Nädala kokkuvõte 30.01–5.02.2023

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Sellel nädalal ootas meid esmaspäeval fartleki asemel rahulik jooks. Enamikul oli eelmisel nädalal Cooperi test ja sel nädalal võtsime intensiivsust korraks vähemaks. Minu plaanidega sobis see väga hästi. Jooksin koos Maikeniga ja aeg läks lennates. (6 km, 7:40 min/km, 139 l/min)

Jätkasime ÜKEga, mille ees mul oli väike hirm, sest ei teadnud, kuidas harjutused mu vigasele seljale sobivad. Tegelikkuses polnud põhjust muretsemiseks, sest sellel esmaspäeval oli traditsioonilise kõhu- ja seljaharjutustele kava asemel ringtreening kogu kehale. Liigutades sain selja hoopis rohkem lahti. (45 min, 109 l/min) Kõige hullem on seljale siiski istuv töö ja kaheksa tundi ööund.

Teisipäev: rahulik jooks | stretching. Päeva alustasin lühemapoolse jooksuringiga (5,12 km, 7:37 min/km, 143 l/min), seejärel käisin oma pinges ja närvivalus seljaga Herje juures. Oli valus mudimine, aga selg sai palju paremaks. Järgmisel nädalal võtan veel ühe sessiooni ette, et lõplikult see närv pinges lihaste vahelt vabastada. Õhtul käisin stretchingus, mis massaaži peale oli kohe eriti hea. (51 min, 70 l/min)

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev, aga hallis olid võistlused, mis kuidagi lubatud ajaks läbi saada ei tahtnud. Hall oli paksult võistlejaid, kaasaelajaid ja teisi treenijaid täis. Soojendusjooks (3,46 km, 7:46 min/km, 140 l/min) oli rohkem takistusjooks välisringil töllerdavate inimeste vahel, aga saime hakkama. Jooksuharjutused tegime kuskil täiesti suvalise koha peal, sest ruum lihtsalt ei olnud mitte kuskil. Lahtijooksud tegime üleüldse koridoris. Kooli kehalise kasvatuse tund tuli meelde, kui talvel keldris pikkades koridorides jooksma pidime.

Treener mõtles käigupealt meile planeeritud trenni natuke ringi. Teha tuli kaks korda 200, 400 ja 200 meetrit kiiret jooksu, lõikude vahel üks ring rahulikku sörki ja plokkide vahel trepijooksud. Esimesed kiired liigutused jätsid sellise tunde, nagu poleks üldse kunagi kiirelt jooksnud. Seda teeb üks nädal vahelejäänud lõigutrenni. Õnneks teise lõiguga hakkas elu tagasi tulema ja kokkuvõttes sain lõikudega päris hästi hakkama. Tempod:

  • 200m: 4:17, 4:35 min/km
  • 400m: 5:03, 4:50 min/km
  • 200m: 4:50, 4:35 min/km

Neljapäev: trennivaba.

Reede: BodyPump. Suuremalt jaolt tegime 101. kava, mitmete vanade heade lugudega kava. Minul oli taaskord kuidagi palju energiat ja tõstsin julgemalt raskusi kangile peale. Tõele au andes olid vanad lood rohkem raskust soosivad nagunii, polnud nii palju sahmimist ja kiireid kordusi. Tundsin end hästi ja võtsin trennist maksimumi. (77 min, 122 l/min)

Laupäev: ratas (pukk). Üle väga pika aja võtsin ette väikse tubase rattasõidu. Rahulik pulss, jalgadele taastav ja mitte põrutav liigutus – väga kasulik tegevus. Ega see pukisõit mingi rõõm just pole, aga põnevat dokumentaali vaadates läks aeg kiiremini. Higi voolas ojadena, sest ventilaatorit mul kodus pole. Tehtud. Peaks rohkem tegema, kuid see nõuab võrreldes jooksma minekuga tunduvalt enam enda motiveerimist. (26,33 km, 25,5 km/h, 139 l/min)

Pühapäev: pikk jooks. Sellel nädalal oli plaanis lühem pikk jooks, pikkusega 1:15–1:30. Võtsime Liisi, Kaire ja Mariaga ette väikese Ihaste ringi. Üle pika aja oli jälle korralik miinuskraad väljas, aga õnneks seekord riietusega puusse ei pannud. Pulss püsis kena, tempo oli rahulik ja üheskoos jutustades oli ikka toredam. (12,04 km, 7:48 min/km, 142 l/min)

Kokkuvõttes:

Pulss on hakanud viimaks paremini koostööd tegema, püsides rahulikel jooksudel allpool arvutuslikku aeroobset läve (143 l/min). Loodan, et seda nüüd ära ei sõnunud. Tempo on küll väga rahulik, kuid nii madalate pulssidega polegi ma elus eriti palju joosta saanud. Vaikselt hakkab mingisugune vorm tulema?

Nädala kokkuvõte 23.–29.01.2023

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Jooksuosas oli plaanis rahuliku jooksu sees teha kuus korda kaks minutit 4. tsoonis kiiremaid liigutusi. Põhimõtteliselt lühikeste intervallidega fartlek. Jalad olid pikast jooksust veel natuke väsinud, aga muus osas oli enesetunne päris hea ja jõudu jagus, kiiremate lõikude tempod jäid 5:52–6:06 min/km vahele. (6,62 km, 7:07 min/km, 147 l/min) Jätkasime trenni traditsioonilise kerelihaste ÜKEga: loopisime topispalle, tegime tõsteid ja hoidsime plankusid. (41 min, 115 l/min)

Teisipäev: rahulik jooks. Tegin hommikul enne lähetusse sõitu trenni ära, et ei peaks trenniasju endaga kaasa vedama. Kuskil teise kilomeetri peal hakkasin tundma, et pulss ja enesetunne on head, aga luuümbrises on päris suur pinge sees ja jalad oleks nagu tinast. Natuke tegin oma jooksuringi lühemaks ja tulin rahulikult koju ära. Otsustasin, et lõigutrenn, mille plaanisin neljapäeval iseseisvalt teha, tuleb hoopis ära jätta. Juba jaanuaris end puru treenida: pole soovituslik. (6,58 km, 7:41 min/km, 143 l/min)

Kolmapäev: trennivaba. Olin Tallinnas kahepäevasel konverentsil. Õhtul lõin hotellis suure varba niimoodi ühe uksenurga vastu ära, et verd voolas ja luu oli korralikult ära põrutatud. Ma ikka oskan…

Neljapäev: BootCamp. Kell 16.20 olin veel Tallinn-Tartu bussis, kell 17.20 olin juba TYSKis trennis. Jooksu otsustasin luuümbriste ravimise mõttes ära jätta ja kodus pukis rattasõit kuidagi üldse ei kutsunud. Kiirelt lükkasin trenniriided selga, vahetusriided kaasa ja jõudsin jala õigeks ajaks kohale. BootCamp oli hea nagu ikka, kogu keha sai ilusti läbi töötatud. Tuleb aga tõdeda, et see trenn on tunduvalt ägedam, kui vahepeal mõne hüppe kaasa teha saab. Luuümbriste nimel tuli seekord hüppamisest loobuda. Mis teha: mulle meeldivad trennid, kus vahepeal pulsi lakke saab. (61 min, 124 l/min)

Reede: BodyPump. Ladusin teatud lugudes päris julgelt raskust kangile, sest tunne oli tugev ja jõudu tundus olevat. Kohati andis aga eelmise päeva BootCamp lihastes päris hästi tunda, seega tuli raskusi korrigeerida, aga see on okei. Vähemalt sai proovitud ja jälle natuke ennast ületatud. (75 min, 130 l/min)

Laupäev: pikk jooks. Ilm oli külm, pime ja hall, erilist jooksumotivatsiooni polnud. Panin podcasti klappidesse käima ja läksin pikemale ringile. Minu õnneks oli pulss lõpuks enam-vähem koostöövõimeline, esialgu püsis alla 145, hiljem alla 150. Ma väga ei põdenud ja otsustasin, et see on piisavalt hea. Luuümbrises oli vaikus ja sääred olid normaalsed, jumal tänatud. Kulgesin ümber Ihaste ja õnneks oli ka omajagu allamäge lõike. Poolteist tundi möödus suhteliselt kergelt, siis hakkas natuke raskemaks minema. Viimased 15 minutit sain mõnusat päikesepaistet ja valgust nautida. See tegi jooksu kohe viis korda paremaks. Tundub, et vaikselt hakkab jooks jälle tulema. Ma vähemalt loodan. (16,49 km, 7:24 min/km, 146 l/min)

Tervet päeva saatis imelik valu paremas labakäes. Tegin ahju tuld, järsku käis mingi naks käest läbi ja pärast seda oli terve päev käsi pöialt liigutades valus, mingi teatud asendis liigutamise ajal käis korralik valusähvatus läbi labakäe käsivarre suunas. Eeldasin, et palju arvutitööd viimastel nädalatel ja omajagu kätekõverdusi neljapäeval-reedel ehk oli liig.

Pühapäev: trennivaba. Öösel ärkasin selle peale, et abaluu ümbruses oli tugev sähviv valu sees. Tundub, et valu labakäes oli kõigest algus. Veetsin tunnikese põrandal kõval pinnal lamades ja läbi valude võimeldes. Sain selja natuke liikuvamaks, roomasin voodisse ja läbi valu venitasin kuidagi hommikuni välja. Tunnid lamades aga tegid asja jälle väga hulluks. Ma ei saanud isegi pead pöörata. Püsti tõusmine toimus läbi pisarate, selline tugev valu. Tõmbasin portsu valuvaigisteid sisse, et kuidagi eksisteerida, ja panin massaaži esimese võimaliku aja kinni. Äkki homseks on parem?

Kokkuvõttes:

Trennide mõttes selline rahuldav nädal: pikk jooks oli juba üpris hea ja see selgelt teeb rõõmu, aga lõigutrenn tuli seekord vahele jätta. Väike varbavigastus möödus õnneks kiirelt, aga see käe- ja seljavalu teeb mind üpris murelikuks. Kust see nii järsku tuli ja kuidas sellest nüüd kiirelt jagu saada? Loodan, et füsio juures saab asjale arutust. Järgmisel nädalal oli plaan pika jooksu maht korraks alla tuua, et siis seda uuesti kasvatama hakata kuni sünnipäevajooksuni veebruari lõpus.