Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Esmaspäeval oli mul ette nähtud ülikerge trenn. Olin juba süsivesikuvaru tühjaks saamas, kavas oli vaid 6 rahulikku kilomeetrit ja rullimine. Esmaspäeval oli trennis megapalju rahvast, nii vanu, uusi kui tagasitulijaid, tõeline septembri alguse laulupidu. Jooksin koos ühe uue tulijaga ja füüsiliselt tundsin seda hetke, kui viimnegi süsikavaru kehas otsa sai. Ei olnud raske jooks, aga selgelt aeglase kütuse pealt. (6,06 km, 7:20 min/km, 146 l/min) Pärast vaatasin, kuidas teised tublisti ÜKEt teevad, ise rullisin korralikult jalad-selja üle. (34 min, 99 l/min)
Teisipäev: trennivaba.
Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Viimased kiiremad liigutused. Tegime staadionil väikese soojenduse, seejärel jooksuharjutused, mis juba mul keele vestile võtsid, sest liikusin aeglaselt nagu tigu. Samas lahtijooksudel olid jalad päris kerged, andis natuke optimismi juurde. Lõikudes olid kavad 500-meetrised, minule tagasihoidlikult 3 tükki ja soovituslikult maratonitempos. Olin endale kodus välja arvestanud, et maratonitempo võiks olla 6:09, st pool ringi 1:14. Selle plaaniga peale läksin.
- 5:36 min/km, 162 l/min
- 6:02 min/km, 167 l/min
- 6:03 min/km, 164 l/min
Esimene tuli kohe liiga kiire. Teised jooksid ümberringi oluliselt kiiremini ja eks see natuke kisub ikka kaasa. Teised kaks suutsin peaaegu leida oma tempo ja selles ilusti püsida. Teoreetiliselt olin nüüd maratoniks valmis.
Neljapäev: trennivaba. Käisin massaažis ja hakkasin süsivesikuid sööma.
Reede: trennivaba. Tööpäev, aga pärastlõunal sõitsime Tallinna ja tõime numbrid expolt enne sulgemist ära.
Laupäev: võistluseelne soojendus. Viimase jooksu enne maratoni tegin hommikul ülivara, sest härra Jooksja jooksis samal päeval poolmaratoni, mille start oli kell 9. Ega mul palju rohkem valikuid polnud ka. Ärkasime kell 6 ja kuskil 6.30 olin juba tühja kõhuga jooksmas. Kaks kilomeetrit ühes suunas, väike võimlemine ja jalahood ning kaks kilomeetrit tagasi. Väga ilus rahulik, tuuletu ja pilvine hommik oli. Jalad olid okeid, enesetunne isegi päris kerge, miski ei hoiatanud otseselt ette selle eest, mis 24 tunni pärast ees ootab. (4,05 km, 7:27 min/km, 135 l/min)
Pühapäev: Tallinna Maraton. Minu elu raskeim maraton, millest kirjutan peagi pikemalt.
Kokkuvõttes:
Olen sellises lihasvalus, mida varasematest maratonidest ei mäleta. Ma ei taha istuda, sest mul on nii valus ükskõik milliselt istmelt püsti saada, samas ei jaksa ma kaua püsti seista, sest ma olen väsinud. See nädal tuleb põnev. Trenniplaanid puuduvad, kõigepealt sooviks normaalse liikumisvõime taastada. Neljapäeval pildistan Tartu Tunnijooksu (hetkel on veel selgusetu, kuidas ma seal liigun, see on täpsustumisel), seega kel huvi uut jooksuformaati proovida, siis tulge ka.
