Nädala kokkuvõte 20.–26.07.2020

Esmaspäev ja teisipäev: trennivaba. Puhkasin kenasti laagrist ennast välja. Teisipäeva õhtul tundsin ülikerget imelikku tunnet rindkeres, aga see oli tõesti väga kerge ja ainult aimatav. Pääsesin laagrist täielikult valudeta. Loodan, et kõik siinkohal lugejad mõistavad, et see on ülim edasiminek ja suur rõõmustamise põhjus minu tervenemise teekonnal. 🙂

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Sel korral ainult liigutasime end kergelt ja tegelesime pikemalt lihashooldusega. Aeroobses osas võtsin ette uue eneseületuse: üle ligikaudu 8 kuu proovisin teha 5+5 süsteemis kõnd-jooksu. Esimest korda tegin selle taastuva südamega sellise trenni, kus ma jooksin sama palju, kui kõndisin. Teiste jaoks ilmselt täiesti meh 🤷🏻‍♀️, minu jaoks täiesti ülim tunne 😍. Laager mõjus isegi mulle: pulss oli kiirelt kõndides 120 kandis ja sörkides 7:30 tempos ei läinud kordagi üle 150 ja kõikus pigem 145 kandis. Mida oskaks ma veel tahta? 5,27 km, 8:28 min/km, 134 l/min Tunni teise poole andsime rullidele ja lihastele magusat valu, et kiiremini taastuda. Tšill.

Öösel käisime komeet Neowise’i pildistamas

Neljapäev: Võru-Väimela Maanteejooks. Võrumaa Pikamaajooksude Sarja 4. etapp. Ilm oli stardis küll igati vihmane, tuuline ja jahe, kuid rada oli nii magusalt kiire ja sirge, et seal oleks küll parima meelega joosta tahtnud. Juba stardis kohtusin oma uut Võru sõbranjedega ja jutustades ning megakiirelt kõndides lendas see 6 km asfalti ruttu mööda. Täiesti super rada jooksmiseks, veidi igav kõndimiseks. Kunagi tahaks seal küll joosta. 6 km, 8:27 min/km, 138 l/min

Reede: BodyPump. Kerget imelikkust rindkeres olin tundnud ka neljapäeval ja reedel, kuid kõndisin ikka oma taastumisteekonnal serva mööda edasi ja läksin reedeõhtusesse trenni. 8 kuu jooksul olen õppinud vahet tegema ligi 10 eri tüüpi sümptomil, mida südame piirkonnas tunda. Tundub sürr, aga nii on. Sellenädalased tundmused on olnud kindlasti kõige lahjemad, mida üldse tean. See on hea.

Kas asi on arenenud treenituses või milleski muus, aga sel korral suutsin Pumpis südant ja pulssi juba igati hästi kontrolli alla hoida. Keskmisele pulsile viskasin juba enne venituse blokki pilgu peale ja number seal näitas 115: tükk maad madalam kui eelmisel nädalal ja igati sobilik minu seisundile. 🙂 Niimoodi saab trenni juba isegi päriselt nautima hakata. 71 min, 113 l/min

Laupäev: trennivaba.

Pühapäev: rattasõit. Kuna nädala keskosa oli juba päris intensiivne olnud, siis tegin nädalalõpu kergema. Kuna ilm oli päikseline ja kuum, oli härra Jooksjal pikal jooksul joogipunkti vaja ning selle rolli ma taaskord enda peale võtsingi. Sai tema joodetud ja mina pika ülirahuliku trenni tehtud. Nagu rusikas silmaauku. 26 km, 11,3 km/h, 107 l/min

Kokkuvõttes:

Järgmisel nädalal algab mul 2 nädalat puhkust! 😍 Trennide osas tahaks tavapärases rütmis jätkata: teisipäeval Pump, kolmapäeval JJV, laupäeval on järgmine Võrumaa sarja etapp Vastseliinas ja ilmselt mahub ka neljapäeva mingisugune sportlik tegevus. Põhiline, et süda normaalselt tegutseks ja kuskilt uuesti tundma andma ei hakkaks. 🙏🏻

Nädala kokkuvõte 13.–19.07.2020

Esmaspäev: kõndimine. Käisime härra Jooksjaga ERMi juures väiksel jalutusringil ja katsetasime mu uut kaamerat. 6,6 km, 11:10 min/km, 103 l/min

Teisipäev: BodyPump. Pump oli mõnus ja seekord allus ka pulss natuke paremini kui eelmistel kordadel. Kas soosisid seda lood või on süda rohkem harjunud, ei oska täpselt öelda. Selle viimase peale väga palju ei loodaks. 1:01, 124 l/min

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Taaskord üks kõnnitrenn ja seekord sai natuke pikemalt ÜKEt ka peale teha, 3 blokki seljale ja 3 blokki kõhule. Üle saja aasta tegin planku. Esimese minuti hoidsin hambad ristis ära, aga teist korda enam ei jaksanud, tuli põlved maha panna. Ei olnud üllatav, sest ka päkkadel kätekaid ma ju praegu teha ei jõua. Ehk peakski rahuliku pulsiga lihastreeningule keskenduma hakkama, kui jooksmisest midagi välja ei tule? 8,3 km, 10:00 min/km, 127 l/min

Neljapäev: trennivaba. Laagri ootuses kulus üks puhkepäev väga ära.

Reede: jooks-kõnd. Õhtul algas JJV Kääriku laager. Esimese trennina sain kirja 5 km kõnd-jooksu 8+2 minutit süsteemis. Sörkida julgesin ainult mäest alla, õnneks need kaheminutilised intervallid täpselt klappisid allamäge lõikudega. Pigem tegin lühemad jooksuintervallid, sest nii palju laagritegevusi oli veel ees. Kuidagi piinlik on neid kõnd-jookse Garminis jooksudena kirja panna, aga kuna seal natuke jooksu on ja see on hetkel minu ainus “jooksu”trenn, siis äkki on mõistlik neid eraldi värviga eristada, et endal silma peal hoida? Ma ka ei tea. 5 km, 8:54 min/km, 133 l/min

Õhtul sai sotsialiseeruda ja teiste õllemiili jooksmisele kaasa elada. Oli meeleolukas.

Laupäev: kõndimine ja jõud. Hommikut alustasin väike suplusega. Jube kibe tunne oli, kui teised jälle rõõmsalt imelistele jooksuradadele suunduda said, aga tegelesin aktiivselt leppimisega ja proovisin mitte leinata. Väga hästi välja ei tulnud, leinasin ikka. 😅 Ujumisega sain aga isegi väga hästi hakkama: kui muidu ma ikka seisan tavaliselt veepiiril ja kahtlen külma vette mineku üle, siis seekord olin vups! ja vees. 4 minutit pidasin vastu. Päris kobe tulemus minu kohta. Kuhu see kunagine harrastustriatleet kadunud on, kes 16-kraadises Emajões 1,5 km ujus?

Päeva esimene trenn viis meid staadionile. Ilm oli tõsiselt kuum ja päike kõrvetas. Teised tegid lõigutrenni, mina tegin soojenduseks kerge kõnni ja jätkasin siis kõnd-jooksuga – seegi omamoodi lõigutrenn, eksole. Võtsin rahulikult ja kokku tuli isegi rohkem kui tunnike liikumist. 7,66 km, 10:04 min/km, 131 l/min Pärast tegin tulikuumal staadionil veel natuke ringtrenni vormis ÜKEt peale. Korralik trenn.

Päeva teise trenni tegin teadlikult väga kerge ja käisin neidudega koos Kääriku järve ringil kõndimas. Mõnus õhtune jalutamine. 3,72 km, 13:04 min/km, 115 l/min Päeva lõpetas ca 40 minutit tabatat ehk intervalljõutrenni kogu kehale. Huh. Minu jaoks väga hea avastus, sest sain tempot ja harjutuse raskust ise valida ja pulssi seega ilusti mulle lubatud vahemikus hoida. 40 min, 122 l/min

Õhtul veetsime supermõnusalt aega Kääriku saunas. See seltskond, see saun ja see järv – parim kombo.

Pühapäev: ratas ja Uhtjärve kõnd. Kuna kõigil oli kavas pikk jooks ja ilm oli taaskord üpris kuumaks kiskumas, võtsin mina endale rolliks mobiilse joogipunkti. Ratas oli mul targu Käärikule kaasa võetud, kuna ma juba teadsin, et 3 päeva jooksul vajan ma vaheldust, et ellu jääda. Joogipudelid seljakotti ja Pühajärve ümber tiirlemine võis alata. Tõusud võtsid mu ikka päris läbi, aga kõik soovijad sai kenasti joodetud ja töö tehtud. Kokku sõitsin veidi üle kahe tunni. 33 km, 16 km/h, 133 l/min

Pärast laagrit polnud aga päev veel lõppenud. Härra Jooksjal ja Siiril oli plaan joosta õhtul Võrumaa Pikamaajooksude sarja 3. etapp ehk Uhtjärve jooks. Kuna mina olen eelmisel etapid kõndides läbinud, siis tegin ka Uhtjärve kõndides kaasa. Kuna rada oli muudetud, siis olid esimesed 4 km kuni 1. joogipunktini Võrumaa kohta isegi väga kerge rajaga: suhteliselt ilma tõusudeta ja kruusa- või asfaldikattega teedel.

Siiri oli aga juba hoiatanud, et esimene suur tõus tuleb pärast joogipunkti. Oli tõesti järsk ja päris õudne tõus. 😅 Saime päikese alt metsa alla varju, aga siis hakkas tulema väga konarlikke teid, karjamaad, muda, laudteid ja loomulikult parvede kaupa parmusid. Liigutasin end nii kiiresti, kui vähegi oskasin, sest tahtsin sealt putukahammustuste paradiisist juba minema. Paar kilomeetrit enne lõppu kohtusin naistega, kellega ka Vasknal viimased kilomeetrid koos kõndisime. Ronisime koos viimased tõusud ära ja finišeerisime üheskoos. 8,77 km, 9:20 min/km, 139 l/min

Kokkuvõttes:

Käesolev nädal algas mul kohe 2 puhkepäevaga, et laagrikoormusest taastuda. Olen valmis valudeks ja olen ausalt öeldes korralikus hämmingus, et siiani (kirjutan neid ridu esmaspäeva õhtul) pole ma südames mitte kui mingeid sümptomeid tundnud. Olin täiesti kindel, et pärast sellist nädalavahetust peab süda tundma andma, et olen talle liiga teinud. Pigem kartsin valusid juba isegi enne laagri lõppu. Veel sümptomeid esile kerkinud pole. Müstiline. 🤯 Kui neid pärast sellist koormust ei tulegi, siis… siis on asi ikka päris kummaline.