Rubriik: Jooksmine

Tänulikkus

Published on by Margit Partei6 kommentaari

Laupäeval hakkasin mõtlema sellele, kui uskumatult õnnelik neiu ma tegelikult olen. 🙂

Reedel sai selle semestriga selleks aastaks ühele poole, eeldusel, et kõik eksamid õnnestus positiivsele tulemusele teha, siis on minu kirjutada veel üks projekt ning SUUR magistritöö. Kui kõik õnnestub, peaksin juunikuus ‘korralikult’ kõrgharituks saama. Jah, tööd on veel palju teha, aga teadmine, et see meeletult raske semester, kõige raskem terve elu jooksul, on põhimõtteliselt seljataga, on ikka kuradima hea tunne. JÕULUVAHEAEEEEG! 🙂

See tähendab, et lõpuks ometi on mul aega rohkem oma kallite inimestega veetmiseks. Laupäeval tšillisin oma kursusekaaslastega, keda nüüd mõned kuud enam ei näe, sest kõik sõidavad oma koduriikidesse tagasi. Samuti saabus jõuludeks koju minu parim kursakas Laura, kes veedab aasta Konstanzis vahetusüliõpilasena. Nii tore oli jälle kursusega koos midagi mõnusat teha, mitte ainult õppida. 😀 Edasi kohtusin veel ühe oma parima ja kauaaegseima sõbranna Triinuga, keda tean juba lasteaiast saati. Nii mõnus oli jälle näha ja jutustada. 

Werneri chai latte ja forellitort. Njomm!

Tundub, et kõik mu head sõbrannad on Saksamaale koondunud ja nüüd korraga Eestisse tagasi jõudnud. 😀 Nimelt lähen homme Heidiga jooksma! Nägime küll augustis, mis pole ju niiiii ammu, aga siiski ikka igatsen temaga jutustamist ja sõbrannatamist ikka päris-päris palju. Blogi kaudu leida üks parimaid sõpru… Tasub ära küll see blogimine. 😉 

… seda enam, et just tänu blogile ristusid minu ja härra Jooksja teed. Ma ei hakka oma eraelu siin blogis pikemalt lahkama, aga seda pean küll ütlema, et ma poleks kunagi uskunud, et keegi mind nii õnnelikuks teha suudab. Härra Jooksja = täielik jackpot. Millega ma ta ära teeninud olen? 🙂

Eile (ja tegelikult ka täna) tegelesin aga hoopiski millegi põnevaga… Nimelt vahetasin selle aasta sees juba teist korda elukohta. Kolisin ühest megamõnusast Tartu korterist teise. Raske sõnadega väljendada, kui rahul ja õnnelik ma praeguse kodu ja olukorra üle olen. 🙂 Ootamatult kukkus sülle nii hea pakkumine, millest ei saanud lihtsalt keelduda. Algas jälle uus peatükk minu elus. Nii põnev!

Seal mõnusas Ülejõe korteris veetsin 9 toredat kuud.

Varsti ongi jõulud. Lund küll pole, aga kuna kõik ülejäänu on lihtsalt nii hästi, siis see mind isegi ei häiri. Kolmapäeval sõidan Itta vanematekoju ära. Olen seal viimase 4 kuu jooksul kokku vast paar päeva viibinud. Igatsen neid. Perega on mul samuti vedanud. Meeletult.

Mul on nii paljuga vedanud. Olen ju õnnega koos? On põhjust väga palju üle tänulik olla.

Kui nüüd blogi põhiteema ehk spordi juurde lõpuks jõuda, siis see on vist osa mu elust, mis natuke metsapoole kisub. 😀 Kõik ei saagi ju 100% hästi olla, kuskil peab olema see tõrvatilk meepotis. Nimelt pole ma jätkuvalt veel 100% terve, see parem põlv annab endast ikka aeg-ajalt märku. Kui arvestada, et laupäeval peaks 47 km jooksma-kõndima (Pekist Priiks jooksumatk)… Siis see arvestus ei klapi nagu kuidagi. :/ Pean veel mõtlema, mis ma ikkagi täpselt teen. Kas minna ja kui minna, siis kindlasti varuvariant juurde mõelda, kuidas vajadusel katkestada. Eks vaatab, mis saab.

Aga kokkuvõttes naudin ma praegust aasta ilusaimat aega ja olen tänulik kõige üle, mis mind nii õnnelikuks teeb. 🙂  

Workout Week 14.–20.12.2015

Published on by Margit ParteiLisa kommentaar

14.–20.12.2015

Esmaspäev: JJV+BP. Jooksu asemel käisin rattaga sõitmas. Üpris igav oli. 😀 Jõuosas ikka kerelihased, päris väljakutsuv oli. Maris andis trenni kõrges palavikus ja Pumpi otseloomulikult sellel päeval ei juhendanud. Asendas Kristi. Paljud esmaspäevase õhtused käijad on ilmselt Marise fännid, sest BP-s oli lausa 12 vaba kohta. Seda ei juhtu esmaspäeva õhtuti mitte kunagi. Seekord oli aga ruumi liigutada. 🙂 Jalad tegin palju kergemalt, et põlve säästa. Vist sai valuvabalt hakkama küll. Tore.

Teisipäev: puhkus. Aasta viimane lihashooldus.

Kolmapäev: JJV. Võtsin julguse kokku ja jooksin. Põlv oli väsinud, aga mitte valus. Lihasosas olin ettevaatlik, väljaasted jätsin üleüldse ära. Trenni lõpus siiski korraks tundsin põlves valu, kuigi pärast enam mitte. Eks näis, mis temast saab.

Neljapäev: YogaFunC. Aasta viimane ja nii tore oli. Kuidagi nii hea meeleolu ja aura on seal tunnis alati, seekord veel eriti. Fitness magic.

Reede: BodyPump. Maris oli tagasi! 🙂 See tähendab, niivõrd-kuivõrd. Ta on ikka veel korralikult selle haigusega maha murtud. Võtame nüüd hetke ja soovime talle kõik head tervist, et ta juba varsti jälle tugev ja terve oleks. 🙂 Mina tundsin ka ennast kuidagi väsinu ja katkisena. Põlv oli kahtlane ja hoidsin end igas loos kõvasti tagasi, kus vähegi jalgu vaja läheb. Üldiselt pääsesin valuvabalt, aga murelikuks tegi see põlv ikka. Jube kahju, et nii hea kava, aga mina pean sajale muule asjale mõtlema ja ei saa seda kava nautida. Ohjah.

Nädalavahetus: puhkus. Tegelesin teiste asjadega. 🙂

Kokkuvõttes: 7 h (neto: 5 h 50 min)

14.-20.12.15

Jälle rahulikum nädal, jooksma jõudsin ainult ühe korra… See põlv võiks nüüd lõpuks täiesti terveks saada, oleks tore. 🙂 Järgmine nädal tuleb super rahulikult võtta, sest senini pole ma maha matnud mõtet, et lähen ikkagi Pekist Priiks saama. Kui põlv muidugi reedel veel kahtlane on, siis ilmselt peab asju mõistusega võtma ja sellest plaanist loobuma, aga hetkel ikka loodan veel. Kui tervet ei saa teha, siis katkestamine ja poole tegemine on ju ka alati võimalus. Eks näis.