Treeningpäevik 1.–7.07.2019

Esmaspäev: kerge jooks. Kuna pühapäevane jooks oli suhteliselt katastroof, siis väga pikaks esmaspäevast jooksu venitama ei hakanud. Omast arust jooksin oma 4-kilomeetrist ringi, aga ikka tuli kokku üle 5 km. Nojah. 😅 6:21 min/km, 150 bpm.

Teisipäev: trennivaba.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev üle saja aasta. Vihma hakkas kallama ja seega tuli joosta sisehallis. Soojendus ja jooksuharjutused võtsid juba päris läbi, sest T-särgi ja pikkade pükstega hakkas hallis ikka jõhkralt palav. Higi voolas ojana. Veepudelit ka kaasas polnud. Viga. Suur viga. Koju jõudes jõin kaks 700 ml klaasi vett ära.

Tegime 100+200+300+400 m lõike (iga lõigu vahele sama palju sörki, kui oli kiiret), kokku 3 blokki. Tempod:

  • 100 m: 3:51, 4:15, 4:26 min/km
  • 200 m: 4:18, 4:23, 4:40 min/km
  • 300 m: 4:15, 4:26, 4:35 min/km
  • 400 m: 4:18, 4:34, 4:39 min/km

Trenni ajal temposid üldse ei jälginud, aga esimeseks lõigutrenniks käib kah? Lõikude ajal sain keskmise pulsi 160–173 bpm vahele, olenevalt lõigu pikkusest.

Neljapäev: pikem jooks. Võtsin plaani enam-vähem tunniajase jooksu. Ei hakanud neljapäevast trenni liiga pikaks ajama, sest eelmise päeva lõigutrenni maht tuli koos kõigega päris kopsakas. Aga see neljapäev… No nii hea jooks oli! 😍 Jalad natuke olid lõigutrennist kanged, aga see möödus üpris ruttu. Olemine muidu oli kerge, samm lendas, pulss oli kena, ilm oli nii mõnusalt jahe. Rebane sattus ka teele: jooksis mul nina alt üle tee, vaatas mind tükk aega ja viimaks vupsas Raadi surnuaia poole võssa. Eelmine nädal vikerkaar, see nädal rebane – mis järgmisel neljapäeval tuleb? 6:09 min/km, 151 bpm.

Reede: BodyPump. Jalad olid viimaks kolmapäevasest lõigutrennist korralikult valusad. Nii see üle pika aja tartaanil jooksmine teeb. Reedeõhtune BodyPump küttis jälle nii, et käed ja jalad olid koju minnes ikka puhta nõrgad. Lihtsalt on hea ja intensiivne kava, pole midagi halba öelda. Ja seltskond veel parem. 😉

Laupäev: trennivaba. Pidasime hoopiski Tartu kandi spordi- ja trenniblogijatega väikest kokkutulekut. Tegime väikse vihmase matka Alatskivi matkarajal, käisime Kivi Kõrtsis söömas (magus-hapu koha oli väga maitsev!), sõitsime Kolkjale vanausuliste muuseumisse, kus sai tohutult huvitavaid lugusid vanausuliste kohta kuulata. Loomulikult sai terve päev ka omajagu jutustatud ja hästi tore oli! 🙂 Loodan, et juba mõne aja pärast saame korrata, siis juba koos nendega, kes laupäeval tulla ei saanud.

Blogijad, kes meie väiksel kokkutulekul osa võtsid: Kati, Cris, Mariliis, Getter, Minna, Kristel. Fotod tegi Mariliis.

Pühapäev: pikk jooks. Plaan oli 1:45 ja täpselt selle ka ära tegin. Ei olnud ilmal midagi eriti viga (kuigi lõpuks sain 2,5 km vihma kaela), aga enesetunne oli ikka meh nagu ka eelmisel pühapäeval. 😕 Kulgesin üpris sarnast ringi Ihastes nagu ka eelmisel nädalal. Kuulasin podcasti ja aeg seega väga ei veninud, kuigi üpris raske olemine oli. Jalad olid täielikult tinast, nii rasked ja lihasvalu oli ikka kohal, vaatamata kergele või olematult lisaraskusele Pumpi jalalugudes. No ei sobi need hommikupooliku jooksud mulle, õhtuti on enesetunne alati parem. Aga seekord tahtsin kindlasti laulupeo ajal kodus olla, et midagi asjalikku teha ja telekast laule taustaks kuulata. Üle 16 km seega jälle tehtud ja nädal lukus. 6:25 min/km, 155 bpm.

Kokkuvõttes:

Kindlasti parem nädal kui eelmine. Küll hakkab vaikselt tulema. 🙂 Selle nädala keskpaigas said ka selle aasta esimesed 1000 km täis. Elu muidugi näitab, et aasta viimase kuue kuuga päris 1000 km enam täis ei jookse, aga sinna ligidale võiks see number tulla küll.

Järgmine nädal on esimeses blokis kolmas, seega eeldatavasti viimane tõusva koormusega nädal, siis tuleb juba üks (veidi) kergem nädal vahele teha. Järgmisest reedest algab mul 2-nädalane “puhkus”, mida alustan kohe ühe täispika pulma pildistamisega. Tuleb töine puhkus. Üldiselt on need juulikuu viimast 2 nädalat aga ülisuures osas pühendatud remondiga maksimaalselt kaugele jõudmisele. Ja loomulikult maratoniks treenimisele.

Advertisements

Treeningpäevik 24.–30.06.2019

On käes selle nädala ja ühtlasi ka juunikuu viimane päev, mis tähendab, et täna tuli lisaks tavalistele nädalavahetuse kohustustele roppu moodi kokkuvõtteid teha: arveid välja saata, raamatupidajale dokumente saata, oma isiklik raamatupidamine kokku võtta ja säästetud rahad eri kontode vahele ära jagada (see viimane on ikka see parim tunne). Juunikuu oli selles osas päris mõnus, sest raha jäi alles isegi rohkem kui eesmärgiks seatud 50% sissetulekutest, vaatamata sellele, et suutsin lisaks põhipalgale lisa kraapida vaid mõnikümmend eurot.

Viimaks kell 23.17 jõudsin ka blogini, mis on selle nädala to-do listis viimane asi. Üks asi – nimelt üks remonditoimetus – jäi küll ikka nädalavahetusel tegemata, aga asendasin selle ühe teise väiksema remonditööga, seega… 95% nädalaplaani täidetud? Pole ju paha. Nüüd aga võtame juunikuu viimased sportlikud liigutused kokku.

Esmaspäev: trennivaba. Remonti tegime päris õhtuni välja. Mingit jooksuisu õhtuks ei tekkinud. 😅

Teisipäev: kerge jooks. Pärast töiseid tegemisi ja härra Jooksja ärasõitu võtsin õhtul jalad selga ja tegin oma tavapärase Kesklinn-Supilinn-Emajõe äär 6-kilomeetrise ringi. Täitsa tore õhtune jooks oli, ei olnud liiga palav ega midagi. Isegi VO2max tõusis, vau! 6:08 min/km, 152 bpm.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Ootasin mingisuguseid lõike, aga neid veel ei antud ja ilmselt parem oligi. Rahulik 40 minutit jooksu koos trennikaaslastega (6:39 min/km, 147 bpm), siis peaaegu pool tundi ÜKEt kerelihastele. Selline tunne oli, et pole kunagi lihastrenni vist teinudki. 😂 Peab ruttu selle asja ette võtma, et ikka jõudu ka alles oleks. Juulikuus saab jõutrenni endale veel õnneks lubada. Isegi sellest paarikümnest minutist ÜKEst olid kerelihased paar päeva valusad.

Kolmapäeval oli mu blogil 6. sünnipäev. Varsti hakkab kooli minema – äkki saan mina siis ka targemaks? 😅 Igal juhul palju õnne talle ja mulle ja meile kõigile.

Neljapäev: spontaanne tempojooks. Plaanisin teha tunniajase pikemat sorti jooksu, aga kuidagi kujunes sellest välja spontaanne tempojooks. 🙄 See on see muusikaga jooksmine. Venitasin tükk aega, enne kui end õhtul kell 20.50 vihma kätte välja veetud sain. 10 minutit hiljem paistis päike ja Annelinnas nägin oma elu kõige perfektsemat vikerkaart:

No oli ikka hea jooks küll, emotsiooni poolest vähemalt (5:53 min/km, 160 bpm). Ehk ei juhtunud sellest tempokamast jooksust midagi hullu, kuigi noh, pühapäevast jooksu arvestades ma väga kindel selles ei oleks. Aga samas rajale tagasitulek päris pausi polegi kunagi lihtne. Nagu öeldakse: it gets worse before it gets better. Loodame, et varsti on parem. 🙂

Reede: BodyPump. Sain tööl ühe SUURE asja jälle õigeks tähtajaks valmis, vaatamata vahepealsele haigusele ja punastele pühadele. Oli ikka hea tunne küll. 🙂Reede õhtul käisin Pumpis. See 110. kava on täitsa tore ja päris intensiivne. Minu lemmik on ikka õlalugu, mis seal imestada. Jalad teen kergemalt, sest jooksudest taastumine läheb muidu keeruliseks. Korra nädalas täpselt enne trennivaba päeva saab Pumpida küll. Veel mõned nädalad.

Laupäev: trennivaba.

Pühapäev: pikk jooks. Oi juudas. Paha siga, sada viga? Ilmselt küll. 🙄 Plaan oli 1,5 tundi ära joosta ja sellest plaanist ma ei kavatsenud loobuda, kuigi ega see aeg meeldiv eriti kahjuks ei olnud. Päike säras taevas, korralikult üle 20 kraadi, sain isegi natuke päikeselt põletada. Selle lühikese ajaga suutsin oma sisereied ära hõõruda, “jess”. Ja kõige hullem oli see, et pulss elas mingit täiesti oma elu. Vahet pole, mis tempoga liikusin, ikka oli pulsinäidul 160 ees. VO2max kukkus ilusti 46 peale tagasi. No jumal temaga siis: tegin oma jooksu ära ja loodan, et jään ikka ellu. (6:28 min/km, 158! bpm) Ehk järgmine nädal on juba parem?

Kokkuvõttes:

Juunikuus kogunes jooksukilomeetreid rekordiliselt vähe: 103 km. Selle aasta kõige kehvem tulemus, aga arvestades 10-päevast (haigus)pausi, siis ei ole ilus palju vinguda. 😉 Järgmisel nädalal peaks selle aasta 1000. km täis saama ja juuli-august-september saab veel trenni teha.

Üldiselt ega ma eriti midagi paremat ei lootnudki: esimene korralik tagasituleku nädal on alati raske. Samasugused on ilmselt ka järgmised paar-kolm. Esimene kuu päriselt ainult maratonifookusega treenimist ei ole kunagi olnud meelakkumine, see tuleb üle elada ja loota, et augustis hakkab asi juba libedamalt minema. Õnneks on sel aastal ka natuke rohkem nädalaid maratoniks valmistumiseks.

Berliini maratonini on jäänud 89 päeva.