Treeningpäevik 7.–13.10.2019

2 nädalat on nüüdseks maratonist möödas. Maratonijärgsel nädalal ei teinud ma mingit trenni. Ma ei mäletagi, et mul kunagi oleks pärast maratoni nii hull lihasvalu olnud. 🙄Esmaspäeval olin ma täielik sant. Kõik kohad olid nii valusad, et elu oli päris piin. Veel kolmapäeval käis mul vahepeal jalgadest selline imelik tunne / närvivalu läbi, mis nagu jala alt ära võttis. Hästi imelik. Liikusime terve nädala palju ringi, reisisime Berliinis, Dresdenis, Saksimaa looduses ja Prahas. Nädala lõpus käisin Tartu Linnamaratonile kaasa elamas. Selline aktiivne nädal.

Sellel nädalal hakkasin vaikselt trennidega pihta, aga tõepoolest: rahulikult ja vaikselt. Plaanisin teha maksimaalselt 3 trenni ja täpselt nii ka läks. Järgmisel nädalal tahaks juba mingisse talvisesse treeningrutiini paika panna. Ilmselt hakkan nädalas 3, maksimaalselt 4 korda lühemalt jooksma, lisaks teen ÜKEt ja BodyPumpi, mõlemat 1–2 korda nädalas. Olenevalt nädalast, kuidas jõuan ja tunne on. Ehk siis 2–3 puhkepäeva ja 4–5 trennipäeva. Tavaline talvine elu. Igatsen mingit normaalselt trennirutiini.

Nüüd aga natuke sellest nädalast detailsemalt.

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Trennirajale tagasitulekuks sobis 30 minutit sörki ning kerge rullimine ja venitamine väga hästi. Ega pikemalt joosta polekski tahtnud, puusad ja põlved olid sellised imelikud ja väsinud. Aga joosta oli ikkagi nii tore. 🙂 7:02 min/km, 151 bpm.

Teisipäev: trennivaba.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Alustuseks jälle 30 minutit sörkimist alla (7:14 min/km, 144 bpm) ja siis tegime juba ÜKEga algust. Ma sõna otseses mõttes ei mäleta, millal ma mingit eesmärgistatud lihastrenni viimati tegin. Ammu. Väga ammu. Juuli lõpus. Isegi ülakehatõsted olid rasked. Tegime harjutusi kõhule ja seljale ning peale veel väljaasteid, kummilintidega astumisi ja kätekõverdusi. Kõik kehaosad said oma osa.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: BodyPump. Mu reied ja rinnalihas olid ÜKEst korralikult kolmapäevast valusad. 11-nädalane Pumpi-paus muidugi ei aidanud ka asjale kaasa. 😅 Olin BPs täitsa nagu algaja. Tegin kõik lood enam-vähem soojendusraskusega ning päris raske oli. Kavast veel eriti midagi aru ei saanud, eks järgmine kord annab arutust.

Nädalavahetus: trennivaba. Eile käis mul perekond abis remonti tegemas, põhiline eesmärk oli kõik seinad värvitud saada. Saime ikka päris palju neljakesi tehtud. Õhtuks hakkas mul reedene Pumpi lihasvalu kohale jõudma ja täna olen täitsa korralikult sant, eriti jalad ja triitseps. Homseks loodetavasti tõmbab ikka tagasi.

Kokkuvõttes:

Järgmise nädala plaanidest juba rääkisin. Nädalavahetusel tuleb lisaks veel remonti teha, sest jõulud lähenevad uskumatu kiirusega. 10 nädalat kõigest jäänud.

Treeningpäevik 23.–29.09.2019

Esmaspäev: ratas + rullimine. Läksin Jooks Jõud Venitusse lootuses, et saan ehk 20–30 minutit sörkida ja siis pikemalt rullida. Treener tõi mind aga ruttu maa peale tagasi, et viimasest jooksust on möödas 4 jooksuvaba päeva ja need paar 20-minutilist jooksu sel nädalal midagi paremaks ei tee, küll aga võivad mu jala maratonipäevaks täielikult rikkuda. Teadsin, et tal on õigus, aga ometigi olin nii kurb ja sõna otseses mõttes nutsin riietusruumis.

Vahetasin jooksuriided lühikeste riiete vastu, väntasin kurvalt pool tundi ratast ja läksin rullima. Kui Liis minuga rääkima tuli, et miks ma ei jookse, siis ma lihtsalt murdusin. Nutsin ja rääkisin. Kõik vist nägid tol päeval, millises mustas augus ma olin. Njah.

Teisipäev kuni reede: trennivaba. Kolmapäeval ärkasin lisaks kõigele kinnise nina ja kriipiva kurguga. Sest ma olingi juba liiga terve, eksole. 🙄 Järjekordne käik apteeki. Õnneks tuumanohuks see siiski ei arenenud. Lisaks ostsin kinesioteipi ja teipisin oma sääre ära. Õhtul käisin JJV rahvaga Toomemäel tõusutrennis juttu ajamas ja kaasa elamas.

Neljapäeval sain tänu oma toredale perearstile jalale laserravi. Ta on ise jooksja ja tal oli üks äärmiselt fancy masin praksises olemas. 30 minutit, aga mõjus asi. Olen selle võimaluse eest talle nii tänulik. Lisaks teibiti mu jalg uuesti kinni, kuna laseri ajaks pidi vana teibi maha koorima.

Reedel sõitsime Berliini ja tänu massiivsele expole pidime jalgadel talluma tunduvalt kauem, kui oleks soovinud. Korralik väss oli õhtul sees.

Laupäev: võistluseelne soojendus. Käisime härra Jooksjaga koos soojendusel. Tema jooksis minu tempoks ja sai kella järgi taastumisajaks 0 tundi. Mina seevastu aga 25 tundi, sest pulss hüppas kohe üles ja alla ei tulnudki. Jooksime oma airBNB-st Mauerparki ja tagasi. Vahepeal saime järjekordse paduvihma kaela. Neid on siin Berliinis jagunud igasse päeva.

Pühapäev: Berliini Maraton 2019. Kirjutan sellest lähipäevil VÄGA palju pikemalt, aga kokkuvõttes olen oma jooksuga väga rahul ja oma kehale rohkem kui tänulik, et ta pidas kogu selle maa joostes vastu. Ühtlane tempo ja negative split – seda ei oodanud üheski stsenaariumis, aga just nii läks. 😍

Kokkuvõttes:

Nüüd võtan mõneks ajaks aja maha. Nägemist!