#100blogipäeva 40/100 – Workout Week 21.–27.07.2014

Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala treeningud.

21.–27.07.2014

Esmaspäev polnud ikka üldse minu päev. Esimest korda pärast triatloni pidin oma maanteeratast kasutama. Avastasin aga, et kummid on liiga tühjad. Kui neid pumpama hakkasin, siis pumpa lahti keerates kerisid end mitu korda lahti ka ventiilid ja nii oli kumm absoluutselt tühi. Pärast tundi aega jauramist sain kummid korda. Hakkasin siis linna sõitma ja avastasin, et rattakompuuter ei näita kiirust. Lisaks oli rattas mingi imelik vibratsioon ja käigud ei vahetunud sujuvalt. Ei olnud üldse minu sõit. Rattasõidul oli mu keskmine pulss 136 bpm.

Pärast soojendust rattal tegin ühe BodyPumpi. Ma olen otsustanud, et ma ikkagi ei usu seda, mida mu pulsikell mulle BP ajal ütleb. Kui ma praeguse 90. kava raske rinnaloo lõpus, kui mul juba surm silme ees on, näen pulssi 95, mis on minu tavaline kõnnipulss, siis seda ma küll ei usu. Eks ta paneb selili olles selle pulsi ja kaloriarvestusega täitsa puusse. Keskmine pulss 125, kaloreid ainult 327.

Teisipäev oli jooksupäev. Päeval lugesin jooksuraamatuid ja siis oli mul kuidagi eriti kiire jalg, vaatamata tõsisele palavusele. 😀 Esmalt jooksin 45 minutit ja 7,5 km tempos 6:02 (minu jaoks ikka tõesti kiire, peaaegu 10K võistlustempo), keskmine pulss tervelt 161 bpm. Pärast tegin veel 20 minutit jooksuharjutusi ja kiirendusi. Pärast trenni hakkas mul millegipärast hullult iiveldama. Umbes pool tundi oli tunne, et kogu soolestik tahab välja tulla. Õhtu lõpuks oli jälle hea olla. Millest selline reaktsioon? Palavus? Mingi jama veresuhkruga? Ei tea…

Kolmapäev: intervallid staadionil. Ei olnud minu päev, kohe üldse mitte. 😦 Ootasin õhtuni, et ilm veidikenegi jahedam oleks, kuid siiski oli liiga palav. Tegin 20 minutit soojendust, siis 15 minutit jooksuharjutusi, 3 minutit sörki ja alustasin intervallidega. 1+2+1+0,4+0,4+0,2 km kiiresti, vahele 400 või 200 m kõndi (et pulss alla saada). Oli plaanis hoida kiirete lõikude tempot 5:15 ja 5:30 vahel, see ka õnnestus. Väga raske oli selles palavuses, lisaks oli terve trenn kõht kahtlane. Liiga palju infot, aga pärast 1+2+1 km kiireid lõike pidin puulehed peos võsasse jooksma. 😦 Lõpetasin siiski trenni ära ja väntasin rattaga koju tagasi. Oli ikka kehv olla küll. Keskmine pulss: 150 (palju kõndimist), maksimumpulss: 170 bpm.

intervallid 23.07.14
Väga hästi on pulsigraafikult näha soojendus, jooksuharjutused, 1+2+1+0,4+0,4+0,2 km lõigud.

Pärast kolmapäevast rasket trenni otsustasin neljapäeva vabaks võtta, et keha sellest šokist taastuks. Käisin elus esimest korda verd annetamas.

Reedesest raskest 15 km jooksust juba kirjutasin. Lühidalt kokku võttes: raske oli.

Laupäeval tegin ühe ülimõnusa õhtuse rattatiiru Ontika-Toila teel. Pankrannikul rattaga trippida on lihtsalt midagi kirjeldamatut. Soovitan kõigil rattasõpradel (ja teistel ka) tulla Ida-Virumaad avastama. Siin on lihtsalt nii ilus ja tore ja hea. 🙂 Kokku sõitsin veidi üle 42 km, keskmine pulss oli 139 bpm. Mõnus kerge trenn.

Pühapäeval oli plaanis pumpida, aga kuna alustasin oma toa remondiga päev varem kui plaanitud, siis “võimlesin” 5 tundi oma palavas toas ja kraapisin vana tapeeti seintelt maha. Päeva lõpuks olid mu käed, jalad ja kerelihased ronimisest ja kraapimisest täiesti läbi ning mingist BodyPumpist polnud juttugi. 😀 Garmin Connectis on küll ainult pisike jalutuskäik, kuid tegelikult oli füüsiliselt megaraske päev.

Kokku: 13 tundi ja 10 minutit (neto: 9 tundi)

21.–27.07.14

  • 4 tundi 20 min jooksu (35,5 km)
  • 4 tundi rattasõitu
  • 1 tund BodyPumpi
  • 1 tund 15 minutit rullimist
  • 2 tundi 40 minutit kõndimist

Kokkuvõttes võib nädalaga siiski rahule jääda. Vaatamata tapvale kuumusele sai korralikult trenni tehtud. Loodan väga, et järgmisel nädalal ilm natukenegi jaheneb, sest ma tunnen end tõesti kehvasti. 😦 Jalad on paistes ning hingatagi on raske ja uni on häiritud. 20 kraadi oleks väga OK, 30… thanks but no thanks.

Järgmisel nädalal on plaanis emaga koostöös remont valmis saada ja eelkõige kasutada ära oma viimast korralikku trenninädalat enne Ööjooksu poolmaratoni. Kuniks seda kuumust jätkub, teen trennid ära vahetult pärast päikeseloojangut või äärmisel juhul varahommikul enne kella 7. Saab olema põnev ja raske, aga nädal pärast seda sõidan juba puhkusele. 

Ootusärevus. 🙂

#100blogipäeva 38/100 – FF 25.07.2014 & 15 km jooks

Food Friday postitustes jagan ma oma reedest menüüd. Tervislik või mitte: kirja saab pandud kõik.

Täna oli hoopis teistsugune päev kui tavaliselt. Loe lähemalt juba allpool. 🙂

Hommik: kell 5.15

Just, ärkasin kell 5 selleks üles, et putru keeta ja see siis ära süüa. 😀 Kuna hommikul kell 7.30 oli plaanis joosta 15 km, ei saanud ma seda tühja kõhuga teha. Sõin pudru ära ja läksin tagasi paariks tunniks magama, et toit saaks seedida ja mina puhata. Mida kõike ma jooksmise nimel ei tee…

  • tass kaerahelbeid
  • tass piima
  • tass vett
  • sool
  • 2 tl pruuni suhkrut
  • 2 tl kodust vaarikamoosi

Magasin natuke sisse ja seega jõudsin jooksurajale alles kell 8.15. Halb otsus! Oleksin pidanud kohe peale pudrusöömist kella poole kuue ajal jooksma minema, kui õues oli mõnus 15 kraadi. Kell 8 oli kraad tõusnud juba paar pügalat üle 20. Päike säras. Ei ühtki pilve. Ei mingit tuult. Ehtne saun.

Hakkasin siis vaikselt kulgema. Tempo oli aeglane, kuskil 7 minutit km kohta. Pulss läks kohe üles ning tõusis 160 (!!!) lähistele. Selle tempo kohta ilmselgelt liialt kõrge. Ja see pulss ei läinudki üldse alla terve jooksu vältel, keskmine tuli 157 bpm, maksimum 166 bpm. 

4. km alguses tegin esimese joogipausi. Juba esimese 5 km järel sain aru, et täna ei tule mingit toredat ja mõnusat jooksu, vaid 15 kilomeetrit ellujäämist. Esimesed 5 km kulgesid kergliiklusteel, kus päike kuumutas täie hooga ning varju polnud kuskilt leida. Kui nägin üht puudega varjutatud alleed, pöörasin automaatselt sinna ära. Muutsin oma trajektoori, aga mul oli sellest täielikult suva. Tahtsin ainult varju. 

Kogu jooks mööduski selles vaimus, et valisin teed puhtalt selle järgi, kus sain maja või puude varjus joosta. Oli parem küll, aga olin tiguaeglane ja jooks oli väga väga raske. Kui pool maad läbi oli, otsustasin, et ma ei kavatse joosta viimast 5 kilomeetrit seal samas kergliiklusteel, kus päike mu üle kuumutab. Kiirelt sündis otsus joosta jooks lõpuni Kohtla-Järve linnas tiirutades ning siis sõita bussiga koju tagasi. Jumal tänatud, et hommikul kiirelt ühe 5-eurose oma joogivöö taskusse pistsin!

Kui nägin lõpuks Garminil numbrit 14, mis tähendas, et vaid 1 km on jäänud… Seda tunnet on raske kirjeldada. 😀 Ikka väga raske oli. Kuum ilm lihtsalt ei ole minu jaoks. Ma ei suuda trenni teha, ma magan halvasti ja võin isegi haigestuda. Olen vist rahvavaenlane, aga ma võtaks küll paar vihmast ja jahedat päeva hea meelega. 😀

15 kilomeetrit sai täis keskväljakul. Tund ja 50 minutit. Kohe, kui Garmin värisemisega märku andis, et jooks on tehtud, panin kella stopi peale ja kõndisin kioskisse vett ostma. Sealt läksin juba bussipeatusesse ning lõpuks sain koju. Vot see oli alles hea tunne.

1100 kcal põletatud, aga oi millise hinnaga. See trenn oli umbes nagu Olümpiajooks, ainult et 1,5 korda pikem. See ütleb juba nii mõndagi…

Pärast jooksu: kell 10.45

Pärast jooksu polnudki mul eriti kõht tühi, tahtsin ainult midagi jahedat, seega läksid loosi külmutatud maasikad. Sellest hiiglaslikult portsust sõin ära võib-olla kolmandiku. 

Lõuna: kell 14.30

Lõunaks valmistasin taipärase karri ja munanuudlid. Tuli kohe Tai-igatsus peale! Läheks iga kell Kagu-Aasiasse tagasi. 🙂

  • munanuudlid
  • kanafilee
  • kookospiim
  • kookosõli
  • herned
  • karripasta
  • 2 tomatit

Lõuna- ja õhtusöögi vahepeal käisin aias ja sõin paar-kolm peotäit herneid, sõstraid, vaarikaid ja karusmarju. Pilti ei teinud.

Õhtusöök: kell 19

  • klaas keefiri
  • 4 spl kamajahu
  • päevalilleseemned
  • marjad
  • 2 tl mett

Kama oli väga hea, aga kuna kõht jäi ikkagi natuke tühjaks, sõin üht oma lemmikvõileiba:

  • 1 viil tumedat vormileiba
  • 1 viil juustu
  • natuke taluvõid
  • pisike tomat

Oi, küll sai alles täna söödud! 🙂 Aga eks energiat põles ka omajagu. Praegu olen küll nii väsinud, et vajun kohe varsti voodisse külili ära. 😀 See kuumus on lihtsalt ko-hu-tav. Loodetavasti varsti saab natukenegi vihma, kogu meie köögi- ja puuviljaaed kuivab ning vett läheb tonnide kaupa. Lisaks on treenimine keeruline: õue saab minna kas kell 5 hommikul või kell 21 õhtul…

Lõpuks hakkab minus ka tekkima mingi põnevus eesootava Saksamaa reisi ees. Üle nädala veel oodata. 🙂