Nädala kokkuvõte 9.–15.01.2023

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Algasid esimesed kiiremad liigutused. Ülesanne oli 40 minutit 3. tsoonis joosta. Minu jaoks selline maratoni esimese poole pulsitsoon ja tempo. Kuna õues polnud jupp aega ainult jooksnud, siis kella sammupikkus on kõnniga segi aetud ja hallis kell õiget tempot ei näidanud. Ei viitsinud ringe lugeda, seega tempostatistika on vale, aga praeguses faasis on sellest nagunii üpris ükskõik. Enesetunne oli täitsa okei ja usun, et umbes kolmandas tsoonis ma püsisin. Tegelikkuses oleks vaja arvutuslike tsoonide asemel koormustestil ära käia. (6,08 km, 7:09 min/km, 153 l/min)

Pärast tegime lühikese ploki ÜKE harjutusi kerelihastele, loopisime topispalle ja hoidsime plankusid. Tuleb neid harjutusi teha, kuniks jooksuosad veel üleliia pikad ei ole. Need on need liigutused, mis kevadest sügiseni peavad keha vigastustevabana hoidma. (30 min, 126 l/min)

Teisipäev: stretching. Tormasin töölaua tagant spordiklubisse, et korralikult venitada. Jõudsin! Kasutasime seekord bosu palle ja ma olin esialgu skeptiline, et mida asjalikku me nendega pihta hakkame, aga kokkuvõttes oli see üks mõnusamaid stretchinguid üldse. Hästi mugav oli bosu peal olles erinevaid jalalihaseid venitada ja lõõgastuda, et asenditest maksimum võtta.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Esimene lõigutrenn üle mitme kuu. Soojendasime ära (3,06 km, 7:33 min/km, 144 l/min) ja siis sai üle väga pika aja jooksuharjtuusi teha. Kui juba teha, siis täiega, sest meie jooksuharjutuste plokk kestis kokku 40 minutit. Väga palju erinevaid harjutusi, mis palavas hallis pulsi “mõnusalt” üles viisid (1,63 km, 143 l/min).

Lõigutrennis ootas ees 4×400 meetrit. Teised tegid eelmisel nädalal paar kiiremat liigutust, aga minul oli täitsa esimene lõigutrenn sellel hooajal. Esimese asjana tundsin esimese 100 meetri peal, et pöialihased on kuskile kadunud. Väga raske on korralikku kiire jooksu asendit hoida. Võib-olla peaks ka tossud natuke asisemad olema, et tartaanil mitte jalgu lõhkuda. Lõigu lõpuks oli pulss korralikult üleval. Nii kordus see kõik neli korda, iga lõigu vahel 2–3 minutit istudes taastumist. Viimase lõigu lõpuks sain maksimumiks kätte 187-löögise pulsi. Jõuab pingutada küll. Tempod: 4:25, 4:40., 4:48, 4:38.

Neljapäev: pikk jooks. Kiire kokkuvõte: oleks pidanud tol päeval koju jääma ja pukki sõitma või lihtsalt puhkama. Panin pärast lõigutrenni kompressioonisäärised ööseks peale, aga sääred oli neljapäeva hommikuks oi-oi-oi kui kinni. Julm. Need säärelihase sisemised pead on minu Achilleuse kand. Maratonitrennid tulid kohe meelde. Mõtlesin, et ju siis nii ongi pärast hooaja esimest lõigutrenni tartaanil: lihas tahab harjumist, ehk peaks kolmapäevases lõigutrennis kasutama ka teisi jooksutosse. Paha ei teeks. Lisaks oli jooksuharjutuste plokis tehtud plank-allavaatav koer kombost õlavars jumala valus. Ma liikusin kodus nagu kange pingviin.

Plaan oli teha pikem jooks nädala sees, et nädalavahetusse tekitada üks väga lebo ja korralik puhkepäev ja üks lühikese rahuliku jooksuga päev, et esmaspäevaseks tempojooksuks olla värskem. Teoorias jube hea plaan, praktikas ei tulnud vist päris nii välja. Läksin õue ja esimesest kilomeetrist tundsin, et tallalihased on valusad. Nagu väga valusad ja kisuvad krampi. Selle kõrval säärelihase vähenenud pikkust peaaegu ei tundnudki. Lisame juurde selle tuule, mis valjult puhus, ja teed, mis olid kohati korralikult soolaplögased – tuli teha kõnnipause, et jalakesed ellu jääks. Pulsiga olid asjad isegi ootamatult okeid, aga lihaste seis oli kõva 2 viie palli skaalal. Jube jooks. Loodan, et nädal nädala haaval hakkab ikka paremaks minema. (12,21 km, 8:03 min/km, 145 l/min)

Reede: BodyPump. Ma tõsiselt kaalusin, kas üldse Pumpi kohale minna, sest mu õla- ja säärelihased olid lihtsalt nii lihasvalu täis. Lõpuks ikka läksin. Võtsin nõuks teha trenn mõõdukalt ja mitte hullu panna. Kui ikka kuskilt väga kiskuma hakkab, siis tuleb modifitseerida. Treeneril oli hea plaan teha lood plokkide kaupa, st teatud lugude vahel pausi pole ja treeningvahendid peavad kolme loo eel täpselt valmis pandud olema. Väga tõhus meetod trenni efektiivsemaks muuta, mitte nii meeldiv, kui juba ägised lihasvalu all.

Valisin raskusi ja võtsin kohati vähem, nt küki tegin ühe 5 kg kettaga, mitte 5+5 kg seljaloo kangiga. Mõjus ikka, sest jalad olid enne trenni juba makaronid. Triitseps oli korralik kannatamine, sest seal andis õlavars kiirelt endast märku. Kirss tordil oli trenni boonuslugu: Treener andis valida rinna ja kükkide vahel, enamik valis kükid ja ma oleks korraks nutta tahtnud. 😂 Poole loo pealt lubas Treener rinnaloo peale üle minna ja ma tänasin teda mõttes kõvasti. Raske trenn, aga hea, et tehtud sai. (77 min, 114 l/min)

Laupäev: trennivaba. Lõpuks oodatud puhkepäev, et valusaid lihaseid puhata.

Pühapäev: rahulik jooks. Vihm, tuul ja jää – need olid täna valikus. Meie imeline kliima. Tegin ühe rahuliku jooksu. Nüüd oli enesetunne parem, aga pulss kippus kõrgeks. Saa siis aru. Selline normaalne jooks. Jään ootele, mida toob järgmine nädal. (6,53 km, 148 l/min, 7:48 min/km)

Kokkuvõttes:

Oli väga töine ja tegus nädal. Tööd sai tehtud sellise tempo ja mahuga, et hea, et õhtuti õigeks ajaks üldse trenni jõudsin. Andmed, indikaatorid, artikkel… See hullumaja jätkub veel mõnda aega. Trennide osas sai kõik tehtud, mis vaja oli, aga natuke raskelt tuli see uue rutiini algus. Loodan, et varsti läheb kergemaks. Eks uus nädal annab arutust.

Nädala kokkuvõte 2.–8.01.2023

Kuna eelmise nädala lõpus ma tundsin, et mingi viirushaigus mu kehas ikka veel ringi rallib, siis otsustasin mõned päevad trennivabaks teha. Ei lähe jooksma, ei lähe ühistrennidesse, vaatab, mis saab. Ei olnud lihtne otsustus, eriti kui sain teada, kui põnevaid asju teised trennis teevad: arvutavad-katsetavad pulsitsoone ja teevad juba esimesi kiiremaid liigutusi. Mõistusega sain südamele vastu ja jätsin trennidesse minemata.

Kuna kodukontoris töö just eriti palju liikumist ei võimalda, võtsin nõuks päevavalgust nautida, värsket õhku hingata ja samme koguda (pärast)lõunastel jalutuskäikudel. See jagas päeva kenasti pooleks ja isegi tõstis mu töist produktiivsust. Kuna õhtul trenni minna ei saanud, tegin enamasti õhtul veidi kauem tööd. Jaanuar on mul traditsiooniliselt ülikiire aeg ja see aasta pole erand. Teha on metsikult, aeg justkui sulab käes. Stress käib asjaga kaasas ja kui seda trennis maandada ei saa – seda hullem.

Reedeks olid seisud nii palju stabiliseerunud, et julgesin jälle inimeste sekka minna. Käisin Pumpis, tegime häid vanu lugusid, jõudu oli normaalselt, enesetunne oli hea (75 min, 119 l/min). Väga lubav seis. Laupäeva võtsin ikka veel rahulikult, kuigi jubedalt oleks tahtnud jooksma minna. Sel aastal tahaks väga sünnipäevajooksu traditsiooni taastada, see aga nõuab 31 km läbimiseks korralikku ettevalmistust ja eelkõige nädalavahetuse pikki jookse, et mitte ära laguneda. Lisaks tahaks väga teistega ühel ajal kiirustrennidega alustada. See kõik nõuab tugevat tervist. Ilma selleta on kõik ülejäänu mõttetu eneselõhkumine.

Pühapäeval tegin endaga kompromissi: jooksma veel ei lähe, aga kõnniringi sisse teen pisikesed hästi rahulikud jooksujupid, tuntud ka kui 7+3: 7 minutit kõndi, 3 minutit rahulikku sörki. Hakkab seda keha vaikselt äratama ja jooksulainele tagasi tooma. Riidesse panin üsna paksult, nagu läheks lihtsalt kõndima, siis ei saa jooksuosades üle panna, sest hakkaks liialt palav. Päris hea süsteem. Tundsin end hästi (6,3 km, 9:08, 132 l/min) ja loodan väga, et nüüd on tatitõved seljatatud ja saab hakata väikeste sammudega uute eesmärkide poole liikuma.