Esmaspäev: ratas + rullimine. Läksin Jooks Jõud Venitusse lootuses, et saan ehk 20–30 minutit sörkida ja siis pikemalt rullida. Treener tõi mind aga ruttu maa peale tagasi, et viimasest jooksust on möödas 4 jooksuvaba päeva ja need paar 20-minutilist jooksu sel nädalal midagi paremaks ei tee, küll aga võivad mu jala maratonipäevaks täielikult rikkuda. Teadsin, et tal on õigus, aga ometigi olin nii kurb ja sõna otseses mõttes nutsin riietusruumis.

Vahetasin jooksuriided lühikeste riiete vastu, väntasin kurvalt pool tundi ratast ja läksin rullima. Kui Liis minuga rääkima tuli, et miks ma ei jookse, siis ma lihtsalt murdusin. Nutsin ja rääkisin. Kõik vist nägid tol päeval, millises mustas augus ma olin. Njah.

Teisipäev kuni reede: trennivaba. Kolmapäeval ärkasin lisaks kõigele kinnise nina ja kriipiva kurguga. Sest ma olingi juba liiga terve, eksole. 🙄 Järjekordne käik apteeki. Õnneks tuumanohuks see siiski ei arenenud. Lisaks ostsin kinesioteipi ja teipisin oma sääre ära. Õhtul käisin JJV rahvaga Toomemäel tõusutrennis juttu ajamas ja kaasa elamas.

Neljapäeval sain tänu oma toredale perearstile jalale laserravi. Ta on ise jooksja ja tal oli üks äärmiselt fancy masin praksises olemas. 30 minutit, aga mõjus asi. Olen selle võimaluse eest talle nii tänulik. Lisaks teibiti mu jalg uuesti kinni, kuna laseri ajaks pidi vana teibi maha koorima.

Reedel sõitsime Berliini ja tänu massiivsele expole pidime jalgadel talluma tunduvalt kauem, kui oleks soovinud. Korralik väss oli õhtul sees.

• 

• 

• 

• 

Laupäev: võistluseelne soojendus. Käisime härra Jooksjaga koos soojendusel. Tema jooksis minu tempoks ja sai kella järgi taastumisajaks 0 tundi. Mina seevastu aga 25 tundi, sest pulss hüppas kohe üles ja alla ei tulnudki. Jooksime oma airBNB-st Mauerparki ja tagasi. Vahepeal saime järjekordse paduvihma kaela. Neid on siin Berliinis jagunud igasse päeva.

Pühapäev: Berliini Maraton 2019. Kirjutan sellest lähipäevil VÄGA palju pikemalt, aga kokkuvõttes olen oma jooksuga väga rahul ja oma kehale rohkem kui tänulik, et ta pidas kogu selle maa joostes vastu. Ühtlane tempo ja negative split – seda ei oodanud üheski stsenaariumis, aga just nii läks. 😍

View this post on Instagram

BMW Berlin Marathon 2019. Kindlasti mitte kõige parem aeg, aga kindlasti kõige uhkem tunne pärast maratoni. 🙂 Selliste tervisejamade järel joosta maraton alla 4:20 täiesti ühtlases tempos ja negatiivse splitiga on maailmaime kanti saavutus.😍 Proovisin pulssi 170-175 vahel hoida, rohkem mingeid plaane polnud. Jalad pidasid vastu, enesetunne oli võistluse kohta väga hea, melu ja korraldus oli täiesti super, ilmataat oma vihmasajuga oli minu poolt, 5 km splitid tulid megaühtlaselt 6:07 tempos – täitsa uskumatu oli. Lõpus ikka natuke raskemaks läks, aga suutsin omas tempos edasi minna. Kõigi teie toetust Eestist ja mujalt tundsin tugevalt oma seljataga.🥰 4:19:36. Aitäh, Berliin! 🖤❤️💛 #roadtoBerlin #Berlin42 #BerlinMarathon #thankyou

A post shared by Margit (@mpartei) on Sep 29, 2019 at 8:22am PDT

Kokkuvõttes:

Nüüd võtan mõneks ajaks aja maha. Nägemist!