Rubriik: Spordijutud

Nädala kokkuvõte 25.–31.10.2021

Published on by Margit ParteiLisa kommentaar

Esmaspäev: trennivaba. Olin tööasjus Tallinnas ja õhtusesse trenni kahjuks ühegi valemiga enam ei jõudnud. See-eest sain bussis tagasi sõites kaks ja pool tundi istuda noormehe kõrval, kes ei kandnud maski, aevastas selle aja jooksul kolm korda, luges kaheldava väärtusega artikleid oma arvutist ja kõige lõpuks otsustas, et parim mõte on bussis oma jalanõud ära võtta. Veel üks põhjus, miks maski kanda. 😅

Teisipäev: jõutreening. Käisin trennis nimega “Rüht ja tasakaal”. Olen seal kevadel mõnel korral ka varem käinud. Nagu nimest näha, on tegu süvalihastele keskenduva treeninguga. Tempo on rahulik, harjutused on aeglased ja fokusseeritud selgelt süvalihaste tugevdamisele. Kohati oli päris keeruline, kui tuli tükk aega varvastel seistes harjutusi teha, sest tallaalused lihased ja sääred tahtsid vaikselt krampi tõmmata, aga samas on neid pöidasid ju treenida vaja. Iseenesest väga vajalik treening, kui suudaks seda oma nädala kavasse regulaarselt põimida. 55 min, 103 l/min

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Alustuseks unustasin hallis jooksma hakates kella käima panna. Kui umbes kilomeeter joostud oli, siis alles avastasin. Kaks nädalat kõrvapõletikust tingitud haiguspausi oli igast otsast tunda, sest isegi vaikselt sisehallis sörkides tahtis pulss kõrgustesse lennata. Kokku jooksin pool tundi. 4,11 km, 7:22 min/km, 160? l/min Seejärel algas jalgadele suunatud ÜKE. Huh. Lihtsad, aga tõhusad ja oi-oi-oi kui valusad harjutused. Oli seina ääres istumist, oli väljaasteid, oli kummilintidega ja võimlemispalliga harjutusi, mis võtsid kõik jalalihased täiesti läbi. 60 min, 138 l/min Täpselt selline tunne oli, et ratastooli oleks kojuminekuks tarvis. 😅 Jalutasin koju vist peaaegu poole aeglasemalt kui tavaliselt.

Neljapäev: trennivaba. Sain kätte oma selleaastase gripivaktsiini. Kõrvalmõjusid ei tundnud, aga olin õhtul ikkagi rahulikult kodus.

Reede: BodyPump. Pumpis sain teist korda teha oktoobri alguses saabunud kava. Päris intensiivne kava tundub olevat. Väljaastete loos pidin vahepeal käärkükist tavalise küki peale üle minema, sest see lugu on tõesti pikk ja ränk, lisaks olid mul jalad veel kolmapäevast lihasvalu täis. Tegelikult on peaaegu kõik lood parajalt väljakutsuvad. Või siis olen mina nõrk? Enesetunne oli tugev, aga pulss kippus kõrgeks minema. Arvan, et trennipausi ja vaktsiini koosmõju. Tehtud see trenn igal juhul sai. 75 min, 139 l/min

Laupäev: Kütioru matk. Käisime härra Jooksjaga ilusat ilma nautimas Kütiorus, kus viimati käisime selle aasta jaanuaris krõbeda külma ja paksu lumega. Seekord tegime raja vastupidises suunas läbi. Oli asi suunas või lume puudumises, aga niipidi tundus rada lihtsam olevat. Mõnus pikk liikumine madala pulsiga. 2:14, 9,36 km, 116 l/min

Pühapäev: jooks. Kaalusin, kas täna puhata või natuke trenni teha ja viimane variant võitis. Jumal teab, mis järgmisel nädalal trennilainel saab, arvestades töökohustusi ja -lähetust. Ilm oli jälle soe, tuuletu ja päikseline, seega nautisin iga sekundit jooksurajal. Pulss ei olnud madal, aga tundub, et jäin ellu. Enesetunne igal juhul oli parem kui pulss. 5,62 km, 7:34 min/km, 158 l/min

Kokkuvõttes:

Eks saab näha, mis järgmisel paaril nädalal see pulss tegema hakkab. Pärast haigust kehtib alati reegel: it gets worse before it gets better, seega mingeid imesid ma ei oota. 🙂 Eriti arvestades, et homme saan veel ühe vaktsiini käsivarde: nimelt pneumokoki vaktsiini, et basseinis ujumine kõrvadele natuke ohutumaks teha. Kõige tipuks viib töö mind järgmisel nädalal kolmeks päevaks Tallinnasse, seega tuleb üks väsitav ja pikk, aga väga põnev nädal. Saaks kolm-neli trenni tehtud, oleks juba väga hästi saadud.

Laupäeval aga ootab ees Suusahullude Ööjooksumaraton, kuhu pundiga 14 kilomeetrit matkama lähme. Matkamist tuleb veebruarini järjepidevalt treeningkavas sees hoida, sest siis ootab mind suur väljakutse, kus iga matkatud kilomeeter kasuks tuleb. 😉

Nädala kokkuvõte 18.–24.10.2021

Published on by Margit ParteiLisa kommentaar

Seda nädalat pole mõtet päevade kaupa kokku võtta, sest trenni ma sel nädalal ei teinud. Esmaspäeval jõudsin oma haige kõrvaga perearsti juurde. Vaadati kõrvad üle, testiti kuulmekile liikuvust ja sain antibiootikumide kuuri peale. Arvati, et eks ikka bakteriaalne keskkõrvapõletik on. Teisipäeval toppisin paksu mütsi ja kapuutsi pähe ja jalutasin natuke.

Neljapäeval ärkasin aga uuesti kõrvavaluga pärast mitut päeva valuvaba aega. Kirjutasin pereõele ja sain reedeks uue aja. Sõin jälle Dolmeni, et olla kannataks. Neljapäeva õhtuks oli mu vasak kõrv täiesti kurt ja jube survetunne oli kõrva sees. Mul endal tekkis kange kahtlus, et möllab lisaks ravile taanduvale bakterile seal ka seen, sest pilt väliskõrva taskulambiga sisse vaadates oli kõike muud kui ilus.

Reedel sain oma perearsti juures tegutseva arst-residendi vastuvõtule. Uus ülevaatus ja arutelu käigus jõudsime sinna, et see võib seeninfektsioon olla küll. Ta soovitas mul minna TÜ kõrvakliiniku erakorralisse vastuvõttu, kuna sealne valvearst oskab kindlasti paremini ja kiiremini ravi määrata.

Erakorralisse saabudes võttis mind vastu umbusklik registratuuri inimene, kes arvas, et “sellise asjaga küll siia polnud mõtet tulla”. Natuke selgitamist ja siis teatas ta, aga kas teil erakorralisse saatekiri on? Väike error tekkis korraks. Erakorralisse saatekirjaga? Aga okei. Kõne pereõele ja nad tegid kiirelt saatekirja nina-kurgu-kõrvaarstile ära. Registratuuri tädi tegi pärast saatekirja saabumist kõne valvearstile ja vähem kui pool tundi hiljem olin arsti kabinetis.

Uuriti ja puuriti mõlemat kõrva. Selgus, et ka “terve” ehk parem kõrv oli tegelikult seenega nakatunud. Vasakut puhastati põhjalikult ja kaua, sest seis oli päris õudne. Arst ja õde olid mõlemad väga hoolitsevad ja sõbralikud. Arst arvas, et ilmselt bakter ja seen seal koos toimetasid. Antibiootikumi kuur olid bakterist juba lahti saamas, aga seen konkreetselt vohas. Ma igaks juhuks detailsemalt ei kirjelda, aga peale vaadates oli selge, et proovi pole vaja võtta, see on 100% kindlusega Aspergilluse seen. Keskkõrva nad põletikus olema ei arvanud, tegu oli tõsise otomükoosi ehk seenest tingitud väliskõrvapõletikuga.

Arst määras raviks käsimüügist Exoderili tilgad 10 päevaks kaks korda päevas ja ülejärgmisel päeval uue visiidi valvearsti juurde. Kõrv ei tohi olla ummuksis (nt kõrvatroppe vältida, samuti mõnda aega kõrvasiseseid kõrvaklappe), ei tohi saada märjaks (ujumine mõneks ajaks keelatud, pead pestes ühekordne tropp kõrva ja seejärel kuivatada). Kõik kõrvaklapid desinfitseerisin kodus piinliku tähelepanelikkusega ära. Kui kunagi ujuma tohib, siis ninaklambri ja ujumistroppidega. Ravim on päris valus selle ärritatud naha ja kuulmekile peal, aga juba toimib ja kuulen peaaegu normaalselt.

Täna, pühapäeval käisin veelkord valvearsti juures kontrollis, nagu reedel kätte antud instruktsioon ette nägi. Puhastas uuesti mõlemat kõrva, aga oli lootusrikas. Seen allub ravile. Veel viis päeva kibedaid tilku kõrva ja seejärel algab jälgimine, et see nuhtlus tagasi ei tuleks.

Loodan järgmisel nädalal trenni juurde naaseda. See kodus diivanil passimine muutub jätkuvalt pärast paari päeva kiirelt tüütuks. Aga kui keha paraneb põletikust ja tegeleb aktiivselt enda kordategemisega, siis pole mõtet teda trenniga kurnata. See teeb rohkem kahju kui kasu. Been there, done that. Haige keha peab puhkama.