Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Sellel nädalal ootas meid esmaspäeval fartleki asemel rahulik jooks. Enamikul oli eelmisel nädalal Cooperi test ja sel nädalal võtsime intensiivsust korraks vähemaks. Minu plaanidega sobis see väga hästi. Jooksin koos Maikeniga ja aeg läks lennates. (6 km, 7:40 min/km, 139 l/min)

Jätkasime ÜKEga, mille ees mul oli väike hirm, sest ei teadnud, kuidas harjutused mu vigasele seljale sobivad. Tegelikkuses polnud põhjust muretsemiseks, sest sellel esmaspäeval oli traditsioonilise kõhu- ja seljaharjutustele kava asemel ringtreening kogu kehale. Liigutades sain selja hoopis rohkem lahti. (45 min, 109 l/min) Kõige hullem on seljale siiski istuv töö ja kaheksa tundi ööund.

Teisipäev: rahulik jooks | stretching. Päeva alustasin lühemapoolse jooksuringiga (5,12 km, 7:37 min/km, 143 l/min), seejärel käisin oma pinges ja närvivalus seljaga Herje juures. Oli valus mudimine, aga selg sai palju paremaks. Järgmisel nädalal võtan veel ühe sessiooni ette, et lõplikult see närv pinges lihaste vahelt vabastada. Õhtul käisin stretchingus, mis massaaži peale oli kohe eriti hea. (51 min, 70 l/min)

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev, aga hallis olid võistlused, mis kuidagi lubatud ajaks läbi saada ei tahtnud. Hall oli paksult võistlejaid, kaasaelajaid ja teisi treenijaid täis. Soojendusjooks (3,46 km, 7:46 min/km, 140 l/min) oli rohkem takistusjooks välisringil töllerdavate inimeste vahel, aga saime hakkama. Jooksuharjutused tegime kuskil täiesti suvalise koha peal, sest ruum lihtsalt ei olnud mitte kuskil. Lahtijooksud tegime üleüldse koridoris. Kooli kehalise kasvatuse tund tuli meelde, kui talvel keldris pikkades koridorides jooksma pidime.

Treener mõtles käigupealt meile planeeritud trenni natuke ringi. Teha tuli kaks korda 200, 400 ja 200 meetrit kiiret jooksu, lõikude vahel üks ring rahulikku sörki ja plokkide vahel trepijooksud. Esimesed kiired liigutused jätsid sellise tunde, nagu poleks üldse kunagi kiirelt jooksnud. Seda teeb üks nädal vahelejäänud lõigutrenni. Õnneks teise lõiguga hakkas elu tagasi tulema ja kokkuvõttes sain lõikudega päris hästi hakkama. Tempod:

• 200m: 4:17, 4:35 min/km
• 400m: 5:03, 4:50 min/km
• 200m: 4:50, 4:35 min/km

Neljapäev: trennivaba.

Reede: BodyPump. Suuremalt jaolt tegime 101. kava, mitmete vanade heade lugudega kava. Minul oli taaskord kuidagi palju energiat ja tõstsin julgemalt raskusi kangile peale. Tõele au andes olid vanad lood rohkem raskust soosivad nagunii, polnud nii palju sahmimist ja kiireid kordusi. Tundsin end hästi ja võtsin trennist maksimumi. (77 min, 122 l/min)

Laupäev: ratas (pukk). Üle väga pika aja võtsin ette väikse tubase rattasõidu. Rahulik pulss, jalgadele taastav ja mitte põrutav liigutus – väga kasulik tegevus. Ega see pukisõit mingi rõõm just pole, aga põnevat dokumentaali vaadates läks aeg kiiremini. Higi voolas ojadena, sest ventilaatorit mul kodus pole. Tehtud. Peaks rohkem tegema, kuid see nõuab võrreldes jooksma minekuga tunduvalt enam enda motiveerimist. (26,33 km, 25,5 km/h, 139 l/min)

Pühapäev: pikk jooks. Sellel nädalal oli plaanis lühem pikk jooks, pikkusega 1:15–1:30. Võtsime Liisi, Kaire ja Mariaga ette väikese Ihaste ringi. Üle pika aja oli jälle korralik miinuskraad väljas, aga õnneks seekord riietusega puusse ei pannud. Pulss püsis kena, tempo oli rahulik ja üheskoos jutustades oli ikka toredam. (12,04 km, 7:48 min/km, 142 l/min)

Kokkuvõttes:

Pulss on hakanud viimaks paremini koostööd tegema, püsides rahulikel jooksudel allpool arvutuslikku aeroobset läve (143 l/min). Loodan, et seda nüüd ära ei sõnunud. Tempo on küll väga rahulik, kuid nii madalate pulssidega polegi ma elus eriti palju joosta saanud. Vaikselt hakkab mingisugune vorm tulema?