Rubriik: #100blogipäeva

#100blogipäeva 17/100 – Food Friday 4.07.2014 & tasuta tossud!

Published on by Margit Partei2 kommentaari

Food Friday postitustes jagan ma oma reedest menüüd. Tervislik või mitte: kirja saab pandud kõik.

Tänane päev sai kohe eriti kehva alguse, kui suutsin oma telefoni kõnniteele maha pillata ning nüüd on esiklaasis umbes miljon mõra. 😦 Lisaks sellele olid tänased söögiajad väga kaootilised, kuna mul oli päris kiire päev.

 

Hommikusöök: kell 11

  •  pool tassi kaerahelbeid
  • pool tassi kaerakliisid
  • tass piima
  • tass vett
  • sool
  • 2 tl pruuni suhkrut
  • maasikad
  • väike banaan 
  • suur õun

 

Lõuna: kell 16.30

  • tatrapuder
  • hakklihakaste
  • 2 praemuna
  • porgand
  • suur õun

  

Pärast trenni: kell 23

Enne pikale jooksule suundumist olin juba omajagu näljane, kuid ei tahtnud midagi süüa, et vältida kõhuprobleeme. Pärast jooksu aga hakkas mul kõhus niimoodi keerama, et sellest einest, mis pildil on, mahtus mulle kõhtu vaid 1/5.  

Sellest suurest kausitäiest sõin vaid 1/5.
  • kohupiim
  • keefir
  • kaerahelbed ja -kliid
  • pruun suhkur
  • kakao
  • banaan

 

Kokkuvõttes sõin täna enda kohta päris vähe. Vahel juhtub nii, kui päeva jooksul on palju tegemisi. Üks tänane tegemine oli Jõhvi Rademaris tasuta jooksutossudel järelkäimine. Hiljuti toimus Rademari Facebooki lehel konkurss #näitakusjooksed, kus pidi üles laadima pildi oma jooksurajast. Lisasin ka oma pildi ja unustasin selle konkursi. Nüüd paar päeva tagasi lugesin väga juhuslikult kellegi blogist, et ta sai selle konkursiga endale tasuta Puma tossud. Läksin minagi siis asja uurima ja üllatus-üllatus, kõik osalejad said tasuta tossud ja neid sai välja võtta ainult 22. juunini. 😦 Olin kurb, aga mõtlesin neile siiski kirjutada, et äkki saan siiski veel tossud. Kaotada pole midagi, võita aga palju. Rademar tuli mulle ilusti vastu ja täna saingi oma Puma Faasid kätte (originaalhind 109€). Käisin nendega ka juba jooksmas, oli mõnus. Nüüd saan siis vaheldumisi joosta Pumade ja Asicsitega. 🙂

Aitäh, Rademar! Pole kunagi pidanud Teie teeninduses pettuma. 🙂

#100blogipäeva 16/100 – füüsiline töö vs trenn

Published on by Margit Partei7 kommentaari

Täna jätkus minu koristusmissioon ning lisaks elutoale ja vannitoale sai enam-vähem puhtaks ka köök. See oli lihtsalt jube, kuidas ma kõiki vertikaal- ja horisontaalpindasid muudkui nühkisin ja puhastasin ja selleks kulus ära terve päev. Vahepeal tegin veel perele lõunasööki (täisterapasta kukeseente, aedviljade ja kookospiimaga) ning õhtul hilja käisin jooksmas ka. Olin uksest välja minnes küll rampväsinud, kuid jooks tuli mõnusas tempos ja ülimalt nauditav.

Jooksu ajal jäin aga mõtlema, et kuidas küll suudavad füüsilist tööd tegevad inimesed end õhtul vedada veel spordiklubisse, jõusaali, jooksurajale, ratta selga või ujuma. Kui teha palju vaimset (ja istuvat) tööd nagu mina kooli ajal või tüüpilised kontorirotid, siis on iseenesest mõistetav, et trennis saab kätte päevase liikumisvajaduse ja võimaluse ennast füüsiliselt välja elada. Aga tulles füüsiliselt raskelt tööpäevalt… kuidas te suudate?

Selleaastase Narva Energiajooksu 7K distantsi võitja Vjatšeslav Košelev kommenteeris kohapeal intervjuu läbiviijale, et oleks läinud jooksma poolmaratoni, kuid juhtus nii, et pidi eelnevale päevale sattus tema vahetus kaevanduses, seega tuli tulla hoopis 7 km jooksma. Ja ta võitis selle jooksu! Teadagi on töö kaevanduses raske. Või näiteks kassapidajad, müüjad, saaliteenindajad jms töökohad, kus peab päev otsa jalgadel seisma… mis motiveerib neid inimesi treenima? Mis annab neile jõudu mitte vajuda diivanile, vaid teha sporti?

Kaevur ja jooksja. Foto: Mallor Malmre/Jooksuportaal
Kaevur ja jooksja. Foto: Mallor Malmre/Jooksuportaal

Nagu juba enne mainisin, olin ma täna peale koristuspäeva lõppu (kell 13–20) omadega ikka täitsa läbi. Ma täitsa usun, et need inimesed, kes on harjunud sellise tempoga ja sellise liikuva tööga, poleks isegi mõelnud kurtmise üle. Minu jaoks oli see aga midagi teistsugust ning kogu see üles-alla “võimlemine” ning nühkimine ja pühkimine väsitas mu ära. Tegelikult polnud ma isegi eilsest taastunud. 😀 Otsustasin aga siiski jooksma minna. Ja mind tabas tõeline heureka hetk.

Kui mina, vaimse töö tegija, teen trenni, et end füüsiliselt välja elada,

siis kõik füüsilise töö tegijad teevad trenni, et end vaimselt välja elada.

Mis mõttes?

Jooksmine (või trenn üldisemalt) on paljude inimeste jaoks aeg mõelda omi mõtteid. Tõsi, kui teha mingit väga intensiivset tempotrenni või intervalle, siis pole tõesti väga palju aega mõtisklemiseks, kuid igapäevased lühemad tiirud või nädalavahetuse pikemad otsad on lihtsalt aeg iseendale. Aeg mõelda, aeg olla vaba, aeg lõõgastuda. Pärast füüsiliselt rasket päeva võib üks jooksutiir (trenn) anda värskust ja energiat hoopiski juurde. Praegu tunnen end ma hoopis rohkem puhanuna, kui enne oma jooksu ja pärast koristamist. Jooksmine on ikka imeline. 🙂

allikas
allikas

Eile lubatud pikema postituse püüan enne järgmist nädalat valmis saada. Mõte on olemas, aga paberile (arvutisse) pole jõudnud seda veel formuleerida.

Kas Sina teed füüsilist või vaimset tööd? Mida trenn Sulle pärast rasket päeva pakub?