Rubriik: 42 195 meetrit ehk maraton

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Fartlek. Sel nädalal oli kavas 10 korda 2 minutit kiiret pluss 2 minutit mõõdukat jooksu. Välja tulid kiired nii:

• 5:23 min/km, 164 l/min
• 5:26 min/km, 167 l/min
• 5:25 min/km, 166 l/min
• 5:13 min/km, 168 l/min
• 5:35 min/km, 165 l/min
• 5:18 min/km, 168 l/min
• 5:09 min/km, 169 l/min
• 5:11 min/km, 169 l/min
• 5:25 min/km, 168 l/min
• 5:51 min/km, 171 l/min

Seekord sain joosta koos kahe noormehega. Tempod ja pulsid klappisid, aga peamiselt sobis neile vist see, et mina vahtisin kella ja ütlesin, millal midagi tegema peab. 😅 Igal juhul ei pidanud üksi jooksma ja see annab kiiremate liigutuste kvaliteedile ja motivatsioonile alati palju juurde. (10,19 km, 6:24 min/km, 157 l/min)

Viimase lõigu tempos julgen kahelda. Panime viimase lõigu täiskiirusel ja ka pulss oli kõrgeim. Küll aga jooksime terve maa Ülejõe pargis suurte puude all, seega ilmselt GPS kadus vahepeal ära. Pärast seda lõiku rahulikuma jooksu tempoks näitab 6:23, mis kindlasti polnud nii kiire, aga noh, ega suures plaanis vahet pole.

Ülejäänud aja tegime kogu keha ÜKE, et olemasolevat toonust hoida ja vigastusi vältida. (34 min, 111 l/min)

Teisipäev: BodyPump. Marilini sünnipäeva Pump erilise playlistiga. Kõik vanad head klassikud, ülesehituselt lihtsad jälgida, aga megaefektiivsed lood. Jalgu ikka hoidsin, aga lisa väljaastete lugu tegi järgmiseks päevaks jalad omajagu kangeks. Ülakeha nagunii saab alati vatti, aga korra nädalas võib. (70 min, 109 l/min)

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenn. Kehva ilma eest põgenesime sisehalli. Soojendused ja jooksuharjutused alustuseks, nagu ikka. Lõigutrennis ootasid ees sammu võrra pikemad lõigud ehk 800-meetrised. Annab neid ringe ikka ringitada seal 200-meetrise raja peal. Treener andis igaühel valida lõikude arvu, 2–4 tk., intensiivusus Z5 ehk punane. Aga kui maraton on ees ootamas, siis ei ole seal eriti midagi valida, ikka tuleb maksimum ära teha. Nädalavahetuse võistluse hirmus ei hakanud midagi vähendama, maraton on siiski põhiline. Välja tuli ootamatult ühtlane värk:

• 4:56 min/km, 164 l/min
• 4:56 min/km, 169 l/min
• 4:56 min/km, 169 l/min
• 5:00 min/km, 169 l/min

Lõigu järele sörkisin ülirahulikult ühe ringi ja seejärel puhkasin 2 minutit. Esimesed kolm lõiku tulid sekundipealt samad, viimane oli 3 sekundit aeglasem. Pulss löögipealt sama. Täppisteadus. Enesetunne oli vaatamata mõnevõrra kangetele lihastele täitsa hea. Korralik anaeroobse lävega flirtimine, kord löögike siinpool, siis kaks teisel pool, aga surma ei saanud. Hakkab looma.

Nüüd tahaks juba pikki lõike laduma hakata (hint-hint, Treener).

Neljapäev: ratas. hanna x moomoo 12. naiste rattasõit. Lootsime, mis me lootsime, aga nüüd saime kätte ühe tõsiselt ülimärja sõidu. Welcome to Estonia, Hanna! Kõik algas ilusti, Ihastes päike piilus pilvede vahelt. Mul oli kindel plaan grupi lõpus istuda ja mitte kordagi vedada, et jalad saaks lõigutrennist taastuda.

Saime natuke vähem kui 5 km sõita ja järsku käis hull pauk. Kogu grupp jäi seisma ja asus menetlema: kes, mis ja kus juhtus. Mariti ratta tagarehv oli täiesti puruks. Ei läinud mitte ainult sisekumm, mille lihtsa vaevaga vahetatud oleks saanud, vaid auk oli väliskummist läbi, päris pirakas teine. Seal polnud midagi teha. Orgunnisime talle transpordi järele ja saime oma teekonda jätkata.

Kuniks tuli maha räme padukas koos mööduvate äikesepilvede ja rahega. Tee muutus väikestviisi jõeks, tegime ringi lühemaks ja hakkasime Tartu poole tagasi kütma. Just sel ühel korral polnud mul vesti särgitaskus kaasas… Sõidu ajal jahe ei hakanud, sest õhk oli ju tegelikult soe, aga kui peatusime, et keegi saaks jälle midagi selga otsida, vot siis hakkas natuke jahe. Õnneks sai turvaliselt koju veeretud. Ja siis ööseni ratast pestud-hooldatud, kust kogu õli-määre oli vihmaga maha pestud. (45,1 km, 24 km/h, 122 l/min)

Reede: trennivaba. Trennivaba päev juba reedel. Tavaliselt saan selle alles pühapäeval. Selline tunne, nagu paneks koolist poppi. Aga poolmaratoniks tuli veidike vangerdusi teha.

Laupäev: võistluseelne soojendus. Soojendus, mis erilist enesekindlust ei andnud. Sain korralikult vastutuult rühkida, vaatamata sellele oli juba megapalav ja higi muudkui voolas. Sörkisin 3 km (7:15 min/km, 143 l/min), tegin väikse võimlemise ja hakkasin jooksuharjutustega kodu poole liikuma. Moepärast tegin ühe lahtijooksu ka: täiesti mäest alla, allatuult, kõik kaardid minu poolt, aga kiirust oli null ja jalad olid tühjad. Lonkisin 2 km koju, vähemalt mingi energia ja verevarustus sai kehas liikuma. Tuleb, mis tuleb.

Pühapäev: Ironman Tallinn 70.3 Team Relay. Pikemalt peagi. Kokkuvõttes: olen natuke shook, et sellise keskmise pulsi ja tempoga nendes oludes, päikselises, kuumas ja tuules, 21 km ära kestsin.

Kokkuvõttes:

Viis nädalat Tallinna Maratonini. Ühelt poolt on tunne tugevam, jalad kannavad, lisaks baasvastupidavusele on hakanud tempovastupidavus tekkima. Teisalt ei mahu mulle hästi pähe, kuidas ma peaksin viie nädala pärast suutma selle maratoni edukalt ära joosta. Kuidas ma eelmise aasta oktoobris Chicagos praktiliselt sama tempo ja 5 lööki madalama pulsiga jooksin terve maratoni, nagu eile jooksin Tallinnas pool? Vana hea laul: aega on nii vähe, kuidas ma valmis saan? Jah, viis nädalat ei ole üks, kaks võistlust on enne veel ees, ehk on septembris ilm mahedam, aga eneseusku pole veel saabunud. Ei imesta, kui viie nädala pärast loen sõnu “mahedam ilm” ja naeran, sest olen just kuskil vananaistesuves, 30 kraadis ja teps mitte kiirel rajal maratoni jooksnud. 🙄

PS. Teisipäeva õhtuni saab osaleda Skechersi Suvejooksu loosis! LINK

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Fartlekipäev. Kavas oli päris põnev fartlek, 3-, 2- ja 1-minutilised kiiremad lõigud sama pika rahuliku osaga vaheldumisi, kiired osad soovitatavalt kiirenevas tempos (3-minutilised kõige aeglasemad ja 1-minutilised kõige kiiremad) ja Z4, kokku 3 plokki. Tempod tulid sellised:

• 3′
  • 5:34 min/km, 164 l/min
  • 5:28 min/km, 166 l/min
  • 5:24 min/km, 169 l/min
• 2′
  • 5:13 min/km, 163 l/min
  • 5:22 min/km, 166 l/min
  • 5:00 min/km, 168 l/min
• 1′
  • 5:00 min/km, 165 l/min
  • 5:30 min/km, 166 l/min
  • 4:32 min/km, 171 l/min

Kõige raskem oligi 2. ja 3. ploki 3-minutiline lõik, sest need tulid ju ainult 1-minutilise rahuliku jooksu pealt. Vahepeal sai ilmselt natuke ka punases tsoonis käidud, aga hulluks asja ei lasknud. Üldplaanis tuli kõik nii välja, nagu tegema pidime. Kokku koos kodust jooksuga 10 km fartlekki.

Jooksin koos ühe noormehega, kes nentis, et ta pole eriti jooksnud ja püüab minu tempos püsida. Eks see motiveeris mind ka rasketes kohtades natuke rohkem pingutama, kui üksi oleks seda teinud. Mina tegin tempot, tema püsis kannul. Käisime Lähte poole viival kergliiklusteel, seega sai omajagu tõuse võtta. Iga nädal ei saa lameda peal joosta, vahepeal peab oma elu natuke keerulisemaks ka tegema.

ÜKEs tegime mitmesuguseid harjutusi puusale. Mõjus vist hästi, sest tuharalihas andis enda olemasolust märku veel paar päeva. (29 min, 111 l/min)

Teisipäev: BodyPump. Pikka juttu ei tee: hea trenn oli. Kava jätkuvalt meeldib (pärast seda, kui seljaloo ära modifitseerisime), jalad tegin kergelt, selg ja õlad on banger lood. Business as usual. (59 min, 119 l/min)

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigupäev. Seekord oli staadion piisavalt kuiv, et saime sisehalli asemel 400-meetrisel ringil käia. Hea oligi: vaimselt on pikema ringi peal lõike joosta kuidagi kergem, selles osas olime kõik üksmeelel.

Soojenduseks midagi revolutsioonilist ei teinud: rahulik jooks (4,18 km, 6:57 min/km, 136 l/min), väike võimlemine, tavapärased jooksuharjutused. Lõigutrenniks oli Treener meile ette valmistanud loogilise järgmise sammu edasi: kui eelmine nädal alustasime 400-meetristega, tulid nüüd 600-meetrised. 6–8 tk, vastavalt eesmärkidele. ja enesetundele. Lõikude vahel 2 minutit täielikku puhkust. Pingutusaste: helepunane ehk Z4 lõpp, Z5 algus. Tempod:

• 5:00 min/km, 160 l/min
• 4:58 min/km, 166 l/min
• 4:52 min/km, 167 l/min
• 5:00 min/km, 167 l/min
• 4:57 min/km, 168 l/min
• 5:00 min/km, 167 l/min
• 5:00 min/km, 168 l/min
• 5:00 min/km, 168 l/min

Kolmas lõik tuli teistest paar sekundit kiirem, ülejäänud olid väga ühtlases tempos joostud. See 5:00 ehk 3 minutit 600 meetri peale oli jalas ja tuli täitsa robotlikult hästi välja. Kuskil 100-150 meetri pealt jõudsin punasesse tsooni ja siis tuli lihtsalt hoida. Tol päeval tundsin, et on raske küll, aga jaksan, tunnetus on hea ja asjad on liikumas õiges suunas.

Neljapäev: ratas. Viimane hanna x moomoo virtuaalsõit. Seekord käisin sõitmas koos Liisi ja härra Jooksjaga. Läksime Tartust Saadjärve äärde, sealt Vedule ja Aovere ristist pöörasime Räpina maantee peale, kust läbi Luunja, Kabina ja Ihaste tulime tagasi koju. Ütleme nii, et jalad olid ikka päris tühjad, eriti selgelt näitasid seda tõusud. Suures pundis, kus saab ainult kellegi tuules istuda, oleks hulka lihtsam olnud. Nüüd tuli ikka valdavalt ise tööd teha. Oli sutsuke rohkem pingutust, kui sellel päeval vaja oleks olnud, aga pole hullu. Küll järgmisest nädalast saab jälle pundi sabas istuda. (58,5 km, 24,8 km/h, 131 l/min)

Reede: rahulik jooks. Päeval loopisin ja ladusin 3 tundi puid kuuri, mis andis korraliku koormuse ülakehale ja alaseljale. Kindlasti trennide mõttes ideaalist kauge tegevus, aga talveks vaja puud kuuri panna, mis seal ikka üle jääb. Õhtuse jooksu ajal tundsin, et väss on sees, lihas oli lihtsalt nii tuim, kuigi pulss tempo kohta väga ilus. Jooksu lõpuks tuli energia ja elu jälle sisse, asi seegi. Ja vaated olid ilusad.(6,23 km, 7:05 min/km, 137 l/min)

Laupäev: pikk jooks. Tahan jälle üht pikka jooksu, kus enesetunne on tugev ja kestan ilusti ära. See nädal ei olnud jälle see jooks. Kuna sellel nädalal võtsin pika jooksu kilometraaži enne maratonitreeningute 2. ploki algust maha, siis plaanis oli teha “ainult” 14–16 km. Pole üldse lühike maa, aga maratoniks treenides: ainult 14–16 km.

No ei olnud kerge jooks. Jalad kiskusid siit-sealt, üldine tühjus oli lihases ja mingit powerit polnud kuskilt võtta. Pulsil suurt midagi häda ei olnud, arvestades, et jooksin Skechersi Suvejooksu raja läbi, kus on kolm pikka tõusu sees. Veega oli kehvasti, kaasas oli 350 ml, millest pidi piisama, sest kuskilt polnud midagi juurde ka võtta. Tegin selle jooksu ära, aga lootsin, et sel nädalal tegelikult on kergem. (15,04 km, 7:18 min/km, 142 l/min) Eks saab näha, mida uus nädal toob.

Pühapäev: trennivaba.

Kokkuvõttes:

Järgmisel nädalal ootab ees midagi põnevat. Nimelt sain ma kolmapäeva õhtul täiesti ootamatu kutse Tallinna Ironmanil tiimis pühapäeval poolmaratoni joosta. Kohe jah sõna ei öelnud, võtsin natuke aega ja mõtlesin järele.

Pidin ju nädalavahetusel idasse sõitma, sest pühapäeval on mu ema sünnipäev. Samas saan talle laupäeval õnne soovida ja pühapäeva hommikul idast Tallinna sõita. Pika jooksuna oli plaanis 22 km, seega siin mingit errorit ei teki. Kui palju olen ma triatlonitel kaasa elamas käinud, kui mitu korda mõelnud, et kunagi ma selle pool-Ironmani ära teen, kui õige aeg käes on. Ja nüüd saan kutse Ironman 70.3 tiimis kaasa teha, kopsakat osalustasu maksmata pealekauba.

Seega ootab mind järgmisel pühapäeval ees poolmaraton Tallinna Ironman 70.3 raames tiimis Triatloniakadeemia. Olen selle nädala pikka jooksu silmas pidades natuke närviline, kuid loodan, et veel on aega jalad koostööd tegema saada. Tulge kaasa elama!