesse ei mahtunud.
Kokkuvõttes:
Viimased kolm nädalat olid täis rohkelt töiseid tegemisi, sh kolme lähetust, liialt vähe unetunde ning rohkelt väsimust. Nüüd on aeg hoog maha tõmmata, sest algab minu suvine kaks nädalat puhkust. Lõpuks ometi! Plaanin rahulikult tšillida, veidi kodus toimetada ja omajagu trenni teha. Juba järgmisel nädalavahetusel ootab ees JJV laager Käärikul vol 3. Tõotab tulla põnev nädal!
Nourish, Train & Flourish 