Rubriik: Workout Week

Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala treeningud.

Esmaspäeval ja teisipäeval puhkasin ja taastusin poolmaratonist, et olla valmis kolmapäevaseks 10 km võistluseks.

Kolmapäeval läbisin Tartu Suvejooksu 10 km. Väga raske oli, sest jalad ja keha polnud veel selliseks pingutuseks valmis. 

Neljapäeval teadsin, et ei tohi mingit hullu trenni teha, kuna pean taastuma, kõndima ja rullima. Pidasin õhtul kella 19ni vastu ja siis läksin ikkagi rattaga sõitma, sest süda lihtsalt nii kutsus mind õue. Ma ei saa kogu aeg ainult taastuda ja puhata, ma ei oska nii! 😀 Viimase 7 päeva jooksul olin 2 korda võistelnud ja 5 päeva puhanud ja mul oli sellest kopp ees. 45 minutit rattal mõjus mulle nii hästi. Keskmine pulss: 149 bpm.

Reedel juhtus midagi täiesti imepärast: pärast 21 päeva, st 3 NÄDALAT ilma BodyPumpita (Margit, mis toimub?!) võtsin ma kangi kätte ja kukkusin jälle lammutama. Saksamaal pumpida ei saanud, enne poolmaratoni hoidsin jalgu, nüüd taastusin ja nii need 3 nädalat läksid. Vaatamata sellele, et vorm on kadunud ja tundsin end täieliku algajana (ja unustasin alguses kella käima panna), oli see ikkagi nii nii mõnus! 🙂 Raskused võtsin ilmselgelt väiksemad kui harjunud olen. Triitsepsi ja biitsepsi lugu olid ootamatult rasked ning väljaasted olid ko-hu-ta-vad. Ootan juba nii väga taaskohtumist TYSKi Pumpi-trennidega. See on ja jääb kahtlemata minu lemmikuks rühmatrenniks.

Laupäeval jäid mu lihased eelmise päeva lihastrennist aina valusamaks. See on see, kui pole tükk aega lihasele tuld andnud… 😦 Eriti hullud olid käed, rinnalihas, reied ja tuharad. Läksin tegema väga aeglast sörki, et hoida pulss madalamal ja lasta lihasel taastuda. Kokku jooksin 7 km, tempo: 7:22 min per km, pulss 153 bpm. Lõpus sain veel vihmavalingu ka kaela. Rullimine sellel õhtul oli totaalne piin, niuksusin ja vingusin nagu titt. 😀

Pühapäeval ehk täna tunnen end nagu tõeline invaliid. Jalalihased on omadega ikka väga läbi ja valusad reedesest pumpimisest. Sõitsin natuke rattaga, võtsin rahulikult ja üritasin jalgu nii palju säästa kui võimalik. Pulss tuli eriti madal, ainult 149 bpm. Loodetavasti saan oma jalad homseks enam-vähem korda.

---

Kokku: 9 tundi 20 minutit (neto: 4,5 tundi)

• 2 tundi jooksu (17 km)
• 1,5 tundi rattasõitu
• 1 tund BodyPumpi
• 3 tundi 10 minutit kõndimist
• 1 tund 45 minutit vahurullimist

Homme ootab mind ees koormustest TÜ Kliinikumis. Kuna mu jalalihased on praegu megavalusad, siis ma kardan natuke, et ma ei saa seal nii joosta, nagu ma tegelikult suudan, ja saan seega valed tulemused. 😦 Ausalt öeldes pole mul eriti head ettekujutust, mis minuga seal toimuma hakkab, tean ainult seda, et pean jooksurajal (end hingetuks) jooksma. Tahan teada saada aeroobset ja anaeroobset läve ja õigeid pulsitsoone. Vist tehakse ka muid teste (EKG? rasvaprotsent? kaal?). Saab põnev olema. 😀 Vähemalt kodulehelt sain natuke teada, mida kaasa võtta, ja Kertu rääkis ka natuke oma testist. Kes tahab oma kogemusi koormustestiga jagada, feel free. 🙂

Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala treeningud.

Esmaspäev möödus Saksamaalt koju reisides ning õhtul jõudsin nii hilja koju, et enam treenima ei hakanud.

Teisipäeval tegin 2 väga kerget “trenni”. Lõuna ajal käisin koeraga ülikerget intervalltrenni tegemas. Väikse lõigu kõndisime, pisike jooksime ja nii kokku tund aega. Läbisime 6 km. Pulss oli ka madal: 128 bpm, tipphetkel tuli aga korraks 170 bpm ära, kui trepist üles jooksime. Õhtul veensin isa endaga ühele aeglasele rattaotsale kaasa tulema. Tema sõitis vana rattaga, ei viitsinud isegi kumme pumbata ja pingutas palju enam kui mina. Ratastel olime veidi alla tunni ja läbisime umbes 16 km. Pulss oli vaid 112 bpm.

Kolmapäeval tegin lühikese jooksu (7 km) normaalses tempos u 6:35 min per km. Pulss oli enam-vähem selle tempo kohta: 155 bpm. Lõpetasin trenni väikse jooksuharjutuste seeriaga. Sain laupäevaks natuke julgust juurde.

Neljapäeval tegin jällegi “intervalltreeningu” koeraga: 250 m kõndisime, 250 m jooksime keskmises-aeglases tempos. Kokku liikusime tund aega ja läbisime 6,5 km. Keskmine pulss: 125 bpm, mis on täiesti OK viimaseks trenniks enne poolmaratoni.

Reede oli puhkepäev, sõin süsivesikuid, jõin peedimahla (väkk!) ja spordijooki (njomm!). 

Laupäeval käisin päeval kõndimas ja õhtul jooksin Ööjooksul poolmaratoni. Emotsioonid on siiamaani laes, ei saa midagi halba öelda. Olen endaga ja võistlusega väga rahul. 🙂 Postitus tulekul homme või ülehomme, oleneb, millal pilte saab.

Pühapäeval oli võistlusjärgne puhkepäev, jalutasin koera ja rullisin oma kangeid lihaseid.

---

Kokkuvõttes: 9,5 tundi (neto: 5 tundi 15 minutit)

• 3 tundi 25 minutit jooksu (u 31 km, tegelikult saab siia liita veel 5,5 km jooksu koeraga, mis on kõndimise all kirjas)
• 3 tundi 50 minutit kõndi (tegelikult sellest osa on jooks koeraga)
• 1 tund 15 minutit rullimist
• 55 minutit aeglast rattasõitu

Kokkuvõttes tuleb nädalaga rahul olla, kuna Ööjooksu poolmaratoni emotsioonid on veel pikaks ajaks minuga. Eks mulle see üdini puhkust täis nädal tegelikult ei meeldi, ma hea meelega teeks ikka 9 tundi korralikku ja tugevat trenni, aga vahel on neid madala intensiivsusega rullimise-kõndimise-sörkimise nädalaid vaja. Pean asju võtma peaga ja endale selgeks tegema, et kui on vaja ületreenitusest ja võistlustest taastuda, siis PEABKI seda tegema ja mitte mõtlema selle peale, et tavaliselt teen ma kordades enam trenni. Kogu aeg ei saa sajaga panna. (Väike lõik endale meeldetuletuseks…)

Ei saa korralikku nädalat ka järgmisel nädalal, sest pean võimalikult palju taastuma kolmapäeval toimuvaks 10 km võistluseks ja ilmselt pärast seda võistlust jälle taastuma, et järgmisel esmaspäeval koormustestile jooksma minna. 😀 Muudkui puhkan ja taastun, no kaua võib?!

Jään Suvejooksu põnevusega ootama. Edasise võistlusplaani suhtes mingit kindlust pole, registreeritud on vaid Tartu Linnamaratoni poolmaraton oktoobri alguses ja Novembrijooks sügise lõpus. Kahe Silla jooksule minek pole kindel, SEB Tallinnal pole kindel, kas jooksen 10 või 21 km, Viljandi Linnamaraton on ka veel vaja otsustada… Eks näis, mis saab. Kõik oleneb enesetundest.