Nädala kokkuvõte 3.–9.01.2022

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Uus aasta, uued mõtted – hakkame hooajaks valmistuma. Kaks aastat koos JJV pundiga ühist kevadhooajaks ettevalmistust jäi mul südamehaiguse tõttu vahele, kuid sel esmaspäeval jooksin ma üle kahe aasta esimest korda staadionil (st sisehallis) fartlekki. 😍 Ja mitte lihtsalt niisama staadionil fartlekki, vaid fartlekki koos Mariaga. Täpselt nagu vanasti. Imeline tunne! Sel korral oli plaanis viis 10-minutilist plokki, 7 minutit rahulikult, 3 minutit tempokamalt.

Alguses tundus kõik jube kerge ja eufooriline, aga viimases plokis andis juba tunda, et alates oktoobrist pole ühtegi kiiremat liigutust teinud ja maratoniks valmistumise ajal jooksin oma fartlekke ja lõike ikka palju tagasihoidlikumates tempodes. Kiirete osade tempod olid 5:32, 5:41, 6:06, 6:05, 5:59 min/km, pulss jäi seal 157 ja 167 l/min vahele. Sellegipoolest surma ei saanud, sest see polnud ka eesmärk, ning mina jäin esimeste kiiremate liigutustega rahule. Siit saab edasi minna kenasti. 🙂 8 km, 6:52 min/km, 156 l/min

Fartlekile lisaks tegime kõhule-seljale ÜKEt, sest seda hädavajalikku tegevust tuleb kavas hoida nii kaua, kui vähegi veel jõuab, enne kui kevadine ettevalmistus veelgi rohkem jooksu suunas kaldu läheb. 33 min, 126 l/min

Teisipäev: BodyAttack. Jalad olid esmaspäevasest fartlekist veel omajagu väsinud – nagu keegi laskesuusataja ütles: jalad olid veel eelmises päevas –, seega olid kõiksugused hüpped ja intensiivsemad liigutused mul üpris puised. Ilmselt polnud kõige ilusam vaatepilt, aga kokku sai siiski väga mõnus trenn. 58 min, 159 l/min, max 183 l/min Pärast trenni sain aru, et sääred on üpris pinges ja valusad, suhteliselt piiripealses seisus, kuid õnneks nädala jooksul andsid nad kiirelt jälle järele.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev. Jälle samad jutud: teistega koos lõigutrenni polnud teinud üle kahe aasta. Õnneks oli alustuseks lõigutrenni osa siiski lühike ja enim rõhku läks jooksuharjutuste plokile, mida nii väga tagaigatsenud olen. Soojendusel oli pulss mõnusalt madal ja enesetunne kerge (4,87 km, 7:11 min/km, 144 l/min). Jooksuharjutusi tegime lausa pool tundi. Mu pöiad ja jooksusammu (eba)ökonoomsus vajavad seda praegu eriti.

Lõigutrennis ootas ees kolm plokki, igas plokis 3×200 meetrit lõike, vahele üks ring, ca 230 m rahulikku sörki. Jooksusamm oli kõike muud kui ilus, tundsin selgelt, kuidas oleks nagu liimiga maa küljes kinni. Kõrgel pöial korraga üle mõne sammu ei suutnud olla, täistallal jooks parimal juhul. Selline pläta-pläta tunne, ilmselt üpris normaalne jaanuari kohta. 🙂 Küll varsti paremaks minema hakkab. 5:00 tempo tundus hirmus kiire, aga selle ca 1 minut 200 m peale tempo suutsime ära hoida koos Kaire ja Mailiga. Trenni lõpuks igal juhul olin läbi kui Läti raha. Lõikude tempod: 4:35, 4:42, 5:05, 4:57, 4:41, 4:26, 4:45, 4:46, 4:43, pulss 165–171 l/min. Muidu raudpoldina paigal seisnud sammu tihedus 170 s/min sai lõikudel juba 175–180 ringi tõstetud.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: BodyPump. Pumpis sain esimest korda detsembris saabunud uut kava täies mahus teha. Päris äge kava! Mulle meeldib isegi väljaastete lugu, mis minu jaoks on äärmiselt uus kogemus. 😅 Eks järgmistel kordadel saab paremini aru, mis need kõige lemmikumad lood on, aga sel reedel oli tunne igal juhul hea. Väga rahul. 75 min, 127 l/min

Laupäev: pikk jooks. Plaan oli väikse pundiga ühine pikem jooks teha, aga haigused niidavad ümberringi. Seega olime laupäeva hommikul jooksurajal kahekesi koos Kristinaga. See dikteeris veidi kõrgema tempo, kui mul vaja oleks olnud, aga jutt muudkui jooksis, aeg läks kiirelt ja enesetunne oli super. Tuleb proovida järgmisel nädalal natuke rahulikumalt see pikk jooks võtta, et sellest rohkem kasu oleks. Ilm oli külm küll, kuid tuulevaikne ja mul ilmselt oli siiski liiga palju riideid seljas, sest isegi natuke palav hakkas. Suurepärane punkt trenninädalale. 14 km, 6:50 min/km, 158 l/min Sai ülejäänud nädalavahetuse laskesuusatamist vaadata ja rahulikult võtta.

Pühapäev: trennivaba.

Kokkuvõttes:

Järgmisel nädalal ootab mind ees kolmepäevane töölähetus, seega jääb mitu toredat ühist trenni tegemata ja tuleb üksinda lähetuse varahommikutel jooksma jõuda. Kolmapäeval jooksevad teised trennis Cooperi testi, aga mina pean selle millalgi ette või järele ära tegema, et selle aasta nö nullseis ära fikseerida. Päris kiire ja pingeline nädal, aga tuleb hakkama saada.

Erilist süsteemsust viimastest reisieelsetest nädalatest otsida pole mõtet: teen lihtsalt seda, mis meeldib ja kuidas ajakava lubab. Iseenesest oleks vaja pühapäevadesse siiski matkamine tagasi tuua, pidades silmas, et matkasaapaid pole mõned nädalad jalga saanud ja Kilimanjaro on praktiliselt juba ukse ees. Viimane aeg veelkord kogu varustus läbi katsetada erinevate ilmadega. Puhkuse alguseni on vähem kui 3 nädalat.

Meenutusi 2021. aastast

2021. aasta kõige olulisem…

… Muutus

2021. aasta kokkuvõtmine ei käinud mul üldsegi mitte kergesti, sest minu jaoks võib selle aasta kokku võtta lihtsasti vaid paari sõnaga: oli uuesti jooksma hakkamise aasta. Ükskõik, kuidas ma ka ei püüaks, jään ma 2021. aastat alati meenutama selle mõttega, et sel aastal paranesin ma südamehaigusest, hakkasin uuesti jooksma ja läbisin taaskord maratoni. Kõik muu elu oli selle kõrvale üles ehitatud ja mul läheb tükk aega, et üldse mäletada, mida ma möödunud aastal üldse veel ette võtsin. Tavalise inimese jaoks võib-olla veider kokkuvõte, kuid minu jaoks polnud selles aastas mitte midagi olulisemat kui tervenemine ja taaskord iseendaks saamine.

Argipäevatempos ringi virr-varritades pole aega niimoodi mõelda, mõtiskleda ja filosofeerida, kuid vahel spordirajal olles mõtlen ikka ja jälle sellele, kuidas ma viimased kaks aastat iseenda eest võitlesin ja jõudsin viimaks kohale sinna, kuhu ma nii väga soovisin jõuda. Jooksuradadele. Tervena. Kui raske oli see teekond, kui vajalik oli see teekond, kui tugevaks see teekond mind inimese ja jooksjana vormis. Milline tänulikkus mind tänaseni täidab, et saan taaskord teha seda, mida ma armastan nii väga, olemata haige ja mures. Raske on kirjeldada seda tunnet, mida ma tunnen, kui ma sellele kõigele mõtlen. Pole vist möödunud ühtki jooksu, kus ma kas või korraks ei mõtleks sellele, kui tänulik, õnnelik ja rõõmus ma just selles hetkes olen. Elu on imeline!

… Inimene

Möödunud aasta kõige olulisem inimene minu elus olin kahtlemata mina ise. Ma ei tea, kas on varem olnud aastat, kus ma oleks rohkem isekas olnud. Minu jaoks tähendab sõna “isekas” siinkohal midagi positiivset, mitte negatiivset. 2021 oli aasta, kus ma kõige rohkem iseendale elasin, mõtlemata esmajoones kõigile teistele. Lootsin iseendale, sest minu elu on esimeses järjekorras ainult minu vastutus, alustades tervisest ja lõpetades rahaga. Võtsin endale rohkem aega, lähtusin oma otsuste tegemisel esimesena iseenda soovidest ja kulutasin enda peale rohkem raha. Olin julgelt isekas. And it feels great!

… Koht

Kõik jooksu- ja loodusrajad. Seal liikudes sain olla veel ühes olulises kohas: oma sisemaailma kaemas. Enough said.

… saavutus

Maraton. Kes veel pole, siis lugege. Minu palavaimalt armastatud maratoni lugu, mida ühtlasi pean oma elu parimaks kirjutiseks.

… kaotus

Mõmmi. 💙 Igatsen teda tänaseni. Iga päev.

… Eelarve statistika

2020. aasta lõpus tegin ma sarkastiliselt nalja selle üle, et plaanin säästa eri eesmärkide tarbeks 2021. aastal 45% palgatulust, kui just kuskilt palgatõusu sülle ei saja. Nali naljaks: märtsiks oli palgatõus tõsiasi. Olen sel aastal tööl väga palju juurde õppinud ja uusi, vastutusrikkaid ülesandeid täitnud, seega tunnen, et olen väärt igat senti, mis mulle makstakse. Planeeritud kulud läksid sel aastal seoses järgmiseks aastaks planeeritud reisidega korralikult lõhki – kulutasin kolmandiku võrra rohkem, kui plaanisin – kuid tänu tulude tõusule sain kõik oma säästmiseesmärgid täidetud ja ületatud. Kulutasin poole, kõrvale panin teise poole sissetulekutest.

Kasvukonto vaikselt kasvas; III samba ladusin maksimaalselt täis, sest nagu ütleb Kristi Saare: indeksid on seksikad; palgatõusu saabudes hakkasin regulaarselt Balti börsil oma “indeksfondi” kokku panema ehk ostan regulaarselt pisikeste summadega päris mitme ettevõtte aktsiaid. Kõik ikka ostuhinna keskmistamise põhimõttel. Kokku läks investeeringuteks 56% säästudest. Passiivset rahavoogu tuli investeeringutelt peaaegu 700€ – pole üldse paha, eriti kui eelmiste aastatega võrrelda.

Tervise, eelkõige hambaravi tarbeks säästsin 9% säästudest ja igakuiselt kasvatasin väikeste summadega (5% säästudest) meelerahufondi. Jube tore oli hammast kroonimas ja tarkusehambaid eemaldamas käia, kui tead, et see käik kuueelarvesse auku ei löö. Tervisekontot tuleb ka käesoleval aastal kasvamas hoida.

Kui kõigiks eelmisteks eesmärkideks kogun ma “maksa endale esimesena” põhimõttel ehk kannan rahad vastavatele kontodele kaardiga seotud kontolt ära kohe pärast palgapäeva, siis reisimise kontole jõuab raha kuu lõpus. Proovisin 2021. aastal esmakordselt sellist meetodit, et reisikontole läheb kuu lõpus üleolev summa, et motiveerida end paremini kulusid kokku hoidma. Kuigi ma kulutasin igakuiselt päris toredasti raha, siis suutsin ma koguda oma reisikontole siiski omajagu rohkem, kui plaanisin: 29% säästudest. Kahe aasta kogumise järel sain kokku piisava summa, et jaanuari lõpus suunduda ühele tõelisele unistuste reisile: kolmeks nädalaks Tansaaniasse safarile, Kilimanjaro mäe tippu (5895 meetrit) vallutama ja Sansibarile puhkama. Kunagi oli mul unistus käia ära igal kontinendil ja 2022. aasta peaks plaanide järgi viima mind lausa kahele uuele kontinendile: Põhja-Ameerikasse ja Aafrikasse.

Foto: Kupakanusi Mkisi

2022. aastal plaanin rahamaailmas jätkata samamoodi, kuna tunnen, et olen oma rahaasjade loogika päris hästi paika saanud.

… SPORDI STATISTIKA

20212020201920182017201620152014
Logitud trennitunde (h:min)327:27290:48271:55332:37334:21345:07426:00537:00
Ilma rullimiseta: netoaeg (h:min)327:27288:15247:44303:06301:30305:32337:45390:00
Keskmine netoaeg päevas (h:min)0:540:470:410:500:500:500:561:04

Ausalt öeldes olin ma neid numbreid vaadates täiesti hämmingus. Märkamatult jõudsin ma sel aastal tagasi 2016–2018 aastate keskmise mahu juurde. Vinge!

Jooks

Aasta lõpus avastasin ma, et 1000 jooksukilomeetri kokkusaamine on käe ulatuses, seega võtsin ma end kokku ja tegin need kilomeetrid ära. Jooksin sel aastal distantsi poolest täpselt kolm korda rohkem kui eelmisel aastal. Tippaastatel jooksin kestuse poolest 180–210 tundi: sinna on veel kõvasti minna. Kuid arvestades, et alustasin jooksmisega tasapisi alles märtsi lõpus ja olin kaks korda aasta jooksul haige, sai siiski päris palju jooksutunde ja -kilomeetreid kogutud. Olen väga rahul!

Kõndimine ja matkamine

Kõndides ja matkates veetsin 90 tundi ja 443 kilomeetrit. Vot see oli number, mis mul suu lahti jättis. Seda on ikka väga palju! Enamik kogunes muidugi enne seda, kui ma uuesti jooksma hakkasin, kuid sellele vaatamata siiski korralik number. Huvitav on asjaolu, et 200 tunni ringis jooksu ja kõndi on viimased 5+ aastat olnud alati kindel. Nende tundide jagunemise osakaalud jooksu ja kõnni vahel on olnud erinevad, aga nö jalgadel veedetud trennitunnid: alati 200 ringis. Huvitav järjepidevus.

Ratas

Rattaga sai sel aastal päris vähe sõidetud. Veebruaris natuke wattbike’i ja kevadel enne sai mõned kilomeetrid enne virtuaalset Rattarallit. Sealt edasi on ratas nukralt hoidikus rippunud. Eks näis, mida toob 2022.

Ujumine

Ujumises oli minu elu tippaasta: ma pole mitte kunagi varem nii palju ujunud. 2014. aastal tuli kilomeetreid basseinis peaaegu 50, kuid sel aastal oli neid 55. See on 2223 basseinipikkust. Jooksutreeningute algust tehes hakkasin korra nädalas Auras ujumas käima ja tegin seda kuni sügiseni. Ausalt öeldes igatsen ma jälle basseini, aga arvestades seda, kui hullult bassein mu nina kinni paneb ja mitu korda ma sealt mõne viirushaiguse üles olen korjanud, siis olen ma jälle Aurast kaugenenud. Kuidagi läheb alati nii, et ujumine on esimene, mis trenninädala tihenedes sealt välja lendab.

Jõutreeningud

Mina liidaksin siia juurde veel ka BodyAttacki – minu parima uue trenniavastuse 2021. aastal –, siis sai jõutrenni tehtud peaaegu 67 tundi. See on juba täiesti tavaline korralikult mahuka trenniaasta jõutrennide arv. Eelmisest aastast oma 15 tundi enam. Pole paha.

Kokkuvõttes:
20212020201920182017201620152014
Jooks39%17%72%69%68%51%46%37%
Kõndimine ja matkamine28%51%3%2%3%1%11%13%
Ratas3%9%1,5%0%1%8%12%14%
Jõud20%18%25%26%26%27%33%32%
Ujumine8%0%0%0%0%2%6%6%
Muu2%4%1,5%1,5%5%12%3%11%

Tõepoolest oli trennilainel üks huvitav aasta: omamoodi ja omajagu erinev eelmistest. Need osakaalud näitavad, et sain kõnniradadelt tagasi jooksuradadele, kuid võrreldes kunagiste aegadega veetsin jooksurajal siiski suhteliselt vähe aega. Ootan huviga, kuidas kulgeb järgmine aasta. Minu südamesoov on otseloomulikult rohkem joosta: koguda rohkem kilomeetreid, koguda rohkem tunde ja veeta suurim osakaal oma trennitundidest just jooksurajal. Teha seda, mida armastan enim. Kuna sügisel ootab mind ees Chicago maraton, siis on mul palju, millest joostes kilomeetreid kogudes unistada ja mõelda.

… õppetund