Workout Week 1.–7.12.2014

Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala treeningud.

1.–7.12.2014

Sellel nädalal võtsin täiesti teadlikult rahulikumalt ja tegin vähem treeningtunde, kuna eelmine nädal oli üpris intensiivne ning kehal oli vaja rohkem taastuda. Praegu on küll juba väga puhanud tunne ja järgmisel nädalal on trennid kindlasti jälle eriti head, kuna puhanud kehaga on tunne ikka hoopis teine. 🙂

Esmaspäeval jooksutrenni ei teinud, kuna pühapäevane pikk jooks oli ikkagi veel mingisuguse väsimusena kehas sees. Kuna lihastrenni lubati teha, siis kasutasin võimalust. Soojenduseks väntasin rattal ja see oli hea otsus, sest BodyPumpis kergema kangiga (5+5 kg) kükke teha oli täitsa enam-vähem normaalne, kuna jalad olid enne korralikult soojaks saanud. Viimast korda tegime 91. kava ning seekord tegin oma elu kõige ilusamad 24+24 päkkadel kätekõverdust (pluss 4+4 üliaeglast põlvedel, mis ei peagi olema päkkadel). Väljakutse 100% täidetud. Uskumatu, kui palju ikka 3 kuuga areneda saab, sest mäletan täpselt, kui rasked need kätekad septembris isegi põlvedele toetudes olid, sest vahel on ju rasked osad kangiga. Ma ei uskunud üldse, et detsembris need tehtud saan, aga kõik on võimalik, kui teha tööd ja olla järjepidev. Igal juhul arendas see kava ülakeha kõvasti ning isegi mina hakkan vaikselt proportsiooni minema. 🙂 Muidu oli alakeha alati rohkem lihases kui ülakeha. 

Teisipäev oli puhkepäev. Lihashoolduses oli natuke tavapärasest valusam olla, kuna lihastes oli pühapäevane jooks-matk siiski veel sees.

Kolmapäeval tegime JJV-s jälle vaheldumisi jooksu ja jalalihaste blokke. Ikka korralik trenn oli, sest higi voolas ojadena. BodyPumpi ei läinud, kuna see oli plaanitud reedesse ning peale selle oli mul ka õppida vaja.

Neljapäeva hommik algas joogaga, mis oli eriti hea. Sain sealt nii palju häid emotsioone, et koju tulles kirjutasin kohe eraldi postituse. Jooga on hea, eriti varahommikuti. Proovige kõik, kui vähegi võimalust on. 🙂

Reede õhtul oli TYSKis BodyPump 92. kava tutvustav trenn, millele ma soojenduseks tegin ka väikse jooksu sisehallis. Pumpis olid kohal treeneritena nii Elari, Florian kui ka Maris. Praegu mul veel sellist set in stone arvamust uue kava kohta pole, sest kõik oli kuidagi kiire ja väga veel meelde ei jäänud. Aga kuna ma tulin koju ja hakkasin uuesti playlisti kuulama, siis oli vist hea kava? 😉 Eriti meeldisid väljaasted (kus ma Floriani õhutusel kangile 7,5+7,5 kg ladusin ja vot see oli korralik koormus, jalad põlesid heas mõttes), rind, biitseps ja õlad. Kõhulool pole ka viga, aga seal jäi mul puusapainutaja nii valusaks, et hüüa või appi. Kükid millegipärast jälle ei meeldinud… No ma enam ei tea, mis mul viga on. 😀 Eks varsti hakkavad äkki meeldima. Annan rahus aega sellele kavale. Ootan juba nii homset, kui saan uuesti Pumpida.

Laupäevane ujumine on lihtsalt täiuslikkus. Ujusin 500 m rinnuli, 1000 m krooli ja siis lõpuks suplesin veel 100 m segastiilis. Asja tegi aga eriti heaks see, et 1) mul oli terve aeg oma personaalne rada ja ma ei pidanud seda kellegagi jagama; 2) mu uued ujumisprillid on absoluutselt parimad, mida eales proovinud olen. Võtsin kuulda ühe toreda anonüümse blogilugeja soovitust ja ostsin endale ZOGGS Predator ujumisprillid. Kõige soodsamalt leidsin need pringstore.ee lehelt (konkreetset minu mudelit enam seal pole, kuna tellisin paar nädalat tagasi). Hind oli minu jaoks krõbe (25€), kätte sain toote aga ainult 2 päevaga ning proovida sain neid eile. Vett ei lasknud need prillid üldse sisse, rante näkku peaaegu ei vajutanud ja läbipaistvus on super. Täielik rõõm oli ujuda, kui ei pidanud iga otsa järel peatuma, et vett välja kallata ning pärast trenni polnudki mul terve päev ärapekstud nägu. 😀 Küll mul on ikka head lugejad!

Pühapäeval ehk täna käisin jälle basseinis ujumas. Rahvast oli päris palju, aga sain oma asjad ikkagi tehtud. Kokku ujusin 750 m rinnuli, 750 m krooli ja 100 m cooldowni segastiilis. Kuna mul oli üldse üks väga mõnus nädalavahetus kodus, siis selline lühike ja kerge trenn oli väga sobilik. 


Kokkuvõttes: u 9 h (neto: 7 h)

1.-7.12.14

Jään oma rahulikuma nädalaga väga rahule, eriti mõnus oli minu chillax nädalavahetus, kus puhkasin kahe päevaga ikka nii palju, et nüüd peaks veel 2 nädalat koolihullust üle elama küll. Kodus on ikka kõige parem. Mida rohkem ära olen, seda erilisem ja toredam on tagasi olla. Nüüd aga kasutan võimalust veel perega olla, diivanil lamada ja telekat vaadata – tavaliselt pole mul Tartus ei pere, diivanit ega telekat. 😀 Homme olen juba valmis tegema ühe mõnusa jooksutrenni ja BodyPumpi. Juba ootan. 🙂

Pekist Priiks 2014

Kui keegi nüüd mõtleb, et ma proovin sellest aastast järele jäänud vähem kui kuu ajaga hakata kaalu langetama, siis pean teid kurvastama, aga seda ma küll ei tee. 😀 Kaalulangetamise asemel on tegemist aga hoopis ühe sportliku ettevõtmisega.

TriSmile Facebooki leht
TriSmile Facebooki leht

Pekist Priiks on TriSmile triatloniklubi poolt korraldatav jooks/matk, mis on Tartumaal toimunud traditsiooniliselt 26. detsembril ehk 2. jõulupühal. Nii ka sellel aastal. Transpordiga liigutakse alguspunkti (sellel aastal rongiga Pukasse Valgamaal) ning hakatakse siis jalgsi Tartusse tagasi liikuma. Rada on 45–50 km pikk (!!!) ning see läbitakse järgmise süsteemiga: 5 minutit joostakse, 5 minutit kõnnitakse, siis jälle 5 min jooks, 5 min kõnd ja nii kuni 45–50 kilomeetrit läbi saab (orienteeruvalt 5–… tundi). Osalejad on jagatud erinevatesse gruppidesse jooksutempo järgi: 5, 6 või 7 min. Kuna sellel aastal on start Tartus hilisem, siis jäädakse ilmselt ka pimedasse. Ekstreemne! Eraldi Pekist Priiks toimub ka Tallinnas, seekord vist 27. detsembril.

Kui eelmisel aastal lugesin kadedusega Heidi kokkuvõtet sellest üritusest ja ise ei läinud, sest ma polnud veel kaugeltki sellises (jooksu)vormis, et läbida 45 km (mis on rohkem kui täispikk maraton), siis sellel aastal olen asjad treeneriga läbi rääkinud ja tema on kindel, et see on mulle nüüd jõukohane. Nojah, eelmisel aastal oli 10 km jooksu minu jaoks suur asi. Nüüd olen aga läbinud 4 poolmaratoni ning 1 triatloni ning vastupidavus on hoopis teisel tasemel. Ma väga tahan sellise ägeda eneseületuse ära teha. 🙂

Seega olen ma juba viimased paar kuud teadnud 100% kindlusega, et ma võtan sellel aastal Pekist Priiks Tartust osa, kui ilm just pole väga külm ja/või tuuline (külm+tuul… prrrrrr) ja/või Eestit ei taba lumetorm. Ühesõnaga: kui ilm on talutav, olen mina kohal. Riietuse ja jalanõude kohta mul jätkuvalt täpsed ideed puuduvad. Kindel on see, et minema peab jooksutossudega, sest tegu on ikkagi rohkem jooksu kui matkaga. Ka kõnniosa on kuulduste järgi siiski väga kiire tempoga ning mingist jalutamisest pole juttugi. Ise kavatsen muidu minna ikkagi 7 min/km jooksugruppi, sest selles grupis on mul suurem tõenäosus parema enesetundega lõpetada, kuna 6 min/km jääks nii pikka distantsi arvestades siiski liiga kiireks, arvan ma.

Kuigi mulle kinnitatakse pidevalt vastupidist, siis minu jaoks on natuke tegemist ka maratoni maitse suhu saamisega. Maraton pidavat olema ikkagi väga teistmoodi, aga… noh… ikkagi tundide viisi oma jalgadel edasi liikumine – midagi on neil kahel asjal ju sarnast ka? Eks selle kohta saan täpsemat infot anda juba siis, kui mõlemad asjad on ära proovitud. Täispika jooksumaratonini on aga kindlasti veel omajagu aega. 😉

Päris ette valmistumata mina (ja meie jooksurühm) üritusele ei lähe: just seda silmas pidades osalesime novembrikuus TriSmile kahetunnisel jooks-matkal ja eelmisel pühapäeval korraldasime endale kolmetunnise 5+5 minutit süsteemis jooks-matka Otepää kandis. Need kaks trenni andsid mõista, et kerge just olema ei saa, aga tehtav on see üritus kindlasti. Väga palju oleneb ka ilmast, riietusest, tempost, meeleolust ja meelestatusest ning seltskonnast, kellega rajal olla. Vähemalt seltskond saab olema väga tore, selles olen kindel.

Pekist Priiks osavõtutasu on 15€. Selle hinna sisse kuulub rongipilet, jook ja söök teeninduspunktides ning finišis ja saun Kantri hotellis. Registreerida saab SIIN, rohkem infot SIIN. Ma ise veel registreerunud pole, sest ilma ei tea ju nii palju ette ennustada. Eks detsembri keskpaigas peab registreeruma, sest kohti on vaid 150. Liigse venitamise pärast kohast ilma jääda oleks muidugi eriti mage värk. 

Kas sa võtaksid sellisest üritusest osa? Miks (mitte)? Kui oled varem osalenud, siis jaga lahkelt muljeid. 🙂