Rubriik: Jalgrattasõit

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Viimane lõigutrenn enne Parkmetsa jooksu. Küsi ja sulle antakse. Soojenduseks tegime ca 2 km rahulikult (7:16 min/km, 137 l/min), seejärel läksime kiirelt võimlemise ja jooksuharjutuste juurde. Sain aru, et enesetunne pole värskeim, aga selle-eest jalad olid superlennukad ja mõnusad. Etteruttavalt võib öelda, et see oli ka ainus kord sel nädalal, kui mu jalad lennukad olid.

Lõigutrenn nägi ette 500m ja 1000m lõike:

• 500m: 4:24 min/km
• 500m: 4:48 min/km
• 1000m: 5:04 min/km
• 500m: 5:02 min/km
• 500m: 5:04 min/km

Tempodest on selgelt näha, mis kaos see lõigutrenn minu jaoks oli. Jalad olid nii lennukad, et esimese 500m lõiguga jooksin end kinni, kõhus hakkas pistma ja selle pistmisega võitlesin kuni trenni lõpuni. Teise kilomeetrise lõigu jätsin tegemata, niigi oli raske. Mingi indikatsiooni selle kohta, mis laupäev tulema hakkab, siiski sain: 5:15–5:20 min/km asfaldil ja veidi rohkem maastikul võiks olla tehtav. Umbes nii ka läks.

Teisipäev: BodyPump. Teisipäevane Pump sobib hetkel nädalasse paremini kui ükski teine päev, seega kasutasin võimalust. Pikapeale hakkab see kava isegi juba täitsa meeldima. Kannatab ka need kiired kükid ära, kuigi isegi ilma lisaraskust võtmata tõmbas jalad täitsa täis. Väljaasted tegin samuti lisaraskuseta. Kokkuvõttes said jalad vist ikkagi esmaspäeva ja teisipäevaga nii palju vatti, et täielikult laupäevaks ära ei taastunud… (61 min, 121 l/min)

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Sain juba rahuliku jooksu ajal (4,75 km, 7:14 min/km, 137 l/min) aru, et täna pole nendest jalgadest suurt midagi võtta. Tagantjärele tarkusena võib öelda, et pärast jooksuharjutusi oleks pidanud omad järeldused tegema ning vaikselt kodu poole ära tulema, aga see ongi justnimelt tagantjärele tarkus, mis suurt midagi maksa. Midagi rasket iseenesest plaanis ei olnud: võistlema minejad tegid vaid mäest alla kiirendusi. Need peaks heal päeval tulema mõnusa kiirusega ja lennukalt-kergelt, aga minul oli isegi sujuvast mäest allajooksmine paras kangutamine, jalad olid tühjad ja kiirendusel allamäge 4 min/km sisse võtta tundus ulme. Nojah, mis tehtud, see tehtud. It’s okay.

Neljapäev: trennivaba. Käisin vaid kõnniringil värsket õhku hingamas ja samme kogumas.

Reede: rahulik jooks. Trennivaba neljapäev mõnevõrra aitas, aga mu jalad olid jätkuvalt nii tühjad, et juba 1. kilomeetri ajal otsustasin plaanitud jooksuharjutused ja kiirendused ära jätta. Tegin lihtsalt rahuliku Supilinna 6 km ringi ja poole peal mõneks minutiks peatusin, võimlesin ja venitasin dünaamiliselt. Nende jalgadega polnud mõtet isegi proovida särtsakamaid liigutusi teha. Jooksuga sai vere liikuma, aga olin Parkmetsa jooksu eel üpris murelik. (6,34 km, 7:15 l/min, 143 l/min)

Laupäev: Tartu Parkmetsa jooks. Sellest sai juba kirjutatud.

Pühapäev: ratas. Täna viisin ratta esimest korda sellel aastal õue. Plaan oli tunnike rahulikult sõita, vaikselt jalad liikuma saada ja rattale tehniline nö kontrollsõit teha. Jalad olid täitsa okeid ja ratas liikus ilusti, polegi rohkem vaja tehniliselt midagi korda seada, reedel sai piisavalt tehtud. Sellise 10-kraadise peaaegu tuuleta ilmaga päikesepaistes sõita on muidugi täielik rõõm. Riietusega panin ka täppi, ei hakanud külm ega palav. Endale meeldetuletuseks panen kirja, mis kihid selle ilmaga seljas olid: rattapüksid koos säärtega, paksud CEPi sokid, paksem maikalõikega alussärk, pika varrukaga rattasärk, vee- ja tuulekindel vest, jooksukindad ja fliisist müts kiivri all. (24,73 km, 23,4 km/h, 138 l/min)

Kokkuvõttes:

Täna olen ma nii stressed out uue nädala ees, et ei suuda ilmselt väga objektiivselt möödunud nädalat hinnata. Las jääda. Tulemas on niigi pidevalt tiheda aasta järgmised kaks väga tegusat nädalat, palju tööd peab kiirelt tehtud saama. Lisaks on kuklas mõte, et kodus oleks vaja kevadine suurpuhastus teha, kappe korrastada ja aknad ära pesta, aga kust inimesed selle aja ja tahte võtavad, aru ma ei saa. Tuleb see aeg üle elada, ilus saabunud kevad on abiks.

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Sellel nädalal ootas meid esmaspäeval fartleki asemel rahulik jooks. Enamikul oli eelmisel nädalal Cooperi test ja sel nädalal võtsime intensiivsust korraks vähemaks. Minu plaanidega sobis see väga hästi. Jooksin koos Maikeniga ja aeg läks lennates. (6 km, 7:40 min/km, 139 l/min)

Jätkasime ÜKEga, mille ees mul oli väike hirm, sest ei teadnud, kuidas harjutused mu vigasele seljale sobivad. Tegelikkuses polnud põhjust muretsemiseks, sest sellel esmaspäeval oli traditsioonilise kõhu- ja seljaharjutustele kava asemel ringtreening kogu kehale. Liigutades sain selja hoopis rohkem lahti. (45 min, 109 l/min) Kõige hullem on seljale siiski istuv töö ja kaheksa tundi ööund.

Teisipäev: rahulik jooks | stretching. Päeva alustasin lühemapoolse jooksuringiga (5,12 km, 7:37 min/km, 143 l/min), seejärel käisin oma pinges ja närvivalus seljaga Herje juures. Oli valus mudimine, aga selg sai palju paremaks. Järgmisel nädalal võtan veel ühe sessiooni ette, et lõplikult see närv pinges lihaste vahelt vabastada. Õhtul käisin stretchingus, mis massaaži peale oli kohe eriti hea. (51 min, 70 l/min)

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev, aga hallis olid võistlused, mis kuidagi lubatud ajaks läbi saada ei tahtnud. Hall oli paksult võistlejaid, kaasaelajaid ja teisi treenijaid täis. Soojendusjooks (3,46 km, 7:46 min/km, 140 l/min) oli rohkem takistusjooks välisringil töllerdavate inimeste vahel, aga saime hakkama. Jooksuharjutused tegime kuskil täiesti suvalise koha peal, sest ruum lihtsalt ei olnud mitte kuskil. Lahtijooksud tegime üleüldse koridoris. Kooli kehalise kasvatuse tund tuli meelde, kui talvel keldris pikkades koridorides jooksma pidime.

Treener mõtles käigupealt meile planeeritud trenni natuke ringi. Teha tuli kaks korda 200, 400 ja 200 meetrit kiiret jooksu, lõikude vahel üks ring rahulikku sörki ja plokkide vahel trepijooksud. Esimesed kiired liigutused jätsid sellise tunde, nagu poleks üldse kunagi kiirelt jooksnud. Seda teeb üks nädal vahelejäänud lõigutrenni. Õnneks teise lõiguga hakkas elu tagasi tulema ja kokkuvõttes sain lõikudega päris hästi hakkama. Tempod:

• 200m: 4:17, 4:35 min/km
• 400m: 5:03, 4:50 min/km
• 200m: 4:50, 4:35 min/km

Neljapäev: trennivaba.

Reede: BodyPump. Suuremalt jaolt tegime 101. kava, mitmete vanade heade lugudega kava. Minul oli taaskord kuidagi palju energiat ja tõstsin julgemalt raskusi kangile peale. Tõele au andes olid vanad lood rohkem raskust soosivad nagunii, polnud nii palju sahmimist ja kiireid kordusi. Tundsin end hästi ja võtsin trennist maksimumi. (77 min, 122 l/min)

Laupäev: ratas (pukk). Üle väga pika aja võtsin ette väikse tubase rattasõidu. Rahulik pulss, jalgadele taastav ja mitte põrutav liigutus – väga kasulik tegevus. Ega see pukisõit mingi rõõm just pole, aga põnevat dokumentaali vaadates läks aeg kiiremini. Higi voolas ojadena, sest ventilaatorit mul kodus pole. Tehtud. Peaks rohkem tegema, kuid see nõuab võrreldes jooksma minekuga tunduvalt enam enda motiveerimist. (26,33 km, 25,5 km/h, 139 l/min)

Pühapäev: pikk jooks. Sellel nädalal oli plaanis lühem pikk jooks, pikkusega 1:15–1:30. Võtsime Liisi, Kaire ja Mariaga ette väikese Ihaste ringi. Üle pika aja oli jälle korralik miinuskraad väljas, aga õnneks seekord riietusega puusse ei pannud. Pulss püsis kena, tempo oli rahulik ja üheskoos jutustades oli ikka toredam. (12,04 km, 7:48 min/km, 142 l/min)

Kokkuvõttes:

Pulss on hakanud viimaks paremini koostööd tegema, püsides rahulikel jooksudel allpool arvutuslikku aeroobset läve (143 l/min). Loodan, et seda nüüd ära ei sõnunud. Tempo on küll väga rahulik, kuid nii madalate pulssidega polegi ma elus eriti palju joosta saanud. Vaikselt hakkab mingisugune vorm tulema?