Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala treeningud.
Esmaspäeval oli võidupüha ning kuna õhtu oli planeeritud, siis tegin trenni hommikul ära. Käisin pankrannikul rattaga sõitmas, nägin laulupeo tulekolonni, inimesi Eesti lippudega lehvitamas ja oli üks mõnus rattasõit. Vahepeal hakkas küll kõhus pistma ja põlv oli veider, aga 40 km möödus siiski relatiivselt kiiresti.
Teisipäeval tegin soojenduseks pool tunnikest rattal ning siis pumpisin tunnikese. Jalad tegin jälle kergema raskusega, kuna tundsin, et jalad võiksid veel veidi taastuda. Lisaks oli mu sabakont kuidagi imelik ja kergelt pinges. Sääreluu peal oli/on siiani jätkuvalt mingi valus koht, kust ma näiteks rulliga üldse üle käia ei saanud. Mis värk on?
Kolmapäeval olin Tartus ja käisin alguses natuke kõndimas, siis jooksmas. Suutsin Ihastes veidi ära eksida seega venis jooks 1,5-tunniseks ja läbitud sai 13 kilomeetrit. Jalad olid täitsa mõnusad, mitte ülivärsked, aga sada korda paremad kui eelmisel laupäeval. Õhtul sain veel väikese südamerabanduse, kui kursusekaaslane teatas mulle, et mu nime pole lõpetajate nimekirjas. Õnneks sai sellega kõik korda, tegu oli lihtsalt kellegi tähelepanematuse veaga. Aga selline asi avastada õhtu enne aktust ja tekitada kahtlus, kas mu diplomgi valmis on, ei ole igal juhul meeldiv ega normaalne (kivi sinu kapsaaeda, mu TÜ!).
Neljapäeval oli mu lõpetamine ning trennivaba päev. Olin lihtsalt laisk ja nautisin muid tegevusi. 🙂
Reedel tahtsin pärast lõunat jooksma minna, aga koera jalutades tabas mind meeletu kõhuvalu. Kohe täitsa tõsiselt jäin tee peal paar korda seisma ja passisin seal kõveras. See pärastlõunane jooksuplaan jäi siis ära. Üritasin natuke kodus vaikselt puhata ja õhtuks oli inimese tunne sees tagasi. Otsustasin ikkagi kella kaheksa paiku jooksma minna. Oli hea jooks, aga 3 km enne lõppu hakkas vasakul pool alaseljas/tagumikus mingi imelik istmikunärvi valu korraks tekkima, aga see läks mööda. Siis lisandus aga iiveldus. 😦 Muidu oli väga mõnus jooksutiir õhtupäikese saatel. 11 kilomeetrit ja keskmine tempo oli 6:34 min per km, just lõpukilomeetritel vajusin ära, kuna enesetunne polnud parim.
Laupäev oli üks meeletult kiire päev ning hommikul jõudsin õnneks tunnikese pumpida. Kahjuks soojenduseks rattal aega polnud.
Pühapäeval pidin end meeletult sundima, et õue jooksma minna. Olin korralikult magamata ning ilm oli pehmelt öeldes kohutav. Õues oli totaalne koerailm. Hea meelega oleksin kodus teki all maganud. Plaanis oli lühem jooks ja jooksuharjutused. 50 minutit jooksu külmas, tugeva tuulega ja vihm näkku peksmas oli seekord minu kannatuse piir, jooksuharjutused jäidki tegemata ning tulin hoopis tuppa soojasid ja kuivi riideid otsima. Samuti olin aeglane (7:06 min per km) ning jalad olid kanged. Polnud minu päev.
Kokku: 13,5 h (ilma kõnni ja rullimiseta neto: 7 h 50 min)
- 3,5 tundi jooksu (31 km -> päris hea kilometraaž)
- 2 tundi 20 minutit rattasõitu
- 2 tundi BodyPumpi
- 3 tundi 10 minutit käimist
- 2,5 tundi rullimist (-> jäi päris mitu päeva vahele)
Ei tea, mis siin viimasel ajal toimub, aga ma pole ka selle nädalaga päris rahul. 😦 Plaanis oli rohkem, kui tegelikult tehtud sai, ning enesetunne pole ka hüpersuper olnud. Jooksusamm oli üldiselt juba kergem ning jalad on põhimõtteliselt poolmaratonist vist taastunud, aga see tänane jooks küll eriti lootust andev polnud. 😀 Süüdistan kõiges ilma ja tuult.
Triatlonini on jäänud vähem kui 2 nädalat. Ma olen ikka parajalt närvis!
Nourish, Train & Flourish 