Rubriik: Spordijutud

Esmaspäev: trennivaba. Pärast laagrit tegin ühe puhkepäeva.

Teisipäev: BodyPump. Treener oli teinud vanadest kavadest kokku miksitud kava. Issand jumal, ma surin kõige paremas võtmes tund aega järjest. 😂 Need vanad kavad on mul nii hästi meeles ja nostalgia tuleb täitsa peale. Näiteks kava 90, mida ma ühel suvel üksi vanematekodus teha nühkisin… Lihased jäid ikka päris kangeks ja valusaks ka – toimis!

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Jalapäev. Proovi sa neid jalgu treenida, kui eelmise päeva Pumpist kõik valus on. Isegi jooks (7:00 min/km, 144 bpm) oli jalakestele väsitav. Aga sain kõik harjutused tehtud, kuigi kõige raskemad olid siiski igasugused puusatõsted matil. Ma kohati mõtlesin, et ma jäängi sinna. Boonuseks saime teha ka ca 105 kätekõverdust, millest ma lihasvalus vaeveldes vaid mõne üksiku päkkadel teha jaksaksin. Oh well.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: jooks + BodyPump. Kerge 4 km jooksu (6:58 min/km, 151 bpm) alla, et jalad liikuma saada ja siis üks Pump otsa. Jälle miksitud kavad ja jälle surin ja pulss oli Pumpi kohta rekordilised 135 bpm ning kalorikulu lausa üle 500. 😳 Tavaliselt on need numbrid ikka omajagu madalamad, aga sellise andmise peale täiesti loogiline. Oli ikka hea trenn küll. 🙂

Laupäev: pikk jooks. Tegin trenni kohe hommikul ära, et ülejäänud päev rahus oma nädalavahetuse kohustustega tegeleda. Ka lihasvalu ei olnud hommikul veel nii tugev, seega lihtsalt jooksin valu eest ära. 😅 Kulgesin uduvihmas Ihaste kandis 13 km ja täitsa enam-vähem oli. Maratonitrennid tulid meelde. 🙂 153 bpm, 6:49 min/km.

Pühapäev: trennivaba.

Järgmine nädal kulgeb ilmselt üsnagi sarnases rütmis.